[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 62 artiklit, väljastan 30.

aga (vastandav sidesõna; rõhutav sõna) aeg

enda (enesekohane asesõna) enese

enese : ennast (nimetav puudub; enesekohane asesõna)
enda
liivi eņtš 'oma, enda'
vadja hä(ä)n 'tema'
soome hän 'tema'
isuri hää 'tema; see'
Aunuse karjala häi 'tema'
lüüdi hän 'tema; see'
vepsa hän 'tema'
saami son 'tema'
ersa son 'tema'
mokša son 'tema'
udmurdi so 'tema; see, too'
komi si̮, sije̮ 'tema; see, too'
handi luw 'tema'
mansi taw 'tema'
ungari ő 'tema', ön 'Teie'
Soome-ugri tüvi. Eesti sõnad lähtuvad eri käändevormidest, neis on jälgi 3. isiku omastusliitest: enese < *henensäk, enda < *hentä. Vastetes on reeglipäratuid arenguid, ka läänemeresoome keelte sõnaalguline h on reeglipäratu. Vt ka ise.

ennäe 'vaat!, vaata!'
ena
Tõenäoliselt tekkinud sidesõna et ja tegusõna nägema käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde koondumisel.

ent (vastandav sidesõna)
?algskandinaavia
vanaislandi enda, ende 'ja siiski'
vanarootsi æn, en 'aga; ent'; þa 'siis'
rootsi ändå 'siiski, ikkagi; niikuinii; veel(gi)'
soome entä 'aga, ent'

et (sidesõna)
vadja että, etti, et 'et, selleks et'
soome että 'et'
isuri et, jed 'et'
karjala etta, et 'et'
ersa mrd eńe 'need', eťe 'see'
mokša esa 'seal', esta 'siis'
udmurdi van srmt eče 'selline'
komi eta 'see', esije̮ 'too'
handi ǐn 'nüüd'
mansi 'nüüd'
ungari ez 'see', itt 'siin', ide 'siia'
eenetsi eke, eki 'see'
kamassi īdᵊ 'too seal, see siin'
Uurali tüvi. Läänemeresoome vasted on tõenäoliselt tüvisõna vana käändevorm või tuletis, kaugemate sugulaskeelte vastetes on mitmesuguseid liiteid. Vt ka ehk, emb-, enne, ennäe, iga1, selmet.

ilm : ilma : ilma 'pidevalt muutuv atmosfääri olek; maailm'
ilma, ilmuma
liivi īlma 'maailm', ilm, īlma 'ilma'
vadja ilma 'ilm; õhk; maailm', ilmaa 'ilma; tasuta; ilmaaegu'
soome ilma 'õhk; ilm', ilman 'ilma'
isuri ilma 'ilm', ilman 'ilma'
Aunuse karjala ilmu 'õhk; ilm', ilmai 'tasuta'
lüüdi ilm 'ilm; maailm', ilmai 'ilma'
vepsa iľm 'õhk', ilma 'ilma'
saami albmi 'taevas; lumetuisk', almmá 'ilma'
udmurdi in 'taevas', inmar 'jumal'
komi jen 'jumal; ikoon'
handi iləm 'maailm; õhk; ilm'
mansi ēləm 'aeg; ilm; õhk'
Soome-ugri tüvi. Määrsõna v kaassõna ilma on viisiütleva või omastava käände vorm.

ise : enese ~ enda : ennast ~ end (rõhutab, tõstab esile (vahel juurdemõeldava) põhisõnaga väljendatut) 'just see'; (määrsõnana) 'ilma abita, omal jõul'; (käändumatu omadussõnana) 'erinev, teistsugune'
isik
liivi īž 'ise'
vadja ize 'ise'
soome itse 'ise'
isuri itse 'ise'
Aunuse karjala iče 'ise; inimene'
lüüdi iťš́e 'ise; inimene'
saami (j)ieš 'ise'
ersa 'oma; ise'
mokša 'oma; ise'
mari š- sõnas ške 'ise'
udmurdi ač́- 'ise'
komi ać- 'ise'
lõunahandi is 'hingevari'
mansi is 'inimese vari'
? ungari mrd iz, isz 'igemehaigus; vähk'
Soome-ugri tüvi. Eesti keeles on asesõna vormistik segunenud enese tüvega. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka jukagiiri eiďi 'hea vaim'. Vt ka eisik.

