[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aampalk : aampalgi : aampalki 'tala, lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk'
○ aanpalk
← alamsaksa hane(n)balke 'sarikapenn, sarikapaari ülemine põikpuu'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hane 'kukk' + balke 'palk'. Palgi nimetus on alamsaksa keeles saadud selle järgi, et ülemisel põikpuul veetis kukk oma öid. Liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, palk2.

arp1 : arbu : arpu 'nõiatrumm; sõela- v muukujuline nõidus- v ennustusvahend'
◊ arbuma
← alggermaani *arƀa, *arƀa-z
vanaislandi arfr 'pärand, pärandus'
rootsi arv 'pärimine, pärand(us)'
saksa Erbe 'pärand'
← alggermaani *arχwō
vanaislandi ǫr 'nool, kepp, mis saadeti ringi kui kutse rahvakoosolekule'
vanarootsi arf 'nool'
● liivi arb 'nõiduda, loitsida'
vadja arpa 'liisk, liisupulk; liisuga saadud osa küla ühisest heinamaast'
soome arpa 'loos, liisk'
isuri arba 'loos, liisk; liisuga saadud osa küla ühisest põllu- v heinamaast'
karjala arpa 'loos, liisk'
vepsa arb 'loos, liisk'
saami vuorbi 'loos, liisk; saatus'

eisik : eisiku : eisikut 'inimene, kelle olemasolu on riigile ebameeldiv ning kelle nime ja tegevust püütakse seepärast olematuks teha'
Tehistüvi 1980. aastatest. Saadud toortõlke ei-isik muganemisel ( ei ja isik, ise), vrd inglise non-person 'eikeegi, tähtsusetu inimene; isik, kellel ei ole sotsiaalset v õiguslikku staatust, eriti põhilisi inimõigusi v kelle olemasolu kohta ei ole andmeid'.

heller- liitsõnas hellerhein 'pääsusilm (Primula farinosa)'
◊ eller-
On oletatud, et tegemist on tüve hell kordamisel saadud vormiga. Samalaadselt on moodustatud nt taimenimetused kullerkupp, kuller-2, ja nallernaat.

iga1 : iga : iga ~ igat 'ükskõik milline paljude hulgast'
● liivi jegā 'iga'
? vadja jõka 'iga'
? soome joka 'see kes, see mis; iga'
isuri igä 'iga'
? Aunuse karjala joga 'iga'
? lüüdi ďoga 'iga'
? vepsa joga 'iga'
? saami juohke 'iga'
? ersa juza liitsõnas juza-toza 'siia-sinna'
? mari južo 'mingi, keegi'
Võib olla läänemeresoome-volga tüvi. Läänemeresoome-saami vasted on saadud sellele tüvele *jo- liite *-ka lisamisel. Teisalt võivad eesti, liivi ning isuri sõna olla tekkinud uurali asesõnatüvele *e- liite *-ka lisamisel, et.

kahkvel 'kahevahel, kaheldes; (hirmu)ärevil, kõhevil'
Tuletis murdelisest tegusõnast kahklema 'kahtlema', mis võib olla kahtlema, kaks, rahvaetümoloogilisel tõlgendusel saadud variant. Vt ka kõhklema.

kaup : kauba : kaupa 'ostu-müügi objekt(id); töö saadus, mis on toodetud vahetamiseks (müügiks); kokkulepe ostu-müügi vms kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed)'
◊ -kaupa
← alggermaani *kaupa-
vanaislandi kaup 'kaubatehing, äritehing, ost; kokkulepe'
rootsi köp 'ost, ostmine'
saksa Kauf 'ost, ostmine; ostetud asi'
● liivi kōp 'kaup, müüdav ese; kaubatehing'
vadja kauppa 'kaubatehing; asi, lugu'
soome kauppa 'kaubandus, kauplemine; kaubatehing; kauplus'
isuri kauppa 'kauba-, abiellumistehing; kauplemine'
Aunuse karjala kauppu 'kauba-, abiellumistehing; pulmad; häda, täbar olukord'
lüüdi kaup 'häda, täbar olukord'
Liivi vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. On oletatud, et samatüveline tegusõna kaubitsema on samuti germaani laen, ← alggermaani *kaupⁱjan-, mille vasted on vanaislandi *keypa 'ostma', vanarootsi kȫpa 'ostma'; teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kōpikšõ 'kaubelda, kaubitseda', vadja kauppia, kauppoa 'kaubelda, kaupa teha', soome kaupita, kaupata 'müüa, müütada; kaubitseda', Aunuse karjala kaupita 'hobuseid vahetada, paristada', kaupata 'müüa, kaubitseda, vahetada' (tuletusliited vastetes on erinevad).

laad1 : laadi : laadi 'olemust määravad omadused v eripära, iseloom'
← vene lad 'üksmeel; laad, viis'
Tähendust on võinud mõjutada ka vene sklad 'laad, viis; kehaehitus; ladusus, kooskõla'. Sama tüve tuletis on laenatud sõnas ladna. Vt ka ladus.

lang : langu : langu (hrl mitm) 'abielu kaudu suguluses olev isik, eriti mehe ja naise vanemad vastastikku'
? ← alggermaani *ga-langa-z, *bi-langa-z
vanainglise gelang 'sõltuv, kättesaadav; kuuluv'
vanasaksi gilang 'kättesaadav, valmis', bilang 'suguluses, ühenduses'
vanaülemsaksa gilang '(abiellumise kaudu) suguluses, sugulased'
? ← balti
leedu laiguonas 'naisevend', laiguonienė 'mehevenna naine', laigonienė 'naisevenna naine; meheõde'
● vadja lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
soome lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
isuri lango 'õemehe (v väimehe) sugulased'
karjala lanko 'abiellumise kaudu saadud sugulane, eeskätt õemees'
Germaani laenu puhul on probleemiks eesliite vaste puudumine. Esitatud balti allikas on häälikuliselt kaheldav, kuid on mõeldav, et balti tüvel on olnud ka teine, häälikuliselt sobivam variant *lank-. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lang 'külaline; abielu kaudu sugulane'.

leedu 'teatud balti rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
Tõenäoliselt on nimetus saadud vene keele kaudu ja selles kajastub Leedu varasem nimekuju Lētuvā.

lihv : lihvi : lihvi 'töötlemisel saadud siledus ja läige'
← saksa Schliff 'lihvimine, lihv'

loe : loode : loet 'põhja ja lääne vaheline ilmakaar'
● liivi lūod 'loe'
vadja loo, looto, looõ 'loe'
soome luode 'loe'
isuri loo(v)e 'loe'
karjala luuveh 'lääs; edel'
lüüdi luodeh 'lääs'
vepsa lode(h) 'loe; lääs'
Võib olla läänemeresoome tuletis. Ilmakaart tähistava sõna esialgne tähendus on võinud olla 'päikese loojumise ilmakaar' ja see võiks olla tuletatud langemist, loojumist, heitmist jms tähistavast tegusõnast, mille kohta teateid ei ole, kuid sama tüvi võib olla sõnas looma või näiteks soome sõnas luo 'juurde'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas looded. Tõusev, üleujutusi põhjustav meri on läänemeresoomlaste asustusalast edelas või läänes ja sellest on saadud ilmakaarte tähendused. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd luodes (vējš) 'loodetuul'. Vt ka looja.

lomp : lombi : lompi '(suurem) loik'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et võib olla tüve lamm variant või saadud sõnade lamm ja lomm segunemisel. Eesti keelest on laenatud läti lumpis 'lomp'.

malev : maleva : malevat 'muistse Eesti ühe v mitme maakonna vabatahtlikest üheks sõjaretkeks moodustatud rahvavägi; vabatahtlikest koosnev formeering'
◊ male
Tundmatu päritoluga tüvi. Sõna esineb Läti Hendriku kroonikas, kuid on murdekeelest kadunud. Rahvalaulude keeles on ka sisekaoga variant malv. On arvatud, et -v võib olla liide või kesksõna tunnus, mille ärajätmisel on saadud male, mis moodustati kirjakeelde 1880. aastatel. Eesti keelest on laenatud baltisaksa malewa, malwa, malve 'sõjavägi'.

mamm : mammu : mammu lastek 'mari'
Silbikordusega saadud variant tüvest mari.

manala : manala : manalat 'surnute asupaik (eesti rahvausundis)'
? ← soome mana, manala 'manala, toonela, allilm'
Soome tüve tõenäoline vaste on lõunasaami muonesje 'hea või paha vaim; kummitus, kes ennustab ette haigust või surma; nõidusest saadud haigus'. Võib olla indoiraani või algiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt avesta manā 'mõtlemine', vanaindia manā́ 'hardus, harduslaul, jumalakartlik vaimustus; eelarvamus'; see eeldab tähendusmuutust 'surnu mälestus, surnutele mõtlemine' > 'mana seisukorrana, vaimuna'. Varem on arvatud, et võib olla saadud sõnaühendist *maan ala 'maa-alune' (selle seletusega ei sobi saami vaste) või olla tuletis manama tüvest.

neid : neiu : neidu 'noor abiellumata naine, tüdruk, tütarlaps'
○ lõunaeesti näio
◊ neitsi, neiu, näitsik
● vadja neito, neite 'neid, neiu; neitsi'
soome neiti 'neiu, preili', neito 'neid, neiu; neitsi'
isuri neidoi (lehma nimi); rhvl 'pruut'
Aunuse karjala ńeidoi (valge lamba v neljapäeval sündinud lehma nimi); rhvl 'neid, neiu'; ńeidiine 'neid, neiu'
lüüdi neidine͔, ńeidińe 'neid, neiu'
vepsa rhvl ńeiďiińe 'neid, neiu'; ńii̯ďiž- liitsõnas ńii̯ďižlapś 'tüdruk'
saami nieida 'tüdruk, neitsi; tütar'
udmurdi ni̮l 'tüdruk, neiu; tütar'
komi ni̮v 'tüdruk, neiu; neitsi; tütar'
Läänemeresoome-permi tüvi. neiu on nõrga astme üldistumisel saadud tüvevariant, neitsi on kaht vana liidet (*-nen : -sen + *-üt) sisaldav läänemeresoome tuletis, näitsik on tuletis tüvevariandist, kus esisilbis e > ä.

nina : nina : nina 'inimese või looma hingamisteede algusosa ning haistmisorgan; esiletungiv, eenduv ots, tipp (mitmesugustel esemetel, neemel, idu)'
● liivi nanā 'nina (kehaosa); nokk; neem'
vadja nenä 'nina (kehaosa); nokk; tila; ots, tipp; neem; idu'
soome nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; (rahvausu järgi kurjade jõudude põhjustatud) nakkushaigus'
isuri nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; neem'
Aunuse karjala nenä 'nina (kehaosa); nägu; ots, tipp; (rahvausus) loodusest või esemetelt saadud haigus'
lüüdi ńeńä 'nina (kehaosa); ots, tipp'
vepsa ńena 'nina (kehaosa); ots, tipp; idu'
saami njunni 'nina (kehaosa); ots, tipp; tila'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esisilbi vokaalivaheldus osutab, et algselt on olnud häälikuliselt ajendatud.

nipp-3 liitsõnas nippasi 'kujuke vm iluasi'
◊ nips-2
← saksa Nippsachen, Nippes (mitm) 'väikesed iluasjad'
Tõenäoliselt on saksa liitsõna Nippsachen esikomponent laenatud, teine tõlgitud (saksa Sache 'asi, ese'). Tüvevariant nips-2 võib olla saadud saksa liitsõna piiri väärtõlgendusel. Mõlema tüvevariandi puhul on ka mõeldav, et laenuallikaks on Nippes (võimalik hääldus [nipes, nips, nip]).

noos : noosi : noosi 'saak, saadud v hangitud (toidu)kraam; (saagi) hulk, kogus'
← vene nóša 'kandam'
On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa nōs, nos 'kimp (kuivatatud kalu)'.

ordu : ordu : ordut 'kindla põhikorraga kinnine ühing'
← ladina ordo 'kord, reegel; mungaordu, klooster'
Laenu on toetanud alamsaksa orde, orden 'kord, järgnevus, järjekord; seadus, sellise seaduse järgi elavate inimeste ühendus, munga- või rüütliordu'. Alamsaksa keelest on laenatud vana kirjakeele orden 'ordu'.

osa : osa : osa 'tervikusse kuuluv, kuid sellest eraldatav jagu; määr, hulk kellestki v millestki; roll'; mrd 'liha'
◊ oss
? ← algindoiraani *anśa-s
vanaindia áṃśa-ḥ 'osa, osalus'
avesta ąsa 'osalus'
● liivi vȯzā 'osa; liha'
vadja õsa 'osa; liha'
soome osa 'osa; saatus'; mrd '(liha)tükk'
isuri osa 'osa'
Aunuse karjala oza 'õnn, saatus'
lüüdi oza 'õnn, saatus; osa'
vepsa oza 'õnn, saatus; osa'
saami oažži '(elus) liha, lihased'
? mari užaš 'osa'
? ungari oszt 'jagama'
Tähendus on võinud areneda 'osa' > 'osa jahisaagiks saadud lihast' > 'liha'. Vt ka oskama, osutama.

palitu : palitu : palitut '(paksemast riidest v vatiiniga) mantel'
← saksa Paletot 'palitu'
← vene pal’tó 'palitu'
Saksa või vene keele kaudu laenatud sõna on algselt pärit prantsuse keelest, prantsuse paletot 'palitu'. Vene keele vahendusel on saadud murdesõnad paltu, palto. Eesti keelest on laenatud eestirootsi páleto, pálito 'mantel'.

parsa- liitsõnas parsahein 'aspar'
← vene spárža 'spargel'
Sõna on saadud tõenäoliselt vene aednikelt, kes tegutsesid Eesti linnades ja mõisates.

peldik : peldiku : peldikut 'käimla'
? ← alamsaksa *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik, -auk'
? ← alamsaksa spelt 'agan'
Esimene võimalik allikas on liitsõna: pōl, pūl 'veega täidetud süvend' + dīk 'tiik'. Seda ei ole küll registreeritud sõnaraamatutes, kuid sõna ei saa oma tähenduse poolest olla kirjalikes ürikutes tavaline. Teise allika puhul on -ik eesti keeles lisatud liide, nii saadud tuletise esialgne tähendus võis olla 'aganasara', mida varem kasutati ka käimlana. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pältik, päldik(o) 'käimla' ja võib-olla ka baltisaksa Peldik 'käimla'.

piibe- liitsõnas piibeleht 'maikelluke'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Varem mängiti taime lehega lehepilli ja on arvatud, et nimetus on saadud selle järgi. Lähedane tüvi on nt sõnas piipitama. Teise seletuse järgi võib nimetus olla tekkinud pikast torukujulisest varrest ja seega sama tüvi mis piip.

pind2 : pinnu : pindu 'puidust irdunud terav killuke; lauaserv, palgi pindmisest osast saadud saematerjal'; mrd 'lehtpuu koorealusest kihist kistud õhuke riba (nt punumiseks)'
Võib olla tuletis tüvest pind1. Teisalt on arvatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa spint 'maltspuit'.

plüü : plüü : plüüd 'Euraasia väike tundralind (Pluvialis squatarola)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Nimetus on saadud venitatud vile järgi.

porss : porsa : porssa 'madal väikesi urbi moodustavate õitega lõhnav soopõõsas (Myrica)'; mrd 'sookail (Ledum palustre)'
○ pors, ports
← eestirootsi pors 'sookail; porss'
← baltisaksa Pors, Porst, Porsch 'sookail'
← alamsaksa pors 'porss'
Häälikuliselt sobib sõna laenuallikaks nii rootsi kui ka saksa keel. Murretes on sõna levinud eeskätt Lääne-Eestis, selline levik on iseloomulik eestirootsi laenudele. Porsa kasutus õlle tegemisel humalate asemel, ravimtaimena ja kahjurite peletamisel viitab pigem rootsi talupoegadelt saadud teadmistele ja mitte saksa vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste toodud kultuurile.

pugu : pugu : pugu 'paljude loomade peamiselt toidumahutina talitlev söögitoru lai osa'; kõnek 'kõht; linnu puguala'
● ? soome mrd pukama 'kühm, koeranael; sälk'
? karjala pukama 'kühm; (puu)pahk'
Võib olla läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et eesti sõna võib olla hoopis häälikute kohavahetusega saadud variant kubu tüvest.

purd : purru : purdu 'purunemise v murenemise saadus' purema