[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

johtuma : johtuda : johtun 'tulenema'
← soome johtua 'tuleneda, johtuda; pärineda'
Soome allikas on juhtuma vaste. johtuma esineb ka kirderannikumurretes ja Võru murdes, kuid tähenduses 'toimuma, juhtuma', samasugune tüvevariant võib olla sõnas joht.

rõske : rõske : rõsket 'niiske'
● vadja rõsi 'aknahigi'
Vadja vaste on tuletusliiteta tüvi, samasugune rõsi 'aur, leitse, niiskus; ving' esineb ka eesti murretes. Eesti keelest on laenatud soome mrd reseä 'niiske, higine' (← murdesõna rõse, rese 'rõske').

sama : sama : sama 'juba teada olev, mainitud, sellega identne; ühesugune'
◊ samuti
← alggermaani *samaz, *saman-
rootsi samme, samma 'sama'
gooti sama 'sama'
vanaülemsaksa samo 'sama'
● vadja sama 'sama, samasugune'
soome sama 'sama, samasugune'
isuri sama 'sama, samasugune'
Aunuse karjala sama 'sama'
lüüdi sama 'sama, samasugune'

trall : tralli : tralli 'pillerkaar; rõõmus, reibas laulmine; kära, lärm; märul'
○ rall
← saksa trala, tralla(la) (rõõmsat, kõlavat heli jäljendav sõna)
Tõenäoliselt on samasugune tüvi esinenud alamsaksa keeleski, nii võib olla ka alamsaksa laen. Tähendust võib olla mõjutanud ka saksa Trall 'häda, viletsus; jama, jant, naljatemp'. Samatüveline tegusõna trallima on samuti tõenäoliselt saksa (või alamsaksa) keelest laenatud, ← saksa trallern 'sõnadeta laulma'. Vt ka pralle.

õige : õige : õiget 'tõele, tegelikkusele vastav, veatu; tõeline; aus; sirge'
◊ õiendama
● vadja õikõa 'sirge, otsene; õiglane; parempoolne'
soome oikea 'parempoolne; õige, mitte vale; korrektne, veatu; õiglane; tavaline; tõeline, päris'
isuri oikia 'sirge; parempoolne'
Aunuse karjala oigei 'sirge; parempoolne; süütu, õige'
lüüdi oiged 'sirge; parempoolne; süütu, õige'
vepsa oiged 'sirge; parempoolne; õiglane'
saami vuoigat 'õige, mitte vale; aus, siiras'
? ersa viďe 'sirge; õige, veatu; tõeline'
? mokša viďä 'parempoolne; õige, tõene; sirge; aus; samasugune; tasane'
? mari βijaš 'sirge; otsene'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-volga tüvi. Mordva ja mari vasted on esisilbi eesvokaalsuse tõttu küsitavad. Eesti keelest on laenatud liivi õigi 'õige'. Vt ka õgev.