[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

antsakas : antsaka : antsakat 'veider, kentsakas, isevärki; uhke, uhkeldav; saksik v linnalik, kerglane inimene'
On arvatud, et tuletis isikunimest Ants, (alam)saksa Hans, sagedast mehenime on kasutatud kui sõna saks sünonüümi. Teisalt on arvatud, et sõna untsakas variant. Eesti keelest võib olla laenatud soome van kirjak antsikas 'peps, toidu suhtes valiv'. Vt ka kentsakas.

iiling : iilingu : iilingut 'tuule- v sajuhoog'
← alamsaksa īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus, ägedus'
Teisalt on arvatud, et tuletis tüvest iil1.

ilge : ilge : ilget 'jälk, vastik, tülgastav'
◊ illama
? ← alggermaani *ilχⁱja-z
vanarootsi ilder 'halb, kuri'
● vadja ilkõza 'inetu, ilge'; ilkõa, hilkiä 'vastik, jälk, ilge; vastikus; häbi', ilgata 'julgeda, söandada; häbistada, häbisse viia'
soome ilkeä 'õel, tige; vastik, ilge', iljetä 'julgeda, söandada; tihata; ilgeda; viitsida'
isuri ilkiä 'õel, tige; tigedus; häbi', iletä 'julgeda, söandada; häbeneda'
Aunuse karjala iľgei 'vastik, ilge', iľgeittiä 'vastikust tekitada'
Teisalt on peetud läänemeresoome tuletiseks tüvest ila.

ind1 : inna : inda 'emaslooma sugukihu'
← alggermaani *inþōn
vanarootsi inna 'sooritus, saavutus'
● liivi īnd(a) 'ind; jõud, energia; õelus, tigedus'
soome into 'ind; vaimustus; andumus'
Aunuse karjala into 'värv, välimus; elujõud, tervis; austus'
Vt ka ind2.

jada : jada : jada 'rida'; mrd 'peenar'
● liivi jadā 'võrgujada; segadus, korratus'
soome mrd jata 'võrgujada; räimevõrk; jada, rivi; rada'
? saami jáhti 'võrgujada'
Läänemeresoome tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

kahju : kahju : kahju ~ kahjut 'aineline kaotus; häda, viga; rahulolematus, kurbus; kaastunne'
○ lõunaeesti kaih
◊ kahetsema, kahi3
● liivi ka’i 'kahju, kaotus; (tule-, laeva)õnnetus'
vadja kaiho 'kahju, kaotus; kahjustus; kadu, häving'
soome kaiho 'igatsus; kurvameelsus'; mrd 'kaeve, kaebamine; soov, vajadus; mure, hirm, kibestus; kadedus'
isuri kaiho 'kaeve, kaebamine; tahtmine, iha; kahju, kaotus, õnnetus'
karjala kaiho 'vaene, vaeseke; mure'
Läänemeresoome tüvi. kahi3 on algsem nimetava käände vorm, kahju on omastavast käändest tekkinud uus nimetavavorm. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome mrd kahju 'kahju, vale, pettus'. Vt ka kae.

kale2 : kaleda : kaledat 'kõle; kare, kõva; karm, kalk'
● vadja kalõ 'räme (hääle kohta); kare'
soome mrd kalea 'jahe, kõle; kõva; vali (hääle kohta); libe', kale 'jäine, libe'
isuri kale 'kare, krobeline'
Aunuse karjala kaľie 'sügiskülm'
? saami gállu 'kõle, jahe ilm; kõledus, jahedus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
○ kirderanniku kauna
● soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

kaup : kauba : kaupa 'ostu-müügi objekt(id); töö saadus, mis on toodetud vahetamiseks (müügiks); kokkulepe ostu-müügi vms kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed)'
◊ -kaupa
← alggermaani *kaupa-
vanaislandi kaup 'kaubatehing, äritehing, ost; kokkulepe'
rootsi köp 'ost, ostmine'
saksa Kauf 'ost, ostmine; ostetud asi'
● liivi kōp 'kaup, müüdav ese; kaubatehing'
vadja kauppa 'kaubatehing; asi, lugu'
soome kauppa 'kaubandus, kauplemine; kaubatehing; kauplus'
isuri kauppa 'kauba-, abiellumistehing; kauplemine'
Aunuse karjala kauppu 'kauba-, abiellumistehing; pulmad; häda, täbar olukord'
lüüdi kaup 'häda, täbar olukord'
Liivi vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. On oletatud, et samatüveline tegusõna kaubitsema on samuti germaani laen, ← alggermaani *kaupⁱjan-, mille vasted on vanaislandi *keypa 'ostma', vanarootsi kȫpa 'ostma'; teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kōpikšõ 'kaubelda, kaubitseda', vadja kauppia, kauppoa 'kaubelda, kaupa teha', soome kaupita, kaupata 'müüa, müütada; kaubitseda', Aunuse karjala kaupita 'hobuseid vahetada, paristada', kaupata 'müüa, kaubitseda, vahetada' (tuletusliited vastetes on erinevad).

