[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit, väljastan 30.

hitse : hitsme : hitset 'külviee, külvirinna äärjoon'
soome mrd sitkain 'hitse'
karjala sitkelmö 'hitse'
lüüdi sikloimi 'hitse'
vepsa sikloita 'külvirinna äärjoont märkida'
? saami časkkis 'tükk, jupp; leiva- v kalalõik'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et kirjakeelses lõunaeesti murretest pärit variandis on toimunud häälikute eristumine hits(k)e < *sits(k)e. Murrakuti on säilinud ka variandid sitke, site, (mitm) sitmed.

hämmeldama : hämmeldada : hämmeldan 'segadusse ajama, kohmetuks tegema'
vadja hämmentää 'segada, liigutada (suppi); segada, häirida'
soome hämmentää 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
isuri hämmendää 'segada, liigutada (suppi)'
Aunuse karjala hämmendeä 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
vepsa hämeta 'segada, liigutada'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas hämar. Sõna algne tähendus on säilinud sugulaskeeltes. Vt ka hämmastama.

imb : imme : imbe rhvl 'neiu, neitsi'
soome impi 'neiu, neitsi'
Aunuse karjala rhvl impi 'neiu, neitsi'
Läänemeresoome tüvi. Lõunaeesti rahvalauludes säilinud sõna on ilukirjanduses kasutusse võetud keeleuuenduse ajal.

kaak2 : kaagi : kaaki 'võllaroog, kaabakas; sänikael'
Tõenäoliselt sõna paskaak lühenenud variant, säilinud on ainult rõhuline silp. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis kaak1.

kaber : kabra : kapra 'metskits (Capreolus)'
kabris
alggermaani *χafra-z, *χaƀra-z
vanaislandi hafr 'sokk'
vanainglise hæfer 'sokk'
liivi kabbõr 'tikutaja, taevasikk (Gallinago gallinago)'
vadja kabris 'metskits [?]'
soome kauris 'kaljukits; metskits'; mrd kapris 'sokk, kaljukits'
isuri kabris 'metskits [?]'
Aunuse karjala kabris, kabriz 'kits, sokk; kaljukits'
vepsa rhvl kabrō 'sokk'
Tüvi oli säilinud vaid kohanimedes, nt Kaberneeme, taaselustati kirjakeeles 20. sajandi lõpukümnenditel. kabris on tüve rööpvariant.

kahv : kahva : kahva 'vähi- ja kalapüügiriist (pikavarreline võru külge kinnitatud võrkkott)'; mrd 'kulbi, lusika, piibu jms kaha; oherdi ots; rehapea'
lõunaeesti kauh
balti *kauša
leedu kaušas 'kopsik; kopp'
läti kauss 'tass, peeker, karikas; kauss; kulp'
vadja kavi 'kopp'
soome kauha 'kulp; kopsik; kopp; kapp'
isuri kaavi 'kulp, kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Aunuse karjala kauhu 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
lüüdi kauh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks; (kala)kahv'
vepsa kauh, kouh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Isuri vaste võib olla vadja keelest laenatud. Hiljem on eesti keelde laenatud balti tüve läti vaste, kauss. On ka oletatud, et tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on soome kahva 'käepide'; mrd 'seinale kinnitatud lusikate, nugade vms alus; voki lühipostid', Aunuse karjala kahvu 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks', karjala kahva 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks; lusikate või nugade alus' ja lüüdi kahv 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks'. Lõunaeestis säilinud tüvevariant kauh toetab balti etümoloogiat.

kogemata 'mittekavatsetult, mittetahtlikult; juhuslikult'
liivi koktõ 'proovida; kavatseda'
soome kokea 'kogeda, läbi elada; kannatada; püüniseid järele vaadata'
Inari saami kuohađ 'kalapüügiriistu kontrollida'
? neenetsi χo- 'leidma'
? eenetsi ko- 'leidma'
? sölkupi k͔o- 'leidma; nägema'
? kamassi ku- 'nägema; valima; proovima'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Sõna on leksikaliseerunud mata-vorm vanast tegusõnast, mis on säilinud saarte murdes, kus kogema tähendab 'kartma; häbenema, võõrastama'. On arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h3okw-, mille vaste on nt vanakreeka ópsomai (tuleviku ains 1P) 'näen (tulevikus)'. Samojeedi keelte sõnad on sel juhul teise päritoluga. Vt ka kogema.

