[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

sala 'salaja'
◊ salgama
● liivi salā 'salajane; saladus'
vadja sala 'sala-, salajane'
soome sala 'saladus'
isuri sala 'sala-'
karjala salakkali 'salaja'
saami suoli 'salaja', suola 'varas'
ersa salava 'vaikselt, salaja; salajane'
mokša salava 'vaikselt, salaja'
mari šolə̑p 'salaja; salajane, ebaseaduslik', šolə̑štaš 'varastama'
handi laləm- 'varastama'
mansi tūlmant- 'varastama'
neenetsi taľe- 'varastama'
eenetsi tali- 'varastama'
nganassaani tolar- 'varastama'
sölkupi tuǝ̑lǝ- 'varastama'
kamassi tåjǝr-, tojǝr- 'varastama'
matori tälǝr- 'varastama'
Uurali tüvi. Tuletis salgama on muutunud astmevahelduslikuks teiste sõnade eeskujul, nt kargama.

sale : saleda : saledat 'kaunilt pikk ja sihvakas'
● soome mrd saleva 'sale'
Läänemeresoome tüvi.

salk1 : salga : salka 'mingis suhtes ühtse rühma moodustav ebamäärane, organiseerimata (väiksem) hulk; mingi suurema organiseeritud rühma allüksus'
◊ salk2
● vadja salkka '(rahva)hulk, salk'
On arvatud, et võib olla tuletis salu tüvest.

salk2 : salgu : salku 'väike tutt, kahl juukseid, karvu vms' salk1

sall : salli : salli 'kaelas, peas v õlgadel kantav piklik, rätikust kitsam riietusese'
← saksa Schal 'sall, rätik'
← vene šal’ 'sall, õlarätt'
Tüvi on algselt pärit pärsia keelest, ← pärsia šāl 'suurrätik'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi saịll 'peenem, tavaliselt poest ostetud kaelarätt; sall'.

salm1 : salme : salme mrd 'väike väin, eriti kahe saare vahel'
● soome salmi 'väin, merekitsus'
isuri salmi 'sadam'
Aunuse karjala salmi 'väin'
lüüdi saľm 'väin, merekitsus'
vepsa souḿ 'väin, madal merekitsus'
saami čoalbmi 'väin, merekitsus'
Läänemeresoome-saami tüvi.

salm2 : salmi : salmi 'graafiliselt omaette värsirühma moodustav kompositsiooniline üksus luuleteoses'
← alamsaksa salm, psalm 'psalm, laul'
Alamsaksa tüvi on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka psalmós 'pillikeele näppimine'.

salu : salu : salu '(lehtpuurohke) metsatukk avamaastikus'
← balti
leedu sala 'saar'
läti sala 'saar; soos olev kõrgendik, mägi, kühm'
● soome salo 'kõnnumaa; metsaala; põlismets; suur metsane saar'
Aunuse karjala salo 'tihe mets, padrik'
lüüdi salo 'põlismets'
saami suolu 'saar; soo-, metsasaar'
Vt ka salk1.

salv1 : salve : salve 'suurem kastjas madalate seintega mahuti (nt aidas, keldris); kaevurake' salvama
● vadja salvo '(veel sarikateta) palkehitis; raie- e palgikord (palkehitises); ristnurk; (kaevu)salv, (vilja-, kartuli)salv'
soome mrd salvo 'palkseina nurk, välisnurk; palkehitise tegemine; viljasalv'
isuri salvo 'kaevurake; viljasalv'
Aunuse karjala salvo 'puitkere, puust rakked'
lüüdi salv(o) 'ehitise raamistik; kaevurake'
vepsa souda 'üles raiuda, palkidest ehitada'

salv2 : salvi : salvi 'pehme määre, võie'
○ salm
← alamsaksa salve 'salv'
Samatüveline tegusõna salvima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa salven 'salviga võidma'.

salv-3 liitsõnas salvrätik 'suurätik'
← alamsaksa salvete 'servjett, salvrätik'
Liitsõna on eesti keeles tekkinud tõenäoliselt rahvaetümoloogia tulemusel: salvet > salvrätt > salvrätik. Seda on võinud soodustada ka alamsaksa variant salvjett, mida hääldati zalvže·d.