[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aare : aarde : aaret '(peidetud) väärisvara; miski v keegi väga väärtuslik'
← soome aarre 'varandus, vara'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on peetud germaani või skandinaavia laenuks, ← alggermaani *arđi-, mille vaste on nt vanaülemsaksa art 'kündmine', või ← algskandinaavia *arđo-, mille vaste on nt vanaislandi ǫrð (mitm arðir) 'saak, aastasaak'. Vt ka maare1.

kaame : kaame : kaamet 'surnukahvatu; jube, õudne'
← soome kaamea 'õudne, kole'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On andmeid, et tüvi on olnud ligilähedases tähenduses tuntud ka saarte murdes: kaam 'vaikne, kahvatu', kaame 'kahvatu, hallikas'. Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka kamul.

kogemata 'mittekavatsetult, mittetahtlikult; juhuslikult'
● liivi ko’ktõ 'proovida; kavatseda'
soome kokea 'kogeda, läbi elada; kannatada; püüniseid järele vaadata'
Inari saami kuohađ 'kalapüügiriistu kontrollida'
? neenetsi χo- 'leidma'
? eenetsi ko- 'leidma'
? sölkupi k͔o- 'leidma; nägema'
? kamassi ku- 'nägema; valima; proovima'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Sõna on leksikaliseerunud mata-vorm vanast tegusõnast, mis on säilinud saarte murdes, kus kogema tähendab 'kartma; häbenema, võõrastama'. On arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₃ok^w-, mille vaste on nt vanakreeka ópsomai (tuleviku ains 1P) 'näen (tulevikus)'. Samojeedi keelte sõnad on sel juhul teise päritoluga. Vt ka kogema.

koit : koidu : koitu 'idataeva helendus enne päikesetõusu'
● liivi kuoi 'koit'
soome koi 'koit'; mrd 'ida'
komi ki̮a 'koit'
handi χuńəľ 'koit'
mansi χuj 'koit'
ungari hajnal 'koit'
? neenetsi χajerᵊʔ 'päike'
? eenetsi kaja 'päike'
? nganassaani kou 'päike'
? sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus; kuum, palav'
? kamassi kuja 'päike'
? matori kaja 'päike; päev'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. koit on vana tuletis. Liiteta tüvi on saarte murdes esinev sõna koi 'eha(valgus)'. Vt ka kae.

korp3 : korbi : korpi mrd 'ronk'
← rootsi korp 'ronk'
← soome korppi 'ronk'
Sõna on murretesse laenatud kahest allikast: saarte murdesse rootsi keelest ja kirderannikumurretesse soome keelest.

kärme : kärme : kärmet 'nobe, väle'
● soome mrd kärmeä 'terav; kiire'
Läänemeresoome tüvi. Võimalik, et sõna on tuletis saarte murdes säilinud sõnast kärm, kärv 'madu'. See tüvi on balti laen tüvest, mille vasted on leedu kirminas 'uss' ja läti cirmenis 'vastne, tõuk, uss', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kīermõz 'toonesepa vastne', soome käärme 'uss, madu', isuri käärme 'madu', Aunuse karjala keärmiz 'rukki õied', karjala keärmis 'uss, madu', lüüdi kiärmeh '(rukki, vee) õitsemine'.

maare1 : maarde : maaret 'maavara'
Tehistüvi 1940. aastatest, moodustatud sõnadest maa ja aare.

maare2 : maarde : maaret 'naha pealispinna iseloomulik muster'
Tehistüvi 1930. aastatest.

meri : mere : merd 'maismaasse lõikunud v avaookeanist saarte v veealuste kõrgendikega eraldatud maailmamere osa; mandreid ümbritsev ühtne veemass'
← balti
leedu marė 'meri, Kura säärlõugas'
läti maŗa, mare 'säärlõugas'
preisi mary 'säärlõugas'
● liivi me’r 'meri'
vadja meri 'meri'
soome meri 'meri'; mrd 'lõuna; lääs, edel, ida'
isuri meri 'meri'
Aunuse karjala meri 'meri; suur järv'
lüüdi meŕi 'meri; lõuna; järv'
vepsa meŕi 'meri'
On ka arvatud, et germaani laen, ← läänegermaani *mari, *meri, mille tütarkeelte vasted on vanainglise mere 'meri; tiik, veehoidla', vanasaksi meri 'meri', vanaülemsaksa meri 'meri'.

paargu : paargu : paargut mrd 'suveköök'
Kuluvorm liitsõnast paarkoda, mis on kasutusel saarte murdes, paar2, koda.

raand : raanda : raandat mrd '(puu)ämber'
← balti
leedu rakanda 'kööginõu, jahuanum', rakandas 'kööginõu'
● soome rainta 'lüpsik, kapp, kibu'
isuri raenda 'lüpsik'
Aunuse karjala rajendo, raindo 'pütt, kirn'
lüüdi ragend(o) 'puust sangata piimanõu, pütt, kirn; sangaga puuämber'
vepsa raǵend 'pütt, kirn'
Sõna on tuntud saarte- ja läänemurdes.

raig1 : raia : raiga 'kärn'
◊ reig
← balti *reikā 'lõikamine'
leedu riekti 'lõikama', raikyti '(leiba) lahti lõikama'
● vadja reikä 'auk'
soome reikä 'auk'
isuri reigä 'auk'
karjala reikä 'auk'
vepsa ŕii̯g 'auk'
saami ráigi 'auk'
Kirjakeeles on kasutusele võetud tüve lõunaeestiline variant. Saarte murdes esinev reig on tüve reeglipärane põhjaeestiline variant. Vadja vaste on registreeritud vaid 18. sajandil.

repetama : repetada : repetan mrd 'pehastama, pehkima'
Sõna on levinud Saaremaal, tõenäoliselt tuletis tüvest räpp, milles saarte murdele iseloomulikult ä > e.

saar1 : saare : saart 'igast küljest veega ümbritsetud (mandrist väiksem) maismaa-ala'
● liivi sōr 'kartulivagu, vao hari'
vadja saari 'saar'
soome saari 'saar'
isuri saari 'saar'
Aunuse karjala suari 'saar'
lüüdi suaŕ(i) 'saar'
vepsa saŕ 'saar; metsatukk'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd sāris, zāris 'saar'.

saar2 : saare : saart 'raske, kõva ja elastse puiduga heitlehine lehtpuu v -põõsas (Fraxinus)'
● liivi sǟrna 'saar'
vadja saarni, saarnõ 'saar'
soome saarni 'saar'
isuri saarni 'saar'
mari šertńe 'paju'
Läänemeresoome-mari tüvi.

salm1 : salme : salme mrd 'väike väin, eriti kahe saare vahel'
● soome salmi 'väin, merekitsus'
isuri salmi 'sadam'
Aunuse karjala salmi 'väin'
lüüdi saľm 'väin, merekitsus'
vepsa souḿ 'väin, madal merekitsus'
saami čoalbmi 'väin, merekitsus'
Läänemeresoome-saami tüvi.

tann : tanni : tanni 'ilutaimede kasvatamise nõu'; mrd '(pealt kitsam) tõrs'
← alamsaksa stande 'puust või metallist ülalt kitsenev tõrs', stann 'tõrs, toober'
Saarte ja läänemurdes tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses.

taust : tausta : tausta 'taga olev pind, tagapõhi; tagaplaanil kostev muusika, müra vms'; piltl 'ümbrus, keskkond, põhjus, ajend, päritolu'
← soome tausta 'tagakülg, tagapool; pahupool; tagune; taga olev pind, tagapõhi; tagaplaanil kostev muusika, saade; ümbrus, keskkond, põhjus, ajend'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on taga tüve tuletis.

tüüne : tüüne : tüünet 'vaikne, rahus olev, rahulik, tasane'
● vadja tüüni 'tüüne'
soome tyyni 'tüüne; varjuline, kaitstud; tasakaalukas, ühtlane, kindel', tyven 'tüüne; tuulevaikus'
isuri tüüni 'vaikne, tuuletu'
Aunuse karjala tüüni 'tüüne; tuulevaikus'
lüüdi ťüuń 'vaikne, tuuletu'
vepsa ťüń 'tüüne'
handi tewen 'tüüne'
mansi tawant 'tüüne'
Soome-ugri tüvi. Tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt soome keele eeskujul, murretes on see tuntud vaid kirderannikumurretes ja saarte murdes. Vt ka süva.

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
● liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.