[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

aga (vastandav sidesõna; rõhutav sõna) aeg

laga1 : laga : laga 'vedel, lahja toit'
eestirootsi loka 'soolvesi', lŏga liitsõnas kœṯ-lŏga 'liha keeduleem'
Sõna on laenatud tõenäoliselt enne, kui eestirootsi murretes on esimeses silbis toimunud muutus a > o, vrd rootsi lake 'soolvesi'. Eesti keeles on algne tähendus edasi arenenud: 'soolvesi' > 'sodine vesi' > 'halb toit, halb jook'. Tähenduse arengut on tõenäoliselt mõjutanud ka häälikuliselt ja tähenduselt lähedased sõnad, nt liga, läga, löga.

laga2 : laga : laga 'korratuses asjad, risu, rämps, praht'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas lagisema.

naga : naga : naga 'puupulk, prunt; (poisi)nolk, -jõmpsikas'
nagamann
vadja naka 'puupulk, prunt, tapp'
soome mrd naka 'paadi prunt; paadi vee väljalaskmise auk'
isuri naga 'prunt; kraan (nt õllevaadil)'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on peetud tüve nagi variandiks, sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted eesti keelest laenatud. nagamann on moodustatud liitelaadse elemendiga -mann.

saba : saba : saba 'loomade tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa; mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm tagaosa, päraosa'
balti *stabara-
leedu stabaras 'kuivanud oks; (kuivanud) (juurvilja)pealne, vars, tüügas, kõrs'
läti stebere '(lehma) saba; lühikese toruga püssiloks; luuakonts; tugeva kondiga jässakas inimene; lühike ja tugev (asi)'
liivi tabār 'saba'
soome saparo, mrd sapa '(lühike) saba, sabajupp'
isuri sapara 'sea saba'
karjala sapero, saparo 'saba'
Eesti keelest on laenatud vadja sapa 'saba'.

sada : saja : sada ~ sadat 'põhiarv 100'
satikas
algindoiraani *śata-
vanaindia śatá-m 'sada'
avesta satəm 'sada'
liivi sadā 'sada'
vadja sata 'sada'
soome sata 'sada'
isuri sada 'sada'
Aunuse karjala sada 'sada'
lüüdi sada 'sada'
vepsa sada 'sada'
saami čuohti, čuođi 'sada'
ersa śado 'sada'
mokša śada 'sada'
mari šüδö 'sada'
udmurdi śu 'sada'
komi śo 'sada'
handi sat 'sada'
mansi sāt 'sada'
ungari száz 'sada'
Soome-ugri vasted võivad osalt olla eraldi laenatud. satikas on läänemeresoome tuletis.

sagar1 : sagara : sagarat 'kõver (puu)liist värava- v uksehingeks; selle konks'
balti
leedu stagaras 'kuivanud taimevars v (puu)oks'
läti stagaris 'ogalik'
vadja sakara '(ukse-, akna)hing, sagar; (ukse)haak [?]; lõualiiges'
soome sakara 'ots, tipp, teravik'
? isuri sakkaara 'nurk, kus hoitakse ikoone; nurk, kus palkide otsad seinast välja ulatuvad'
Aunuse karjala sagar 'uksehing; kaare ots'
lüüdi sagar 'ots, tipp'
vepsa čagaŕ 'väike sõrm'
Vt ka sagar2.

sagar2 : sagara : sagarat 'hoog (hrl vihma); kobar, salk, tropp; elundiosa'
liivi zägār 'vihmavaling, tuisk, rajuilm; vihma-, lume-, äikesepilv'
Võib olla sama tüvi mis sagar1.

sage : sageda : sagedat 'tihedasti toimuv v esinev'; mrd 'paks'
liivi sagdõ 'tihe'
vadja sakõa, sakka(a), sakkia 'sage; tihe'
soome sakea 'paks; tihe, tihke; veniv; püdel'
isuri sakkiia 'tihe, paks; kõva (vihm)'
Aunuse karjala sagei 'tihe, paks; rammus'
lüüdi saged 'tihe, paks; madal (hääl)'
vepsa saged 'tihe, paks'
saami suohkat 'tihe, paks'
? mari šuko 'palju'
komi suk 'tihe, paks; sade, pära'
Läänemeresoome-permi tüvi.

sala 'salaja'
salgama
liivi salā 'salajane; saladus'
vadja sala 'sala-, salajane'
soome sala 'saladus'
isuri sala 'sala-'
karjala salakkali 'salaja'
saami suoli 'salaja', suola 'varas'
ersa salava 'vaikselt, salaja; salajane'
mokša salava 'vaikselt, salaja'
mari šolə̑p 'salaja; salajane, ebaseaduslik', šolə̑štaš 'varastama'
handi laləm- 'varastama'
mansi tūlmant- 'varastama'
neenetsi taľe- 'varastama'
eenetsi tali- 'varastama'
nganassaani tolar- 'varastama'
sölkupi tuǝ̑lǝ- 'varastama'
kamassi tåjǝr-, tojǝr- 'varastama'
matori tälǝr- 'varastama'
Uurali tüvi. Tuletis salgama on muutunud astmevahelduslikuks teiste sõnade eeskujul, nt kargama.