kihk : kihu : kihku 'mitte rahu andev, otsekui tagant tõukav tung, iha; hoog, vahk'
◊ kihu2, kihutama
● vadja tšihkua 'sügelda, kihelda'
soome kiihko 'kirg, iha; ägedus; ind, agarus; ärritus, erutus', mrd kihko 'soov, himu, kirg'
isuri kiihoittaa, kiihuttaa 'ära ajada, minema kihutada'
karjala kiihku 'ind, iha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt kahk. kihu2 on omastavast käändest kujunenud uus nimetavavorm.

kohama : kohada : kohan '(tugeva veevoolu, tuule, saju kohta:) ühetaolist heli tekitama'
◊ kõhisema, kõhutama
● vadja kohisa 'kohiseda'
soome kohu 'kära, lärm, segadus; kõmu', kohista 'kohiseda, mühiseda; ladiseda, pahiseda; müriseda'
isuri kohissa 'kohiseda'
Aunuse karjala kohu 'lärm, kohin'
lüüdi kohu 'väike kosk', kohišta 'kohiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kihama, kähe, köhima ja nohisema. Vt ka kohuma.

kõht : kõhu : kõhtu 'rindkere ja vaagna vahel asetsev (loomadel alumine) kehaosa'
○ lõunaeesti kõtt
● vadja kõhuz 'vöökoht, talje'
soome kohtu 'emakas'
Aunuse karjala kohtu 'rasedus; suur kõht'
lüüdi kohtuińe 'rase'
vepsa koht 'kõht'
Läänemeresoome tüvi.

lihv : lihvi : lihvi 'töötlemisel saadud siledus ja läige'
← saksa Schliff 'lihvimine, lihv'

malts-2 liitsõnas maltspuit 'tüve puidu heledam väline osa'
● soome mrd maltsa 'laiade aastarõngastega, ehituseks sobimatu puu'
karjala maľttša 'kiltkivi'
vepsa mouc- liitsõnas mouckivi 'mügi, purdne kivim'
Võib olla sama tüvi mis malts1, ühendavaks omaduseks on pehmus, rabedus. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud.

mugav : mugava : mugavat 'rahuldust, mõnu pakkuv, head enesetunnet tekitav; laisavõitu, pingutamist vältiv'
← soome mukava 'mugav, sobiv; mõnus, meeldiv'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi võib olla tuletis muu tüvest või germaani laen, ← alggermaani *mūka-z, mille vaste on nt gooti mūkamōdei 'pehmus, mahedus'.

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
← vanavene poganŭ 'paganlik'
● liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan’ 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit’ 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

purd : purru : purdu 'purunemise v murenemise saadus' purema

sage : sageda : sagedat 'tihedasti toimuv v esinev'; mrd 'paks'
● liivi sa’gdõ 'tihe'
vadja sakõa, sakka(a), sakkia 'sage; tihe'
soome sakea 'paks; tihe, tihke; veniv; püdel'
isuri sakkiia 'tihe, paks; kõva (vihm)'
Aunuse karjala sagei 'tihe, paks; rammus'
lüüdi saged 'tihe, paks; madal (hääl)'
vepsa saged 'tihe, paks'
saami suohkat 'tihe, paks'
? mari šuko 'palju'
komi suk 'tihe, paks; sade, pära'
Läänemeresoome-permi tüvi.

sala 'salaja'
◊ salgama
● liivi salā 'salajane; saladus'
vadja sala 'sala-, salajane'
soome sala 'saladus'
isuri sala 'sala-'
karjala salakkali 'salaja'
saami suoli 'salaja', suola 'varas'
ersa salava 'vaikselt, salaja; salajane'
mokša salava 'vaikselt, salaja'
mari šolə̑p 'salaja; salajane, ebaseaduslik', šolə̑štaš 'varastama'
handi laləm- 'varastama'
mansi tūlmant- 'varastama'
neenetsi taľe- 'varastama'
eenetsi tali- 'varastama'
nganassaani tolar- 'varastama'
sölkupi tuǝ̑lǝ- 'varastama'
kamassi tåjǝr-, tojǝr- 'varastama'
matori tälǝr- 'varastama'
Uurali tüvi. Tuletis salgama on muutunud astmevahelduslikuks teiste sõnade eeskujul, nt kargama.

sasi : sasi : sasi 'pahmatud v masinaga pekstud viljakõrred, põhk, pahn; korratus olekus pundar v pahmakas'
◊ sassis
● vadja sasi '(õle)sasi, põhk', sasia 'sasida, sassi ajada'
isuri sasihua 'segi, sassi minna; eksida', sasud (mitm) 'õlesasi, põhk'; sassia 'segi ajada, sasida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd olla sasissa 'segi, sassis olla', sasia 'sasida, segi ajada' ja baltisaksa Sass 'segadus'.

soe : sooja : sooja 'mõõdukalt kõrge temperatuuriga; südamlik, sõbralik'
? ← algiraani *(s)tsāyā
pärsia sāya 'vari'
vanaindia chāyā́ 'vari; peegeldus'
● vadja sooja 'soe; soojus'
soome suoja 'kaitse, vari, varjualune; sula, sulailm'
isuri sooja 'soe'
Aunuse karjala suojus 'kate, vari, varikatus'
? mari šoj- sõnades šojə̑č́, šojə̑č́ə̑n 'tagant; järel, taga', šojə̑lan 'järele, järel; äärde, juurde'
? udmurdi saj 'vari, kaitse; jahedus'
? komi saj 'kaitse, koht millegi taga'
Laenuallikaks võib olla ka pisut hilisem *sājā. Kaugemate sugulaskeelte tüvi võib olla rööpselt laenatud. Esialgne tähendus on olnud 'kaitse; varjualune'.

solk : solgi : solki 'vedelad jäätmed; väheväärtuslik, kõlbmatu'
○ lõunaeesti tsolk
◊ solge2,solgerdama,solgutama
● liivi zoļk 'reovesi, nõudepesuvesi'
vadja solkki 'solk'
soome mrd solkku 'toidujäätmed või reovesi', solkka 'segaselt rääkiv, segane jutt; segadus; räpane inimene'; solkata 'purssida; puterdada'; mrd 'segi ajada, ära määrida'
isuri solkkii- liitsõnas solkkiivesi '(nõude)pesuvesi, kus kartulikoori jms', šolkkia 'sorkida, segada, liigutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas solksama. Teisalt on arvatud, et rootsi laen, ← rootsi solk '(kleepuv) mustus'. Vadja ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷk, såḷkk 'nõudepesu- või solgivesi; toidujäätmed, mis antakse loomadele; mustus'; siåḷk 'vedelikuga solgerdama', såḷḷk '(ära) määrima', baltisaksa Solk 'loputusvesi; söögijäänused', solkern 'määrima, soperdama' ja läti mrd čolka, solkas 'solk'.

song : songa : songa 'elundi väljasopistis, mida põhjustab kehaõõne seinas olev puue, hernia'; mrd 'koti nurk, sopp'
● ? soome mrd sonka 'rahvahulk, tung, segadus'
? saami čoaggit 'korjata, koguda'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas songima. Kirjakeeles on sõna saanud termini tähenduse.

surimuri : surimuri : surimuri 'segane asi, segadus; ebaseaduslik tehing'
← vene kõnek šúry-múry (mitm) 'flirt, kurameerimine; armuseiklused', šurymúry (mitm) 'salajased kõnelused ja kavatsused'
Tähendust on võinud mõjutada alamsaksa schurr-murr, schorr-morr 'vana koli, läbisegi pillutud asjad, väljapraagitud riistad'.

tava : tava : tava 'teatud inimrühmale omane käitumis- v toimimisviis, sotsiaalne norm, komme'
◊ -tabane, taoline, taoti
← balti
leedu daba 'olemus, iseloom, loomus'
läti daba 'loodus; olemus, iseloom, loomus'
● liivi dabā 'loodus; iseloom; omadus'
vadja tapa 'tava, komme; eluviis; iseloom, loomus'
soome tapa 'tava, komme; harjumus; viis, mood, meetod'
isuri taba 'komme, viis'
Aunuse karjala taba 'iseloom, loomus; viis, komme, harjumus; ägedus, tigedus'
lüüdi taba 'viis, mood; iseloom, loomus'
vepsa taba 'iseloom, loomus'
On ka arvatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *daƀō (tuletis samast tüvest, mis võib olla tabama laenuallikas) või ← alggermaani *þawwa, mille vaste on vanainglise ðeaw 'tava, komme, käitumisviis'. Eesti kirjakeeles esineb sõna üldistunud vanal nõrgaastmelisel kujul, murretes esineb ka algsem tüvevariant taba. Liivi vastet on hiljem mõjutanud läti keel. taoline ja taoti on tuletised nõrgaastmelisest mitmuse tüvest, kus -b- vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka nõnda.

torm : tormi : tormi 'väga tugev tuul'; piltl 'võimas käärimine, möll, äge rahutus v rahulolematus'; van 'otsustav lähivõitlusega üldpealetung'
◊ tormutama
← alamsaksa storm 'torm, maru; tormakus, ägedus, taltsutamatus; äge rünnak'
Eesti keelest on laenatud vadja tormi 'torm, maru' ja isuri tormi 'torm, maru'.

vilu : vilu : vilu 'mitte päris külm; kerge külm, jahedus; päikesevarjuline koht, vari'
● liivi vi’l 'vilu, külm; vari'
vadja vilu 'vilu, külm, jahe; külmus, jahedus'
soome vilu 'külm; külmus'
isuri vilu 'külm; päikesevarjuline koht'
Aunuse karjala vilu 'külm; külmus'
lüüdi vilu 'külm; külmus'
vepsa vilu 'külm; külmus'
Läänemeresoome tüvi.