-kond : -konna : -konda (liide, mis moodustab teatud rühma või gruppi tähistavaid sõnu)
liivi -gõnd liitsõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kunta 'ala, piirkond'
soome kunta 'vald; -kond'
Aunuse karjala -kundu sõnas heimokundu 'suguvõsa'
lüüdi -kund sõnas heimokund 'suguvõsa'
vepsa -kund '-kond'
saami -goddi sõnas bearragoddi 'perekond, leibkond'
mokša kuńďa 'sõber'
? handi χăntĭ 'hant; inimene'
mansi χōnt 'sõjavägi; sõda, lahing'
ungari had 'sõjavägi'
Soome-ugri tüvi, mis on eesti keeles säilinud vaid liitena, nt kihelkond, perekond, trobikond. Vt ka kunnatu.

kuri : kurja : kurja 'õel, tige, pahatahtlik; vihane; kurat, saatan'
vadja kurja 'halb, kehv; kuri'
soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu'
isuri kurja 'halb, kehv'
Aunuse karjala kurju 'vilets, vaene, kehv'
lüüdi kurďaine 'vilets; armetu, vaeseke, õnnetuke'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest kura. Algsem tähendus on säilinud teistes läänemeresoome keeltes, eesti keeles on toimunud tähendusnihe ilmselt piiblitõlke mõjul. Vt ka kurat.

kõuk : kõugu : kõuku '(kauge) esivanem'
kõu
balti ???
leedu kaukas 'majavaim'
läti mrd kauks 'majavaim'
preisi cawx 'kurat'
soome mrd kouko 'kummitus, tont; röövloom; täi'; van 'surm'
Sõna esines vanemas murdekeeles tähenduses 'kõu', kirjakeeles on sõna kasutusele võetud uues tähenduses. kõu on lühenenud tüvevariant. Tüve algsem tähendus 'kummitus, tont' on säilinud soome keeles, eesti keeles on toimunud tähendusnihe 'vaim, kummitus' > 'kõuejumal' > 'kõu'.

kähku 'kiiresti, ruttu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve algsem tähendus on säilinud vanemast murdekeelest registreeritud sõnas kähkama 'lööma', samuti murdesõnas kähkam 'hoop, löök'. Lähedane tüvi on nt sõnas kähmima.

kärme : kärme : kärmet 'nobe, väle'
soome mrd kärmeä 'terav; kiire'
Läänemeresoome tüvi. Võimalik, et sõna on tuletis saarte murdes säilinud sõnast kärm, kärv 'madu'. See tüvi on balti laen tüvest, mille vasted on leedu kirminas 'uss' ja läti cirmenis 'vastne, tõuk, uss', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kīermõz 'toonesepa vastne', soome käärme 'uss, madu', isuri käärme 'madu', Aunuse karjala keärmiz 'rukki õied', karjala keärmis 'uss, madu', lüüdi kiärmeh '(rukki, vee) õitsemine'.

küü : küü : küüd mrd 'vaskuss'
liivi -gõz sõnas šäugõz 'vaskuss'
soome kyy 'rästik'
karjala küü 'rästik'
vepsa van 'madu'
ersa guj 'madu'
mokša kuj 'madu'
? mari kiške 'madu'
? udmurdi ki̮j 'madu'
? komi mrd ki̮j 'silm (kalalaadne selgroogne)'
? ungari kígyó 'madu'
? metsaneenetsi śijet 'veeputukas (Hydrous diceus)'
? sölkupi śǖ 'madu'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Tüvi on murretes säilinud vaid Saaremaal. Vt ka küüt1 ja küüvits.

laas : laane : laant 'suur tihe (okas)mets'
indoeuroopa *londho-, *lomdho-
vanaislandi land 'maa'
gooti land 'maa'
liivi lōņtš 'ürgmets', land 'lomp'
soome lansi 'madal niiske koht maastikul'
karjala lantto 'lohk, nõgu; madal, kaldu'
? saami luovdit '(kõhuli, põlvili) langeda, laskuda'
? ersa lańďams 'istuda, küürutada'
? mokša lańďams 'istuda, küürutada'
mäemari landaka 'väike madalik, lohk, madal koht (metsas)'
udmurdi lud 'niit, põld, hiis'
komi lud 'karjamaa, niit'
? neenetsi lǝmto 'madal'
? eenetsi lodu 'madal'
? sölkupi lamtu 'madal'
Varasem häälikuline kuju on säilinud lõunaeesti murrakutes: land 'lomp; (kinnikasvanud) järv; madal vesine maa'. Eesti keelest on laenatud läti mrd lanis, lans 'suur tihe mets; lomp'. Vt ka lääs.

mänd2 : männi : mändi 'igihaljas, enamasti kimbus paiknevate pikkade okastega okaspuu (Pinus)'
liivi mänd 'noor mänd'
vadja mäntü 'mänd, mastimänd'
soome mänty 'mänd'
isuri mändü 'kidur mänd'
Aunuse karjala mändü 'jändrik, kõva, vaigune (mänd); jändrik mänd'
lüüdi mänd 'mänd'
vepsa mänd 'soos kasvav männik; (männi) pehme maltspuit'
On arvatud, et tuletis tüvest mänd1, see tööriist tehti enamasti noore männi ladvast. Esialgne tähendus on olnud 'noor mänd'. Männi vana nimetus pedajas on säilinud peamiselt Lõuna-Eestis. Vt ka mänsak.

pagema : pageda : pagen 'eest ära minema, põgenema'
pagu2, paotama, põgenema, põgus
vadja pagõta 'põgeneda; peitu minna'
soome paeta 'põgeneda; peidus olla'
isuri paeda 'põgeneda; alaneda (merevee kohta)'
Aunuse karjala paita 'põgeneda; voolata, joosta; lahti tulla'
lüüdi pageta 'põgeneda; voolata, alaneda (jõe kohta)'
vepsa pageta 'põgeneda'
Läänemeresoome tüvi. Lõunaeesti murdest pärit tüvevariandis on säilinud vana a, põhjaeestilisel tüvevariandil põhinevas sõnas põgenema on toimunud häälikumuutus a > õ.

paluma : paluda : palun 'soovi esitama; kutsuma kedagi kuhugi v midagi tegema; jumala v jumaluse poole pöörduma, kellegi eest kostma'
palve
liivi pallõ 'paluda'
vadja palvoa 'paluda; palvetada'
soome palvoa 'kummardada; imetleda, jumaldada'
isuri palvoa 'teenida, ametis olla; palvetada'
Aunuse karjala palvuo 'kaitsta, valvata; jumalat uskuda'
? ersa palams 'suudlema'
? mokša palams 'suudlema'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vanem, v-line tüvevariant on säilinud nt tuletistes palve, palvetama. Vt ka pälvima.

prügi : prügi : prügi 'tarbetu puru, rämps, jäätmed'
rügi
alamsaksa brugge 'sild, tänav'
Alamsaksa sõna on algselt tähendanud kaigastest tammi, tammi põhja kindlustamiseks oli vaja ka kive, liiva ja prahti. Eesti keeles on laensõnaga esialgu tähistatud tänavasillutist, see tähendus on säilinud tegusõnas prügitama 'teed v pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama'. Selleks kasutati kivi-, puidu- jm jäätmeid ning nii on hakatud nimetama ka igasugust rämpsu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prige, priki, prugi 'mustus, jäätmed' ja baltisaksa Prüggi 'igasugused raasukesed'. Vt ka sild.

põlema : põleda : põlen 'süttinuna leekides olema; helendama, valgust andma; teravalt valutama'
lõunaeesti palama
palama, palav, palu, palukas
liivi pallõ 'põleda'
vadja palaa 'põleda', põlõa 'põleda; valgust anda; kõrbeda, kuivada'
soome palaa 'põleda; paista, särada; kõrbeda'
isuri pallaa 'põleda'
Aunuse karjala palua 'põleda; valgust anda'
lüüdi palada 'põleda'
vepsa palada 'põleda; valgust anda; palavikus olla; luituda'
saami buollit 'põleda; põletada; kipitada, kirvendada'
ersa paloms 'põlema'
mokša palǝms 'põlema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis pala. Veel on arvatud, et selle tüve vasted on ka vadja pallõttaa 'külmetada', soome palella 'külmetada, külm olla', isuri palehtoja 'hüübida (vere kohta)', palendaa 'külmetada, külm olla', karjala palella 'ära kõrvetada, ära põletada; ära külmetada', vepsa paľeta 'läbi külmata, tugevasti külmetada', saami buolaš 'pakane, külm ilm', ersa paloms 'külmetama', mokša palǝms 'külmetama' ning võib-olla ka mansi pɔ̄ľ- 'külmuma; külmetuma', idahandi poj 'paks lumevaip', lõunahandi pӑj 'paks lumevaip', pӑjət- 'külmaks minema; külmetama; külmuma', ungari fagy 'külm, pakane; külmuma, jäätuma'. a-listes samatüvelistes sõnades on vana, lõunaeesti murretes säilinud tüvevariant.

sisemine : sisemise : sisemist 'sees, seespool olev, asetsev, toimuv; inimese sisemaailmaga seotud, selles avalduv v sellest johtuv, hingeline; olemuslikult omane, olemusse kuuluv, sellega seotud v sellest lähtuv'
sees1,sisse
liivi sizāl 'sees'
vadja sisi, sisä 'sisemine, sise-, sees-', sizus '(pehme) sisu (leival); täidis; (mitm) sisikond'
soome sisällä 'sees'
isuri sises 'sees'
karjala sisässä 'sees'
vepsa ši͔žaľ 'põu'
? mokša śezǝm 'südamik, tuum, süda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tüvi ei ole läänemeresoome keeltes enamasti iseseisva käändsõnana säilinud, esineb ainult tuletistes ja kaassõnades. sisse on vana käändsõna sisseütleva vorm, sees on seesütleva vorm, tõenäoliselt *sisessä > sihes(sä) > sehes > sees. Vt ka sisalduma.

teljed : telgede : telgi ~ telgesid (mitm) 'kangaspuud; kudumismasin'
telle(d), telli(d)
alamsaksa stelle, stel 'kanderaamistik, raam (nt vankril); kangasteljed; tellingud'
Sõna on rahvaetümoloogiliselt seostatud tüvega telg, mistõttu need kaks sõna langevad vormistikult kokku. Murretes on säilinud algupärasem tüvevariant telle, telli.

tiin : tiinu : tiinu 'endisaegne pinnamõõt, umbes 1,1 ha'
vene desjatína 'tiin, tessatin; kümnis'
Laenu muganemisel on säilinud üksnes laenuallika rõhuline osa. Rööpne sõnakuju tessatin (murretes tessand, tessandiin, tessantiin) on tõenäoliselt hilisem laen samast allikast, kuid on ka arvatud, et see on laenatud baltisaksa murde kaudu, ← baltisaksa Dessätine 'tiin, tessatin'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tīno, tīnos-lānd, tīnemā, dessatīn, täsotīn 'tiin' ( maa, lānd selle tõlge).

tombak : tombaku : tombakut 'leevike'
toombak, tumbak, tumbah, tumpah
paap
alamsaksa dompappe 'toompreester; leevike'
Laenuallikas on liitsõna, dom 'toomkirik, peakirik; toomkapiitel' + pa(p)pe 'vaimulik'. Linnunimetus on metafoorne: leevikese punane rinnasulestik on meenutanud toompreestri rüüd. Laen on muganemisel rahvaetümoloogiliselt moonutatud. Vanemast murdekeelest on registreeritud ka laenuallikale lähemaid variante toompapp, toompaap. paap on laenu lühenenud variant, milles on säilinud ainult liitsõna järelkomponent. Laenuallikaks oleva liitsõna esikomponent on ka eraldi laenatud, toom2.

tong : tongi : tongi 'pistong, (padruni) sütik'
saksa Piston 'pistong'
Laenu muganemisel on säilinud üksnes laenuallika rõhuline silp.