sama : sama : sama 'juba teada olev, mainitud, sellega identne; ühesugune'
samuti
alggermaani *samaz, *saman-
rootsi samme, samma 'sama'
gooti sama 'sama'
vanaülemsaksa samo 'sama'
vadja sama 'sama, samasugune'
soome sama 'sama, samasugune'
isuri sama 'sama, samasugune'
Aunuse karjala sama 'sama'
lüüdi sama 'sama, samasugune'

sara : sara : sara 'kuur, lööv, küün'
sar(r)ai, saraja(s)
vene saráj 'kuur; sara, küün; tõllahoone; lööv; löövialune'

sara-2 liitsõnas sarapuu 'pähkleid kasvatav heitlehine lehtpõõsas v -puu (Corylus)'
liivi tarāb, tarābõz 'sarapuu'
vadja sarapikko 'sarapik'
soome mrd sara- liitsõnas sarapuu 'sarapuu'
On arvatud, et sama tüvi mis sarg. Puu nimetus võib viidata kasvukohale: sarapuu armastab põlluäärseid kiviaedu, seega on põlluaias, saras kasvav puu. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud.

siga : sea : siga 'keskmise suurusega sõraline imetaja (Sus)'
lõunaeesti tsiga
sea-
liivi sigā 'siga'
vadja sika 'siga'
soome sika 'siga'
isuri siga 'siga'
Aunuse karjala siga 'siga'
lüüdi šiga 'siga'
vepsa siga 'siga'
ersa tuvo 'siga'
mokša tuva 'siga'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← tüvi, mille vasted on nt vanaülemsaksa ziga 'kits', rootsi tik 'emane koer', kuid tähendusi on raske ühendada. Põllumajandusega seotud tüved on siiski sageli laenatud. sea- liitsõnas seatina on rahvaetümoloogiline tõlkelaen, vrd vene svinéc 'plii, seatina', mida on seostatud sõnaga svinjá 'siga'.

soga : soga : soga 'ebaselge, hägune (ja ebapuhas) vedelik; vedelikku hägustav ollus; löga, läga'
liivi sogā 'veesegune lumi'
soome soka mrd 'kalarapped; kalaluu'; van srmt 'kõnts, sopp, praht'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka sõge.

suga1 : soa : suga mrd 'niineriba punumiseks'
liivi zugā 'terava otsaga niineriba (punumiseks)'
On arvatud, et sama tüvi mis suga2.

suga2 : soa : suga 'kangaspuude ja kudumismasina osa lõimelõngade ühtlaseks jaotamiseks ja koelõngade kinnilöömiseks; jäme hari, kamm'
soeng, sugema
?algindoiraani *śūka-
avesta sūkā- 'okas, oga; nõel'
vanaindia śūka- 'sõkal, agan'
liivi sugā '(hobuse)hari'
vadja suka 'kamm; hobusehari; linahari'
soome suka '(hobuse)hari; jäik karv, harjas'
isuri suga 'kamm'
Aunuse karjala suga 'kamm; hobusehari'
lüüdi suga 'kamm'
vepsa suga 'kamm; hari'
saami čohkut 'kammida; sugeda, harjata'
? ersa śuva 'agan; sõkal'
? mokša śuva 'agan; sõkal'
? mari šu 'klii, agan; harjas, tüügas'
? komi śu 'rukis; vili; terad; saak'
On ka arvatud, et tegemist on balti laenuga, ← tüvi, mille tütarkeelte vasted on leedu šukos 'kamm, linahari', läti suka 'hari, hobusehari'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sokas 'nahatäis, peks'; soka 'jooksma, minema tormama' (← sugema). Vt ka suga1.

säga : säga : säga 'magevetes põhja lähedal elutsev suur lutsusarnane soomusteta röövkala (Silurus glanis)'
soome säkiä 'säga'
ersa śije 'säga; luts'
mokša śi 'teatav kala (arvatavasti karpkala)'
mari šij liitsõnas šijγol 'säga'
idahandi sĕγ 'luts'
lõunahandi sĕχ 'luts'
mansi siγ 'luts'
Soome-ugri tüvi.

taga 'tagapool, tagaosas; tagumisel poolel, osal küljes; arengult, saavutustelt, tasemelt järel; tulemuseks, järgnemas; tõhusalt olemas (vara, jõud); järel; kaugel; järjest, üha'
taamal, taandama, taas, taatsi, taha, takka
liivi tagān 'taga; järel, järele'
vadja takana 'taga'
soome takana 'taga'
isuri takkaan 'taga'
Aunuse karjala tagan 'taga; varuks, tallel, käes; tagant'
lüüdi taga 'taga; taha; tagant; varuks, tallel, käes'
vepsa taga 'taga; taha'
saami duohki 'taga olev koht, tagune', duohkin, duohken 'taga; tagant; käes, valduses; (millegi) varal, (midagi)pidi'
neenetsi ťaχǝnə 'taga; eemal; varem'
eenetsi tehone 'taga'
nganassaani taka 'taga olev; tagakülg', takana 'taga'
sölkupi tāk 'taga'
kamassi takkə̑n 'taga; taha'
Tõenäoliselt *ka- liiteline tuletis uurali tüvest, mille vaste on murdesõna taa, ta. Võimalik, et läänemeresoome-saami ja samojeedi vasted on samadest osistest rööpselt tuletatud. taha ja takka on selle sõna vanad käändevormid; taamal, taandama, taas, taatsi on tuletised nõrga astme vormist, kus sulghääliku vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka tagama ja taust.

vaga : vaga : vaga 'vooruslik, jumalakartlik; süüta; tasane, vaikne'
vaane, vagur, vagusi, vakatama, vakka
liivi vagā 'vaikne, tasane'; vaggiž 'vakka; vagusi'
vadja vaka 'vagune, vagur, vagane'
soome vakaa 'tugev, kindel; püsiv, muutumatu'
isuri vaga 'vagune, vagur, vagane'
Aunuse karjala vagau 'tugev, kindel; püsiv, muutumatu; tõsine; vaikne'; vagahaine 'sülelaps, imik'
lüüdi vagahaińe 'sülelaps, imik'
saami vuohki 'tava, harjumus, meetod; sarnasus'
Läänemeresoome-saami tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur