[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

edev : edeva : edevat 'tähelepanu v imetlust äratada püüdev; ettetikkuv, kerglane, alp' esi

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

haab : haava : haaba 'siledakooreline lehtpuu (Populus tremula); haavapuit'
◊ haabjas
● liivi ōbõz 'haab'
vadja aapa 'haab'
soome haapa 'haab'; mrd haapio 'haavatüvest tehtud paat'
isuri haaba 'haab'; haapio 'haavatüvest tehtud paat'
Aunuse karjala huabu 'haab'
lüüdi huab(e͔) 'haab'
vepsa hab 'haab'
saami suhpi 'haab'
mari šopke 'haab'
Läänemeresoome-mari tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *ašpa, mille vaste on nt vanaislandi ǫsp 'haab', kuid see eeldaks reeglipäratut häälikute koha vahetust laenamisel (> *šapa > läänemeresoome *haapa).

jeerum (imestust, hädaldust, kahetsust, kohkumist väljendav hüüdsõna)
← saksa jerum (üliõpilaslaulu refräänis esinev sõna)

lõvi1 : lõve : lõve 'gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores'
○ kirderanniku lovi
? ← algskandinaavia *kloƀā
vanaislandi klofi 'pragu, lõhe', fjallaklofi 'org, sisselõige mäestikus'
vanarootsi klovi 'lõhutud oks, teivas, puu; lõhe'
? ← alggermaani *lawwō
vanaislandi logg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
vanarootsi lagg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
● soome lovi 'lõhe, pragu, täke'
isuri lovi 'lõhe, mõra'
Kõige tõenäolisemaks on peetud skandinaavia laenu võimalust. Vt ka lõge.

pedajas : pedaja : pedajat mrd 'mänd'
● liivi piedāg 'mänd'
vadja petäjä 'mänd'
soome petäjä 'mänd'
isuri pettääjä 'mänd'
Aunuse karjala pedäi 'mänd'
lüüdi pedai 'mänd'
vepsa pede͔i 'mänd'
saami beahci 'mänd'
ersa piče 'mänd'
mokša pičä 'mänd'
mari püńč́ö 'mänd'
udmurdi puži̮m 'mänd'
komi pože̮m 'mänd'
Läänemeresoome-permi tüvi. Uueks pedaja nimetuseks sai läänemeresoome keeltes mänd2. Eesti murretes on tüvi tuntud eeskätt Lõuna-Eestis; piirialadel, kus kasutatakse mõlemat nimetust, eristatakse tähendusi: pedajas on suur üksik puu ja mänd on väiksem.

pliit : pliidi : pliiti 'rõhtsa plaadi v plaatidega kuumutusseade toidu valmistamiseks v millegi soojendamiseks'
← vene plitá '(metall-, kivi)plaat; kiltkivi; naast; (köögi)pliit', mrd plíta 'pliit'
Vene keelest on laenatud ka baltisaksa Pliete 'pliit', mis on võinud mõjutada uut tüüpi keedukolde eestikeelset nimetust. a-tüvelised murdevariandid pliita, pliida on kindlasti laenatud otse vene keelest. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pḷīt, plīt, plitt 'raudplaadiga pliit; pliidi raudplaat'.

saatus : saatuse : saatust 'inimese elukäik, kõik selles toimuv v toimunu nagu mingi võõra, välise jõu ettemääratuna' saama

samet : sameti : sametit 'madala tiheda püstkarvastikuga riie'
← alamsaksa sammet, sammit 'hinnaline siidist kangas'

sammas1 : samba : sammast 'kivist, puidust v metallist ringikujulise ristlõikega püsttoend; kellegi v millegi mälestuseks v auks püstitatud skulptuur; post, tulp'
? ← algindoiraani *stamb^has
vanaindia stambhaḥ 'sammas, post, vai'
● vadja sammaz 'sammas; post; (ukse)piit; mesipuu'
soome mrd sammas 'piirikivi; sammas, post, vai; ilmasammas'
On ka arvatud, et balti laen, ← tüvi, mille vasted on nt leedu stambas '(taime) vars', stambus 'suur ja raske; suurekasvuline; jäme ja tugev'. Vt ka samb, sammas-2.

segama : segada : segan 'tülitama, häirima; aine v materjali osi liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub; kahest v enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v tekitama; asetust, järjekorda muutma; arusaamatuks muutma'
◊ seas, sekka
● liivi sie’ggõ 'segada, segi ajada', siegās 'seas, hulgas'
vadja segata, seätä 'segada, segi ajada', segaza 'seas, hulgas'
soome sekoittaa 'segada, segi ajada', seota 'segamini minna; mõistust kaotada', seassa 'seas, hulgas'
isuri sekkoittaa 'segada', seas 'seas, hulgas'
Aunuse karjala sevota 'segi minna; teelt eksida', segah 'sees, seas'
lüüdi šegota 'segi minna'
vepsa segoida 'eksida; segi minna; pead kaotada, nõutuks jääda', sega 'segav asjaolu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sägamäste 'koos, segatud'. Vt ka sekeldama.

tünder : tündri : tündrit 'endisaegne peamiselt puistainete mahumõõt (120–140 liitrit); tünn'
○ tünner
← vanarootsi tunnor, tunner, tynnor (mitm) (ains tunna, tynna) 'tünn; teatud mahumõõt'
← rootsi tunnor, van tunner (mitm) (ains tunna) 'tünn; endisaegne mahumõõt'
Laenu on raske täpsemalt dateerida. Laenatud on mitmuse vorm, sest nt mahu arvestamisel kuuldi ilmselt just seda: rootsi keeles kasutatakse koos arvudega mitmust. d on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Laenatud on ka sama tüve alamsaksa (ja võib-olla ka saksa) vaste, tünn ja tonn.

vammus : vammuse : vammust 'meeste ülerõivas'
○ vambus
← alamsaksa wambōs, wambus 'vammus, kampsun; pihtkuub'