ja (sidesõna, seob jaatavas, vahel ka eitavas lauses korduvaid lauseliikmeid)
alggermaani *ja
vanaülemsaksa ja 'ja; ka'
saksa ja 'jah; isegi; ju'
gooti jah, ja 'ja'
liivi van ja 'ja'
vadja ja 'ja'
soome ja 'ja'
lüüdi ja 'ja'
Vt ka jah.

ju (lauses esitatut kergelt rõhutav määrsõna)
juba
alggermaani *ju
gooti ju 'juba'
vanaülemsaksa ju, jo 'juba'
liivi jo, ju (keskvõrret moodustav abisõna)
vadja jo 'juba; ju; sest'
soome jo 'juba'
isuri jo 'juba'
Aunuse karjala jo 'juba'
lüüdi ďo 'juba; küll'
vepsa jo 'juba'
Sõnas juba on tüvele liitunud rõhutav liide *-pa/-pä.

kaasas '(kellegagi) koos; (endaga) ühes (võetuna)'
ka, kaasa, kah, kas
alggermaani *χansā
vanaülemsaksa hansa 'kaaskond, rahvahulk'
keskülemsaksa hanse 'kaubandusselts'
gooti hansa 'rahvahulk, sõjasalk'
liivi ka 'ka, samuti', kōz sõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kaasa 'kaasa; kaasas', kaa(s) 'ka, samuti'
soome kanssa 'koos, ühes, kaasas; ka(h)', kansa 'rahvas'
isuri kansa 'rahvas'
Aunuse karjala kanzu 'rahvas, rahvahulk; perekond; kaaslane, selts(iline); koos, kaasas', riśťikanzu 'inimene'
vepsa kanz 'perekond'
On ka peetud soome-ugri tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guos'si 'külaline' või saami gázzi 'seltskond; leibkond; kamp' (need võivad olla ka läänemeresoomega rööpsed germaani laenud), udmurdi kuz 'paar' ja komi goz 'paar'. ka, kah ja kas on kujunenud vanas kirjakeeles registreeritud kaassõna kaas lühenemisel. Samast sõnast lähtub kaasaütleva käände lõpp -ga. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kas 'kas' (← kas). Vt ka kaasik2 ja kaavitama.

kaust : kausta : kausta '(papist) kaaned koos nende vahel olevate paberitega; formaat; jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas; suur nahatükk'
kirderanniku kausta
balti *skaustas
läti skausts '(looma) turi'; mrd 'ristluu'
liivi kōsta 'ree põikpuu'
vadja kaussa 'reekaust'
soome kausta 'reekaust'; mrd 'rannik'
isuri kausta 'reekaust'
Aunuse karjala kaustu 'reekaust'
lüüdi kaust(e͔) 'reekaust'
vepsa koustaz 'reekaust'
Balti keeltes looma või inimese kehaosa märkinud tüvi on läänemeresoome keeltes hakanud tähistama eelkõige ree osa; nende nimetamine kehaosade järgi on tavaline, vrd nt jalas. Eesti keeles on tähendusest 'turi' kujunenud 'suur nahatükk' (mis loogiliselt hõlmas turja), selle edasiarendused on tänapäeva kirjakeele põhitähendused 'kindla suurusega paberileht, formaat' ning '(kindla suurusega) paberite kogum'.