tore : toreda : toredat 'meeldiva välimusega, ilus, nägus; meeldiva olemisega, sümpaatne; ülimalt meeldiv, suurepärane; uhke, ülbe, üleolev; üsna suur'
tõre, tõrelema
vadja torua 'tõrelda, riielda'
soome tora 'sõnelus, tüli, vaidlus'
isuri torruua 'tõrelda, riielda'
Aunuse karjala tora 'kaklus, kähmlus; lahing; (mitm) sõda'
lüüdi tora 'kaklus, kähmlus'
vepsa tora 'kaklus, kähmlus; tüli, sõim'
saami doarru 'kaklus, kähmlus, võitlus, lahing'
? ersa ťuŕems 'kaklema; võitlema'
? mokša ťuŕəms 'kaklema; võitlema'
mäemari torlem (oleviku ains 1P) 'tõrelen, noomin'
? ungari dorgál 'tõrelema, noomima'
neenetsi taroʔ- 'käsitsi võitlema, maadlema'
eenetsi taru- 'maadlema'
nganassaani tora- 'maadlema'
sölkupi ćār 'kuritegu, riid, viha'
matori toro- 'maadlema'
Uurali tüvi. Esitatud ersa ja mokša vastet on teisalt peetud tõrjuma vasteteks. Eesti keeles on toimunud tähendusmuutus 'pahane' > 'ülbe, uhke' > 'uhke, suurepärane' > 'meeldiv'. Sugulaskeeltele lähem tähendus on säilinud tüve rööpvariandis, milles o > õ (tõre, tõrelema). Vt ka torisema, tõrkuma.

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.

vai : vaia : vaia 'terava otsaga pulk'
balti *wagja, *vakja
leedu vagis 'nagi; puunael, puupulk'
läti vadzis 'varn, nagi'
preisi wagnis 'adranuga'
alggermaani *wagwja
saksa Weck '(kiilukujuline) saiake'
rootsi vigg 'kiil; välgunool'
liivi vaigā 'kiil'
vadja vaďďa 'vai'
soome mrd vaaja 'vai, kinnitusteivas; kiil'
isuri vaakia 'vai'
karjala voakie 'vai'
Lule saami vuoi´vē 'lisatükk (riidest, puust); kiil'
Hiljem on tüve vaste laenatud soome keele vahendusel, vadja. Tüvi on säilinud ka Eesti muinasmaakonna nimes Vaiga. Maakond oli osaliselt asustatud vadjalastega, kelle omanimetus on tuletis samast tüvest.

vask : vase : vaske 'punakas pehme metall, keemiline element (Cu)'
liivi vašk 'vask'
vadja vahtši 'vask'
soome vaski 'vask'
isuri vaski 'vask'
Aunuse karjala vaski 'vask'
lüüdi vašk 'vask; messing'
vepsa vaśk 'vask'
saami veaiki 'vask'
ersa uśke 'juhe, traat'
mokša uśkä 'traat; kett'
mäemari van -βaž sõnas βǝrγeńǝ-βaž 'vasemaak'
udmurdi -veś sõnas azveś 'hõbe'
komi -i̮ś sõnas ezi̮ś 'hõbe'
handi wŏχ 'metall, raud; raha; kopikas'
mansi -wǝs sõnas ātwǝs 'plii'
ungari vas 'raud'
neenetsi jeśa 'raud; metall; raha'
eenetsi ƅ́aśi 'raud; metall; raha'
nganassaani basa 'raud; metall; rubla, raha'
sölkupi kuə̑sə 'raud'
kamassi båzå 'raud'
matori besā 'raud'
Uurali tüvi. Kuna vask oli esimene metall, millega uurali hõimud kokku puutusid, siis tõenäoliselt on läänemeresoome keeltes säilinud tüve algne tähendus. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka indoeuroopa keeltes, nt armeenia oski 'kuld' ja tohhaari wäs 'kuld', mistõttu tüve on peetud ka varaseks indoeuroopa või tohhaari laenuks või rändsõnaks.

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
vastama, vastik, vastne, vastu
liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.

veski : veski : veskit 'teravilja jahvatamise seade'
Tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi, vesi ja kivi. Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi. Tekkelt sarnaseid sõnu on ka sugulaskeeltes, nt Salatsi liivi veiži, vēžki 'veski'.

vilets : viletsa : viletsat 'kehv, nigel; napp, kesine'
soome viheliäinen 'vilets, armetu, sant; kehv'
On arvatud, et tuletis tüvest viha. Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wiþelia-, mille vasted on vanainglise wīdl 'kõnts, mustus' ja vanaülemsaksa withillo 'kahesooline; ebaloomulik'. Algselt on sõna olnud ne-liiteline, niisugune sõnakuju viline on murretes ka säilinud, selle võimalikust murdelisest omastavavormist *vilitse on saadud uus nimetavavorm.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur