[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehmes : ehme : ehmest 'ebe; udusulg'
← balti *šeusm-
leedu šiaušti 'sasima, sassi, kohevile, turri ajama', šiauštis 'turri hoiduma, turritama, püsti tõusma; suurustama, uhkeldama, uhkustama'
läti šaustiēs 'turri hoiduma, turritama', šausmas 'hirm, õud'
● ? vadja eve '(linnu)sulg'
? soome höyhen '(linnu)sulg'
? isuri höühen '(linnu)sulg'
? Aunuse karjala höühen '(linnu)sulg'
? lüüdi höuhen '(linnu)sulg'
? vepsa hüuneh '(linnu)sulg'
? Inari saami soousa '(looma)karv'
On peetud variantide rohkuse tõttu ka häälikuliselt ajendatud tüveks.

kiber : kibra : kipra 'peen korts, kurrukene'
◊ kipras
● vadja tšippur(a) 'kähar; sasine, sassis', kibri 'närvitõmblus lihastes [?]', kibrinenä 'kipras nina; ninakirtsutaja, pirtsutaja'
soome kiperä 'kõver, keerdus, rõngas; täbar, raske, keeruline'
isuri kippura, kippuura 'kihar; kõver, keerdus, rõngas'
Aunuse karjala kiber 'kõver, keerdus, rõngas'
vepsa kibŕik 'võrgukäba, pull'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas köber. Vadja kibrinenä võib olla soome keelest laenatud.

möllama : möllata : möllan 'tormakalt (segadust tekitades v purustades) liikuma v tegutsema'
● vadja möllätä 'tormitseda, möllata, rassida; sasida'
isuri möllätä 'möllata'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedasi tüvesid on ka teistes läänemeresoome keeltes, nt soome mellastaa 'kisada, käratseda, mürgeldada, möllata', karjala mellaistoa 'sikutada, rabeleda; rügada, rassida'.

pahmas : pahma : pahmast 'peksmiseks mahalaotatud kuivatatud suvivilja lade; tihe sasine mütsakas, puhmas, tuust'
← balti *bāžma
leedu bažma, bažmas 'rahvahulk'
läti bāžt 'pistma, toppima'
● vadja pahmas 'pekstud, kuid tuulamata vili (rehepõrandal v hunnikus); peksmiseks mahalaotatud viljalade'
soome mrd pahmas 'terade koorimise seade v uhmer veskis; õlgede, põhu mõõt'
isuri pahmas 'korraga peenestatav mõõt linaseemneid v kapsast; tuulatava vilja hunnik'
Aunuse karjala pahmas 'veski jahvatusseade'
lüüdi pahmaz 'kaera peenestamise uhmer veskis; uhmritäis kaera (veskisse tuues)'
vepsa pahmaz 'veski uhmer; uhmritäis peenestatavat vilja'
Kohati on ilmselt segunenud tüvega pahn.

pusa1 : pusa : pusa 'midagi väikest ja kompaktset, tombu- v sõlmetaolist'; kõnek 'sasine koht milleski, sasi'
● ? liivi bõzā 'kõverus', bõzās 'hunnikus, kobaras, kokkupainutatud'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

raasima : raasida : raasin 'räsima, sasima; kiskuma, rebima, tõmbama'; mrd 'laasima; kupardama'
● soome raasia 'rebida, kiskuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rasima ja räästima. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa razďems 'kiskuma, (katki) rebima; kratsima', mokša raźǝďǝms 'peksma, piitsutama; lõhki kraapima, katki rebima'. Vt ka raas.

rasima : rasida : rasin 'räsima, sasima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades raasima ja räsa .

räsima : räsida : räsin 'raputama, sasima, rebima (ja viga tegema); tallates v muljudes rikkuma; (äkitselt) haarama, äsama'
? ← vene rézat’ 'lõikama; nikerdama, voolima; tapma, veristama; lõikavat valu tegema; sisse soonima; kiiresti v ägedasti toimima'
Tõenäoliselt on laen segunenud häälikuliselt ajendatud omatüvega, võib-olla tüvega räsa. Kahtlemata on vene keelest laenatud murdesõna resima 'lõikama, nüsima; kiskuma, rebima, rappima; kisklema, kaklema, rüselema; püüdlikult, ent tulemusvaeselt töötama'.

rüsima : rüsida : rüsin 'trügima, tõuklema, tunglema; tõukama, lükkama; räsima, sasima'
● soome rysy 'käsikähmlus, kaklus'; mrd rysytä 'riielda, kisada; raksuda, paukuda, koliseda'
Aunuse karjala rüzü 'käsikähmlus, kaklus', rüzistä 'krigiseda, ragiseda, pragiseda; aeglaselt, vaevaliselt liikuda'
? saami rassat 'askeldada; tegutseda, talitada, toimida'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib saami vaste olla saami rahčat 'rügada, rassida'. Vt ka rüsi.

sagrima : sagrida : sagrin 'sasima, sassi ajama, sakutama; saalima, edasi-tagasi v siia-sinna liikuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

sasi : sasi : sasi 'pahmatud v masinaga pekstud viljakõrred, põhk, pahn; korratus olekus pundar v pahmakas'
◊ sassis
● vadja sasi '(õle)sasi, põhk', sasia 'sasida, sassi ajada'
isuri sasihua 'segi, sassi minna; eksida', sasud (mitm) 'õlesasi, põhk'; sassia 'segi ajada, sasida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd olla sasissa 'segi, sassis olla', sasia 'sasida, segi ajada' ja baltisaksa Sass 'segadus'.

tuuseldama : tuuseldada : tuuseldan 'sakutama, sasides raputama; askeldama, sebima, tormakalt liikuma v tegutsema; otsides kuskil, milleski tormakalt sorima, tuhlama'
○ tuusteldama, tuutseldama
← vene túžit’sja 'end pingutama, ponnistama, punnima'
On ka arvatud, et sõna on alamsaksa laen, ← alamsaksa tōsen 'sakutama, sasima, räsima'. Eesti keelest võib olla laenatud baltisaksa tuseln 'sakutama, sasima'.

vassima : vassida : vassin 'moonutama, võltsima'; mrd 'midagi sassi, segi, korratusse olekusse ajama, sasima'
On arvatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa quasseln 'rumalalt v mõtlematult rääkima'.