keegi : kellegi : kedagi (määramata asesõna isiku vm olendi kohta) kes

keelama : keelata : keelan 'kellelegi ütlema, et see ei tohi midagi teha v et see midagi ei teeks, mitte lubama; kellelegi midagi mitte andma; takistama, takistuseks olema'
liivi kīeldõ 'mitte lubada; salata, eitada'
vadja tšeeltää 'mitte lubada; manitseda, keelitada; keelduda'
soome kieltää 'mitte lubada; eitada, vaidlustada'; mrd 'käskida'
isuri keeltää 'mitte lubada; paluda, keelitada'
Aunuse karjala kieľdiä 'mitte lubada; takistada; paluda, keelitada'
lüüdi kieľtä, kielta, kielttä 'mitte lubada'
vepsa keľta 'mitte lubada; takistada'
saami gieldit 'mitte lubada; keelduda, vastu vaielda; korvi anda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest keel, esialgne tähendus on võinud olla üldisemalt 'rääkima'. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud.

kes : kelle : keda (küsiv-siduv asesõna isikute vm elusolendite kohta; määramatu asesõna mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites)
keegi
liivi kis 'kes'
vadja tšen 'kes'
soome ken 'kes'
isuri ken 'kes'
Aunuse karjala ken 'kes'
lüüdi ken 'kes'
vepsa ken 'kes'
saami gii 'kes; igaüks'
ersa kije, ki 'kes'
mokša kijä 'kes'
mari 'kes'
udmurdi kin 'kes'
komi mrd kin 'kes; kumb'
ungari ki 'kes'
? neenetsi śan 'mitu, mõni'
? eenetsi še, se̮a 'kes'
? nganassaani si̮li̮ 'kes'
? kamassi šən-, šin- sõnades šəndi, šində 'kes'
Soome-ugri või uurali tüvi. Element -s lähtub asesõnatüvest see. Sama element on sõnas mis. Murretes esinevad ka selleta variandid ke(e), ken, kiä. Soome vaste nimetav kääne esineb tänapäeval ainult kõrgstiilis ja teatud väljendeis. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina quis, quid 'kes, mis; milline, missugune', vanaindia na-ki 'ei keegi', türgi käm 'kes', tatari kem 'kes', mongoli ken 'kes', grööni ki-na 'kes', aleuudi kin 'kes'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kes.

kui (võrdlev sidesõna)
kuid, kuidas, kumb, kunagi, kus
liivi ku 'kui; nagu; et'; kus 'kus'; kunā 'millal'; kui 'kuidas; kuigi'
vadja ku 'kui'; kuza 'kus', kumpa 'kumb'
soome kuin, kun 'kui'; kuka 'kes', kuten 'nagu', kumpi 'kumb'
isuri ku, kui 'kui', kus 'kus', kumba 'kumb; kes, mis'
Aunuse karjala kui 'kuidas; kui, nagu'
lüüdi ku, kun 'kui'; kui 'kui, nagu'; kus 'kus'
vepsa ku 'kui'; kus 'kus', kut 'kuidas'
saami go 'kui; nagu'
ersa koda 'kuidas; kui'
mokša koda 'kuidas'
mari kuźe 'kuidas'; kuš 'kuhu'
udmurdi ku 'kui'
komi kod, koda 'kuidas'
handi χŏj 'kes'; χon 'millal'
mansi χɔ̄ŋka 'kes'; χūń 'kui; millal'; χot 'kuskil; kuidagi; midagi'
ungari hogy 'kuidas'; hol 'kus'
neenetsi χúna 'kus'; χúrka 'kes, milline'
eenetsi kuna 'millal'
nganassaani kuniə 'mis, milline, kes'; kuo 'kui'; kuni 'kuhu'
sölkupi kun 'kui'; kuti 'kes'; 'kuhu'
kamassi kojǝt 'milline'; kə̑da 'kuidas'; kāmə̑n 'millal'
matori kuj 'kust'
Uurali tüvi, millest on moodustatud mitmesuguse tähendusega ase-, side- ja määrsõnu.

kuker-2 liitsõnas kukerpuu 'kollaste õite ja piklike punaste marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)'; mrd 'kuslapuu'
kukits
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik'. Sel juhul läänemeresoome tüvi, mille vasted on ka vadja kukka 'lill; õis', soome kukka 'lill', isuri lill, Aunuse karjala kukku 'lill'. Rahvakeeles on kukerpuu tähenduses rohkem kasutusel olnud laensõna paburits, murretes esinevad samas tähenduses ka kukerkuusk ja kukepuu. kukits on tuletis liitega -its . Vt ka kukal, kukkur, kupar.

kumb : kumma : kumba (kahest inimesest, esemest, nähtusest vm alternatiivselt kõneldes kasutatav asesõna) kui

kuna (aega väljendav, põhjendav või möönav sidesõna) kui

kuni (aega märkiv sidesõna; piiri rõhutav kaassõna) kui

lasn : lasna : lasna 'puulabidas'; mrd 'keelikas, puuvankri teljepakke ühendav vahepuu'
balti *lāpstā
läti lāpsta 'labidas; kühvel'
liivi lastā 'adra hõlm'
vadja las(s)a '(peerust) kangatihv'
soome lasta 'lapits, väike labidas, kaabits'
isuri lasteed (mitm) '(katuse)laast'
Aunuse karjala laśťe '(korvi) peerg, laast'
lüüdi lašte͔ 'laast, peerg'
vepsa last 'lõhutud halg peergude tegemiseks; peerg, laast'
saami luosti 'põhjapõdra hele küljejutt'
lasn on reeglipäratu tüvevariant, murretes on ka reeglipärane last 'ühenduspuu v -pulk'. Vt ka laast.

looder : loodri : loodrit 'logeleja, laiskvorst'
vene lódyr 'logard'
Laensõna levikut on toetanud omatüvi lodev, mõjutada on võinud ka alamsaksa lod(d)er 'lodev inimene, logeleja, logard'. Samatüveline tegusõna looderdama võib olla samuti laenatud, ← vene lódyrničat, mrd lódarit 'looderdama, logelema' või ← baltisaksa loddern 'laisklema, vedelema, logelema'. Vt ka looberdama.

ma : mu : mind (ainsuse 1. isiku asesõna) mina

me : me : meid (mitmuse 1. isiku asesõna lühem vorm) meie

meie : meie : meid (mitmuse 1. isiku asesõna)
me
liivi meg 'meie'
vadja möö 'meie'
soome me 'meie'
isuri möö 'meie'
Aunuse karjala müö 'meie'
lüüdi müö 'meie'
vepsa mii̯ 'meie'
saami mii 'meie'
ersa miń 'meie'
mokša miń 'meie'
mari me 'meie'
udmurdi mi 'meie'
komi mi 'meie'
handi muŋ 'meie (mitm)', min 'meie (kaks)'
mansi mēn 'meie (kaks)'
ungari mi 'meie'
neenetsi mańaʔ 'meie (mitm)', mańi 'meie (kaks)'
nganassaani mi̮ŋ 'meie (mitm)', 'meie (kaks)'
sölkupi me, 'meie'
kamassi miʔ 'meie (mitm)', mište 'meie (kaks)'
matori menďa, mende 'meie'
Uurali tüvi. Vastetes on palju muutusi, mis ei ole reeglipärased, kuid mis on lühikestes ja sagedastes asesõnades tavapärased. Paljudes keeltes võib mitmusliku asesõna tüvega olla segunenud kunagise duaali ehk kaksuse tüvi, mida tänapäeval neis keeltes ei ole. me on algsem sõnakuju, meie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *meiδen.

mina : minu : mind (ainsuse 1. isiku asesõna)
ma
liivi ma, minā 'mina'
vadja miä 'mina'
soome minä 'mina'
isuri miä, mi 'mina'
Aunuse karjala minä 'mina'
lüüdi mina, minä 'mina'
vepsa mina, mińä 'mina'
saami mon 'mina'
ersa mon 'mina'
mokša mon 'mina'
mari mə̑j 'mina'
udmurdi mon 'mina'
komi me 'mina'
handi ma, 'mina'
mansi am 'mina'
ungari én 'mina'
neenetsi mǝń 'mina'
eenetsi moď 'mina'
nganassaani mǝnǝ 'mina'
sölkupi mat, man 'mina'
kamassi man 'mina'
matori man 'mina'
Uurali tüvi. On arvatud, et uurali keeltes on olnud kaks tüvevarianti: *min (millest lähtuvad läänemeresoome, mari, permi ja ugri keelte vasted) ja *mun (millest lähtuvad saami, mordva ja samojeedi keelte vasted).

mis : mille : mida (küsiv-siduv asesõna)
miks, mitte, mitu
liivi mis 'mis'
vadja mikä 'mis, kes; missugune; miski'
soome mikä 'mis; milline'
isuri migä 'mis'
Aunuse karjala mi 'mis, kes; mitu'
lüüdi mi 'mis; kui palju; kuidas'
vepsa mi 'mis'
saami mii 'mis'
ersa meźe 'mis, milline; keegi, miski'
mokša meźä 'mis, milline; keegi, miski'
mari mo 'mis, milline'
udmurdi ma 'mis'
komi mi̮j 'mis; et'
handi mŭj 'mis, milline; või'
mansi manər 'mis, milline'
ungari mi 'mis'
? neenetsi mi 'midagi söödavat; kraam'
eenetsi mīʔ 'mis'
nganassaani 'mis'
sölkupi mi̮ 'asi, kraam (täitesõna)'
kamassi moʔ, mo 'miks'
Uurali tüvi. Mari, udmurdi ja komi vasted eeldavad, et tüves on olnud ees- ja tagavokaalide vaheldust. Element -s lähtub asesõnatüvest see, sama element on sõnas kes. miks on vana saava käände vorm. mitu on vana tuletis. mitte võib lähtuda osastava käände vormist, millele on lisatud liiteid (< *mitäγähän). Vt ka man, misuke, millal, mäherdune, teps.

mitte (eitav abisõna) mis

mitu : mitme : mitut (umbmäärane arvsõnaline asesõna) mis

muu : muu : muud (umbmäärane asesõna) 'miski v keegi väljaspool mainitut; ülejäänud, teistsugune, teine'
muidu, muinas-, muiste, mujal, mullu, muutma
liivi 'teine, mõni; mingisugune; lähim, järgmine'
vadja muu 'muu, teine'
soome muu 'muu, teine'
isuri muu 'muu, teine'
Aunuse karjala muu 'muu, teine, ülejäänu'
lüüdi muu 'muu, teine'
saami nubbi 'teine (järgarv); muu, teine'
mari molo 'muu, teine'
udmurdi mi̮d 'muu, teine'
handi moγ- sõnas moγəl 'muu, too'
mansi mōt 'muu, teine (ka arvsõnana); võõras'
ungari más 'muu, teine; teistsugune'
Soome-ugri tüvi. muidu võib olla vana mitmuse osastava vorm, milles on omastusliide. Tuletist muinas- on kirjakeeles võinud mõjutada soome keel, soome muinainen 'muinasaegne, muistne; vana(aegne); igivana, ammune'. mujal on vana mitmuse alalütleva vorm tuletisest, < *muiγalla. mullu on vanast alalütlevavormilisest määrsõnast moodustatud viisiütleva vorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moidogist 'muidugi, mõistagi' (← muidugist). Vt ka moondama, mugav, muide, mullikas, mõlema.

mõlema : mõlemat (ains nimetav puudub; kaht isikut v objekti ühe kokkukuuluva paarina tähistav asesõna)
liivi mȯlmõd (mitm) 'mõlemad'
vadja mõlõpad (mitm) 'mõlemad'
soome molempi (hrl mitm molemmat) 'mõlemad'
isuri molloomad (mitm) 'mõlemad'
Aunuse karjala mollei (mitm) 'mõlemad'
lüüdi molembad (mitm) 'mõlemad'
vepsa mole͔mbad (mitm) 'mõlemad'
Võib olla muu tüvevariandist moodustatud keskvõrde vorm. Teisalt on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas mõni.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur