[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

harakas : haraka : harakat 'musta-valge sulestikuga ja pika sabaga lind (Pica pica)'
← balti
leedu šarka 'harakas'
preisi sarke 'harakas'
● liivi arāgõz 'harakas'
vadja araga 'harakas'
soome harakka 'harakas'
isuri harakka 'harakas'
Aunuse karjala harakku 'harakas'
lüüdi harak(ke͔), harag 'harakas'
vepsa harag 'harakas'

hiir1 : hiire : hiirt 'väike, saleda keha ja pika sabaga näriline (Mus)'
◊ hiir2
● liivi īr 'hiir'
vadja iiri 'hiir; rott'
soome hiiri 'hiir'
isuri hiiri 'hiir'
Aunuse karjala hiiri 'hiir'
lüüdi hiiŕ(i) 'hiir'
vepsa hiŕ 'hiir'
ersa čejeŕ 'hiir'
mokša šejər 'hiir'
udmurdi ši̮r 'hiir'
komi ši̮r 'hiir'
handi leŋkər 'hiir'
mansi taŋkər 'hiir'
ungari egér 'hiir'
Soome-ugri tüvi. Lähedasi hiire jt sarnaste näriliste nimetusi on ka mitmetes turgi ja tunguusi keeltes, nt tatari sui̮r 'ümiseja', nanai singgere 'hiir; rott' ja evengi singerēkēn 'hiir; rott'. hiir2 'hall' on vana *oi-liitega tuletis. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hūr 'hiir'.

händ : hänna : hända 'saba'
◊ hänilane, änn
● liivi ǟnda 'mao keel; putuka astel'
vadja äntä 'saba'
soome häntä 'saba; ots, lõpp'
isuri händä 'saba'
Aunuse karjala händü 'saba; ots, lõpp'
lüüdi händ(e͔) 'saba'
vepsa händ 'saba'
Läänemeresoome tüvi. hänilane ja änn on nõrgast astmest lähtuvad murdetuletised, mis märgivad erilise sabaga linde ja on kirjakeeles terminitena kasutusele võetud.

ilves : ilvese : ilvest 'lühikese sabaga pruunikas kõrgejalgne kaslane (Lynx lynx)'
● liivi īlbõks 'ilves'
vadja ilves 'ilves'
soome ilves 'ilves'
isuri ilves 'ilves'
Aunuse karjala iľves 'ilves'
lüüdi ilvez 'ilves'
vepsa iľbez 'ilves'
saami albbas 'ilves'
Läänemeresoome-saami tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt mongoli irbis 'lumeleopard'.

kõrb3 : kõrvi : kõrbi 'punakaspruun; punakaspruun hobune musta laka ja musta sabaga' kõrbema

käblik : käbliku : käblikut 'tilluke viirulise pruuni sulestiku ja püstise sabaga lind (Troglodytes)'
← balti *kepli-
läti ceplis 'käblik'

linuk : linuka : linukat 'naiste pidulik seljale rippuva sabaga tanu' linik

mops : mopsi : mopsi 'väike tömbi nina ja rõngas sabaga toakoer'
← saksa Mops 'mops'

orav : orava : oravat 'Euraasia metsades puudel elutsev pika koheva sabaga väike näriline (Sciurus vulgaris)'
● liivi vȯrābõz 'orav'
vadja õrava 'orav'
soome orava 'orav'
isuri orraava 'orav'
Aunuse karjala orau 'orav'
lüüdi orau 'orav'
vepsa orau 'orav'
saami oar'ri 'orav; kopikas'
ersa ur 'orav; kopikas'
mokša ur 'orav'
mari ur 'orav; raha, kopikas'
komi ur 'orav; kopikas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Raha tähendus sugulaskeeltes viitab sellele, et oravanahku on kasutatud maksevahendina.

pitsu1 : pitsu : pitsut kõnek 'väike koer, kutsu'
← saksa Spitz 'kikk-kõrvade ja rõngas sabaga pikakarvaline toakoer (ilukoeratõug)'
Laenatud on teisigi samatüvelisi sõnu, pits1, pits2, pits3 .

rebane : rebase : rebast 'terava koonu, kikkis kõrvade ja pika koheva sabaga koerlane (Vulpes)'
◊ rebu
? ← algindoiraani *reupōśo- 'rebane, šaakal'
avesta urupi- 'teatud koeratõug'
pärsia rōbāh 'rebane'
● liivi re’bbi 'rebane'
vadja repo 'rebane'
soome repo 'rebane'
isuri reboi 'rebane'
Aunuse karjala reboi 'rebane'
lüüdi reboi, rebuoi 'rebane'
vepsa reboi 'rebane'
saami mrd rēbiš 'rebane'
ersa ŕiveź 'rebane'
mari rə̑βə̑ž 'rebane'
udmurdi ǯ́ič́i̮ 'rebane'
komi ruć 'rebane'
? ungari ravasz 'kaval'; van 'rebane'; róka 'rebane'
rebu on tüve vana *oi-liiteline tuletis. Enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi just selles tuletises, eesti keeles on toimunud tähendusnihe 'rebane' > 'punakas, kollakas' > 'munakollane'.

rästas : rästa : rästast 'maas hüpates kulgev enamasti pruuni ja halli sulestiku ning pika sabaga lind (Turdus)'; kõnek 'kuldnokk'
← balti
leedu strazdas 'rästas'
läti strazds 'rästas'
preisi tresde 'rästas'
● liivi rastā liitsõnas liegā-rastā 'laulurästas; ööbik'
vadja räsäs, rasas 'rästas, kuldnokk jt rästalised'
soome rastas, mrd rästäs 'rästas'; mrd 'kuldnokk'
isuri rästähäin 'hallrästas; kuldnokk'
Aunuse karjala račoi 'rästas; pasknäär'
karjala rassas 'rästas'
lüüdi raťš́uoi, riäťš́öi 'rästas'

turteltuvi : turteltuvi : turteltuvi 'saleda keha ja pika astmelise sabaga tuviline peamiselt Vanas Maailmas (Streptopelia)'
○ turdeltuvi, tuttertuvi
← alamsaksa turteldūve 'turteltuvi'
Laenuallikas on liitsõna, mille järelosis on ka eraldi laenatud, tuvi. On ka arvatud, et liitsõna esikomponent on laenatud saksa keelest, ← saksa Turtel liitsõnas Turteltaube 'turteltuvi', ning liitsõna järelosis tõlgitud varasema laensõnaga. Sõna on tuttavaks saanud piibli kaudu. Eesti looduses on seda lindu sisserännanuna mõnevõrra täheldatud alles 20. sajandil.

viires : viire : viirest 'lühikeste ja laiade tiibade ning veidi harkis sabaga veelind (Chlidonias)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.