[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haav : haava : haava 'naha v limaskesta ning nende aluste kudede mehaaniline vigastus'
◊ haaval
← alggermaani *χawwa-
rootsi hugg 'hoop, löök; hammustus; valuhoog, torge, piste'
saksa van Hau 'hoop, löök'
● liivi ōv 'haav; haavaarm'
vadja aava 'haav'
soome haava 'haav'; tällä haavaa 'sedakorda'
isuri haava 'haav'; haavallaa 'korraga'
karjala hoava 'haav'
Tähendusest ’löök’ on kujunenud tähendused ’haav’ ja ’kord’. Näiteid niisuguse tähendusmuutuse kohta on ka teistes keeltes, nt vene raz 'kord', razit’ 'lööma, raiuma'. Vt ka hoop.

saad : sao : saadu 'kuivast heinast tehtav ajutine inimesekõrgune kuhilas heina järelkuivatamiseks ja kokkuvedamiseks'
← algskandinaavia *sātōn
vanaislandi sáta 'heinasaad'
vanarootsi sata 'heinasaad'
rootsi såta, såte 'heinasaad'
● vadja saatto '(heina)saad; haokoohunnik'
soome mrd saatto 'heinasaad'
isuri saatto 'heinasaad'
Aunuse karjala suatto 'heinasaad'
lüüdi suat(to) 'heinasaad'
vepsa sat 'heinasaad'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Sade 'saad' ja läti mrd sāts 'maja koht, vana talukoht'.

saag : sae : saagi 'puidu, metalli vm materjali lõikamiseks kasutatav tööriist v seade, mille lõikeosaks on (hammastatud) terasleht'
← alamsaksa sage 'saag'
Samatüveline tegusõna saagima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa sagen 'saagima'.

saak : saagi : saaki 'see, mis saadakse v on saadud mingi (sihipärase) tegevuse tulemusena' saama

saal : saali : saali 'palju inimesi mahutav avar ruum; avar esindustuba vastuvõttudeks, tantsuõhtuteks jms'
← alamsaksa sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht'
← saksa Saal 'saal'
Eesti keelest on laenatud isuri saali 'saal'.

saam : saami : saami 'teatud soome-ugri rahva esindaja'
← soome saamelainen 'saam'
Laenatud kirjakeelde 1950. aastatel. Soome tüvi on saami keelest laenatud, ← saami sápmi 'saam'. Vt ka lapi.

saan : saani : saani 'veolooma(de) jõul jalastel liikuv kerge talvine (seljatoega) sõiduk'
← vene sáni (mitm) 'saan, regi; kelk'
● liivi sōn 'regi'
vadja saani 'saan, regi'
soome mrd saani 'saan, regi'
isuri saani 'saan, regi'
karjala sani 'põhjapõdrarakend'
vepsa sań 'saan, regi'

saar1 : saare : saart 'igast küljest veega ümbritsetud (mandrist väiksem) maismaa-ala'
● liivi sōr 'kartulivagu, vao hari'
vadja saari 'saar'
soome saari 'saar'
isuri saari 'saar'
Aunuse karjala suari 'saar'
lüüdi suaŕ(i) 'saar'
vepsa saŕ 'saar; metsatukk'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd sāris, zāris 'saar'.

saar2 : saare : saart 'raske, kõva ja elastse puiduga heitlehine lehtpuu v -põõsas (Fraxinus)'
● liivi sǟrna 'saar'
vadja saarni, saarnõ 'saar'
soome saarni 'saar'
isuri saarni 'saar'
mari šertńe 'paju'
Läänemeresoome-mari tüvi.

salv1 : salve : salve 'suurem kastjas madalate seintega mahuti (nt aidas, keldris); kaevurake' salvama
● vadja salvo '(veel sarikateta) palkehitis; raie- e palgikord (palkehitises); ristnurk; (kaevu)salv, (vilja-, kartuli)salv'
soome mrd salvo 'palkseina nurk, välisnurk; palkehitise tegemine; viljasalv'
isuri salvo 'kaevurake; viljasalv'
Aunuse karjala salvo 'puitkere, puust rakked'
lüüdi salv(o) 'ehitise raamistik; kaevurake'
vepsa souda 'üles raiuda, palkidest ehitada'

salv2 : salvi : salvi 'pehme määre, võie'
○ salm
← alamsaksa salve 'salv'
Samatüveline tegusõna salvima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa salven 'salviga võidma'.

salv-3 liitsõnas salvrätik 'suurätik'
← alamsaksa salvete 'servjett, salvrätik'
Liitsõna on eesti keeles tekkinud tõenäoliselt rahvaetümoloogia tulemusel: salvet > salvrätt > salvrätik. Seda on võinud soodustada ka alamsaksa variant salvjett, mida hääldati zalvže·d.

sarv : sarve : sarve 'loomade, eeskätt sõraliste peast väljaulatuv piklik kõva moodustis'
← algindoiraani *śr̥va-
avesta srvā-, srū- 'sarv, küüs'
pärsia surū(n) 'sarv'
● liivi sōra 'sarv; käepide; tipp, ots'
vadja sarvi 'sarv; sarvekujuline ese'
soome sarvi 'sarv; katsesarv, tundel; käepide'
isuri sarvi 'sarv; käepide'
Aunuse karjala sarvi 'sarv'
lüüdi saŕv 'sarv'
vepsa saŕv 'sarv'
saami čoarvi 'sarv'
ersa śuro 'sarv'
mokša śura 'sarv'
mari šur 'sarv'
udmurdi śur 'sarv'
komi śur 'sarv'
handi śărpi 'isane põder'
mansi sōrp 'põder; Suur Vanker'
ungari szarv 'sarv'
Sama tüve varasem kuju võib olla laenatud sõnas kõrv. Hiljem on laenatud tüve balti vaste, hirv. Vt ka sarikas2, sarn.