[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aituma : aituma : aituma (tänusõna, tänamissõna)
◊ aitäh, aitüma
Kuluvorm sõnaühendist aita jumal. aitäh on samast ühendist kujunenud veelgi lühenenud variant, kus rõhk on liikunud teisele silbile ja on tekkinud sõnalõpuline h: aita > aitah > aitäh. Samalaadsed on ka vene spasíbo 'aitäh', mis on sõnaühendist spasi bog 'päästa, jumal', ja läti paldies 'aitäh', mis on lühenenud sõnaühendist palīdz dievs 'aita, jumal'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lastek aiti, aitä 'aitäh' ning võib-olla ka liivi aītu·māl, aītjumāl 'aitäh; aita, jumal' ja vähemalt osaliselt soome lastek aatti, aitti 'aitäh'.

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

hõrak- liitsõnas hõrakmari 'punane sõstar (Ribes rubrum)'
● liivi õŗā- liitsõnas õŗāmāŗa 'punane sõstar'
soome herukka 'sõstar'
Läänemeresoome tüvi. Murrakuti esineb ka rahvaetümoloogiline variant harakamari, mis on osaliselt vana kirjakeele mõjul tekkinud. Võib olla ka sama tüvi mis murdesõna hõrasilm 'kõõrdsilm' esiosis, sõra-.

ikaldama : ikaldada : ikaldan '(viljasaagi kohta:) osaliselt v täielikult hävima ebasoodsate ilmastikuolude tõttu'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kaapama : kaabata : kaapan 'haarama, kahmama, krabama; (korraks) pühkima'; mrd 'varastama'
? ← rootsi kapa 'kaaperdama, hõivama, vallutama'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vaste on soome kaapata 'kaabata, haarata, krahmata'. Tõenäolisemalt on soome tüvi rööplaen rootsi keelest. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa kapoďems 'kaapama, haarama, kinni võtma; varastama', mokša kapəďəms 'kahmima, kahmama; neelama, alla kugistama'. Vormiliselt saab sõna tõlgendada kaapima tuletisena, on sellega ilmselt osaliselt segunenud.

kakk2 : kaku : kakku '(ümmargune) leiva- v saiapätsike'; mrd 'pirukas'; lastek 'leib'
○ kirderanniku kakku
← algskandinaavia *kakō
vanaislandi kǫku- liitsõnas kǫkukorn 'väike kook'
vanarootsi kaka 'kook'
rootsi kaka 'kook; küpsis; (ümmargune) leivapäts'
● liivi kak 'kook'
vadja kakku, kakko 'pannkook; pätsike, karask, käkk'
soome kakku 'kook; leivapäts'; mrd 'võileib'
isuri kakku 'väike õhuke leib; ahjusuul rukkitainast küpsetatud tainatükk'
Aunuse karjala lastek kakku 'kartul; leib'
Laenuaega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla skandinaavia või noorem, vanarootsi või rootsi laen. Teiste läänemeresoome keelte vasted on sel juhul rööplaenud või osaliselt üksteistelt laenatud. Vt ka kakar, kakk1.

kann1 : kanni : kanni 'mänguasi; lill'
On arvatud, et lastekeelne moodustis tüvest kaunis. Liitsõnaliste lillenimetuste järelosisena on osaliselt segunenud tüvega kann2.

karjala 'peamiselt Soomest ida pool elavale teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← soome karjalainen 'karjalane; karjala'
On andmeid, et sõna karjalane on 19. sajandil olnud tuntud ka tähenduses 'isur', mis osutab, et sõna võib osaliselt olla levinud isuri keele kaudu: isurite endanimetus on karjalain. On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kari3.

kiirguma : kiirguda : kiirgun mrd 'heleda, läbilõikava häälega karjuma'
◊ kirema
● liivi kirgõ 'karjuda'
soome kirkua 'kiljuda, kriisata, röökida'
Aunuse karjala kirguo 'karjuda; kutsuda; nimetada'
lüüdi kirguda 'karjuda; nimetada'
vepsa kirkta 'karjuda; kutsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et võib olla vähemalt osaliselt germaani või skandinaavia laen, ← alggermaani *skreikan-, *skrīkan-, algskandinaavia *skrīkan, mille vaste on rootsi skrika 'karjuma, kisama'. Sõnas kirema on üldistunud tüve nõrk aste, vrd lõunaeesti kirgma: (ma) kire. Eesti keelest on laenatud vadja kirata 'kireda'. Vt ka kiiratama.

kimm : kimmi : kimmi 'ühest otsast kiiljalt õhenev lauake katuse katmiseks'; mrd 'puunõu kumer küljelauake'
○ kimb
← alamsaksa kimm, kimming 'sälk, renn nõul', kimme, kime, kieme 'anuma äär või väliskülg', kimke 'ühe põhjaga puunõu, toober, pang vms', kim liitsõnas kimwerk 'teatud aamissepatöö'
Võimalik, et sõna on murretes osaliselt laenatud soome keelest, ← soome kimpi, mrd kimmi 'puunõu küljelaud; katusesindel', soome sõna on rootsi keelest laenatud.

kimp : kimbu : kimpu 'kokku seotud väiksem hulk ühetaolisi esemeid; komps, pamp; väike koorem'; mrd 'kamp, salk, parv; kimbatus'
○ kirderanniku kimpu
◊ kimbutama
● liivi kimp 'kimbatus, ebameeldivus; kimp, punt'
soome kimppu 'kimp, punt'; mrd '(vilja)vihk'
isuri kimppu 'kimp, punt; (mitm) sääremarjad'
Aunuse karjala kimpu 'kaklus, möll, riid; pidu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kimp, kimmp 'kimp, punt; küür, kühm', kimmp 'täbar olukord, hädaoht' ja osaliselt võib-olla läti mrd ķimpa 'äpardus, ebaõnn; kamakas; heinakoorem; vitsakimp'. Vt ka kimps.

kirik : kiriku : kirikut 'suur (torniga v tornidega) ehitis kristlikuks jumalateenistuseks; (seal peetav) jumalateenistus; jumalateenistusel osalejad; mingi usundi (hrl kristluse) v selle eri suuna kõrgeim, tsentraliseeritud organisatsioonivorm'
← vanarootsi kirkia 'kirik'
← vanasaksi kirika, kerika 'kirik'
● vadja tšerikko 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
soome kirkko 'kirik(uhoone); kirikuorganisatsioon'
isuri kirkko 'kirik(uhoone)'
Aunuse karjala kirikkö 'kirik(uhoone)'
lüüdi kirkko, kirikkö 'kirik(uhoone)'
saami girku, kirku 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
Sõna on enamasti peetud vanarootsi laenuks, kuid häälikuliselt sobiv laenuallikas on ka ajaliselt varasem vanasaksi (alamsaksa keele eelaste) sõna. Varasemat laenamist (enne Soome ja Eesti ristiusustamist) kinnitab sõna levik idapoolsetes läänemeresoome keeltes. Saami vaste on vähemalt osaliselt soome keelest laenatud.

kobe : kobeda : kobedat 'kohev; tubli, kopsakas'
● soome kopea 'uhke, kõrk'
isuri kobistua 'toibuda, terveneda'
karjala kopie 'uhke, kõrk'; kopeutuo 'hakata; tekkida'; kopakka 'toimekas; tugev; kobe, kohev'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vasted võivad olla osaliselt soome keelest laenatud.

kraapima : kraapida : kraabin 'kõva, terava v kareda esemega korduvalt mööda pinda tõmbama'
● vadja kraappia 'kraapida'
soome raapia 'kraapida'
isuri raappia 'kraapida'
karjala roapie 'kraapida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mida eesti keeles võib osaliselt olla mõjutanud alamsaksa schrapen 'kraapima'. Lähedane tüvi on nt sõnades kraaps ja riipima.

kubu : koo : kubu 'suur seotud kimp v vihk'
← balti
leedu guba 'viljahakk'
läti guba 'saad, hunnik'
● liivi ku’b 'hunnik; kogus, kogum, ühendus', ku’bbõ 'koos, kokku'
vadja kupo '(õle)kubu; kimp, tuust; haokubu'
soome mrd kupo, kupu 'õle- v linakubu; viljavihk'
isuri kupo, kubu 'kubu; oksakimp'
Aunuse karjala kubo '(õle)kubu'
lüüdi kubo, kubu '(õle)kubu'
Isuri kubu ja soome kupu on osaliselt laenatud eesti keelest. Vt ka pugu.

kupits : kupitsa : kupitsat 'piirimärgiks asetatud mulla- v kivihunnik posti v piirikiviga'
○ kupats, kupets
? ← vene mrd kópica 'piirimärk'
Sõna on peetud vene laenuks. Võib olla osaliselt laenatud läti keelest, ← läti kupica, kupice 'kupits', või baltisaksa murdest, ← baltisaksa Kupitze 'kupits'.

lamakas : lamaka : lamakat 'suur tükk, kamakas'
● vadja lamakas 'lahmakas, kerekas; lamakas, lahmakas'
soome mrd lamu 'suur (põllu)ala, lagendik, tasandik; lohk, nõgu, soo'
isuri lamagas 'suur, turske, kogukas, suure kasvuga'
? karjala lamu 'madal tasane maa mägede keskel'
? vepsa lamu 'pohlakoht, nõmm [?]'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu mrd lamakas, lamantas 'tükk'. Soome lamu 'lohk, nõgu, soo', karjala ja vepsa vasted võivad olla osaliselt laenatud ka vene murretest, ← vene mrd lom 'soo'; láma 'soine niit' (algselt sama indoeuroopa tüvi mis leedu keeles). Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on nt sõnades laam ja lahmakas, lahmama.

liipama : liibata : liipan 'jalga järele vedades lonkama; (kergelt) millestki üle tõmbama'; mrd 'ihuma, teravaks tegema'
◊ liipima
← alggermaani *sleipan-
alamsaksa slipen 'teritama, ihuma; lihvima; hiilima, roomama, aeglaselt liikuma'
rootsi slipa 'teritama, ihuma; lihvima'
● soome liipata 'libiseda, liuguda'
karjala liipata 'kiiresti liikuda'
Eesti vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. Soome sõna on vähemalt osaliselt rootsi laen.

luhva : luhva : luhvat kõnek 'liiderlik naine'
Võib olla vähemalt osaliselt laenatud tüvi, ← saksa luftig 'pealiskaudne, kergemeelne', rootsi luffa 'ringi hulkuma; lonkima'. Vt ka vuhva.

meister : meistri : meistrit 'väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik'
← alamsaksa meister, mester 'meister, ülemus, isand; õpetatud inimese, eriti arsti austav tiitel'
Eesti keelest on laenatud vadja meisteri 'meister' ja isuri meisterit (mitm) 'meistrid' ning vähemalt osaliselt eestirootsi mäịstor, maịstor, mäister 'meister', eesti mõju ilmneb eriti tegusõna mäịstor kasutamises, mäịstor hōp 'kokku meisterdama'.

mäletsema : mäletseda : mäletsen '(liitmaoga sõraliste kohta:) söömisel vaid osaliselt peenestatud ja vatsast suhu tagasi liikuvat toitu teistkordselt, põhjalikult mäludes peenestama'
◊ mäluma
● liivi me’rdõ 'mäletseda'
vadja märestiä, märehtää 'mäletseda'
soome märehtiä 'mäletseda'
isuri märehtiä 'mäletseda'
Aunuse karjala märehťie 'närida, mäluda, mäletseda; süüa, õgida'
lüüdi märehťidä 'mäletseda'
vepsa märe͔hťida 'mäletseda'
lõunasaami meerehtidh 'mäletseda'
? udmurdi ǯomeśti̮ni̮ 'mäletsema'
? komi re̮miʒ́ti̮ni̮ 'mäletsema'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. Udmurdi ja komi vasted eeldavad, et nendes keeltes on häälikud kohad vahetanud, *mᴈr- > *rᴈm- või on läänemeresoome ja saami keeltes häälikud kohad vahetanud.

nikastama : nikastada : nikastan 'liigesekihnu ja -sidemeid venitama v osaliselt rebestama'
● liivi nikāŗḑõ, nikārtõ 'nihestada, välja väänata'
vadja nikastua, nikahtua 'nikastuda'
soome nikama 'selgroolüli'
isuri nikan 'selgroolüli; (mitm) pahkluu'
karjala nikara 'mügarik, konarus'
Võib-olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on vadja niukahtua 'nikastuda', soome niukahtaa 'nikastada, nihestada', isuri niugahtaa 'nikastada, nihestada' ja Aunuse karjala ńiukahta- 'nikastuda, libastuda'.

nupp : nupu : nuppu 'väike kerajas vm kujuga moodustis hrl mingi peenema, varsja eseme otsas; pea'
◊ nuputama
← alamsaksa knuppe, knoppe 'pung, (õie)nupp'
← rootsi knopp 'pung; nupp, pide; (pea)nupp, (pea)kolu'
On arvatud, et laen on osaliselt segunenud tüvega, mis on sõnas nubul. Vt ka nups.

nöör : nööri : nööri 'niidist jämedam ja köiest peenem punutud v keerutatud sidumis- ja kinnitusvahend'
← alamsaksa snōr(e) 'nöör, mõõdunöör; pael, juuksepael; kalapüügiriist'
Osaliselt võib olla laenatud rootsi keelest, ← rootsi snöre 'nöör; pael'. Samatüveline tegusõna nöörima võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa snoren 'kinni nöörima, kinni siduma; paeltega kaunistama'. Eesti keelest võib osaliselt olla laenatud vadja šnööri 'nöör, vokinöör'.

pai : pai : paid 'hellitav silitus; hea, armas, sõnakuulelik, vagur'
● liivi paijõ 'silitada'
vadja pai 'hea, kuulekas'
soome mrd paija 'mänguasi', paijata 'paitada'
? Aunuse karjala bai bai 'äiu-äiu, tudule, tuttu'
? karjala paiju, baiju 'äiu-äiu; häll'
Karjala ja Aunuse karjala vasted on vähemalt osaliselt laenatud vene keelest, ← vene baj-baj 'äiu-äiu; tudule, tuttu', báju(ški)-bajú 'äiu-äiu'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt vene páin'ka 'pai laps', soomerootsi paj(a) 'mänguasi', baltisaksa pai 'kuulekas', hollandi paaien 'rahustama, paitama', alamsaksa paeyen 'paitama'. Osaliselt võivad sõnad olla rööpselt kujunenud, osaliselt aga laenatud. Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi pai 'paitama, silitama', pais 'hea; sõnakuulelik' ja võib-olla ka läti lastek pai 'kuulekas'.

pelg : pelgu ~ pelu : pelgu 'paopaik, pagu'
? ← alggermaani *felχan, *felgan
vanaislandi fela 'kaitse; peitma, varjama, hoidma'
gooti filhan 'peitma, varjama, matma'
keskülemsaksa be-velhen 'kellegi valdusse, hooleks andma, kellegi kaitsesse uskuma'
● ? soome pelastaa 'päästa'
? karjala pelastoa 'päästa, vabastada valudest'
? lüüdi pelvastada 'päästa'
Eesti keeles on osaliselt segunenud pelgama tüvega.

piiluma : piiluda : piilun 'salaja, vargsi vaatama'
● vadja piillä 'peita'
soome piillä 'peidus olla; varjuda'
karjala piillä 'peidus olla; redutada'
Läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla osaliselt soome keelest laenatud.

plätserdama : plätserdada : plätserdan '(lohakalt, hoogsalt) maalima, pintseldama, värvima; mäkerdama, määrima; pladistama, pläterdama; pätsides midagi vormima, voolima'
Võib olla sama tüvi mis sõnas lätsima. Teisalt võib olla vähemalt osaliselt saksa laen, ← saksa plätschern 'sulisema; pladisema; pladistama'.

pälvima : pälvida : pälvin 'vääriline olema, ära teenima'; mrd 'simuleerima'
○ pällima, pellima, pälnmä
? ← läti pellīt, pelnīt 'teenima'
Vähemalt osaliselt läti laen. Kirjakeeles ja murretes levinud lv-line variant võib olla tekkinud läti päritolu murdesõna pällima ja sõnade palvema, palve, paluma, rahvaetümoloogilisel segunemisel.

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
◊ raat-2
← vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
● vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
◊ randal
← balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
← algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
● liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.