[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kotkas : kotka : kotkast 'suur hea lennuvõime ja kiire sööstlennuga röövlind haugaslaste sugukonnast (Accipitridae)'
● liivi kuotkānõz 'kotkas'
vadja kotko 'kotkas'
soome kotka 'kotkas'
Aunuse karjala kotku 'kotkas'
lüüdi kotke͔ 'kotkas'
saami goaskin 'kotkas'
ersa kućkan 'kotkas'
mari kutkə̑ž 'kaljukotkas'
udmurdi mrd kuč 'kotkalaadne lind'
komi kuč 'kotkas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka turgi, mongoli ja tunguusi keeltes, nt türgi kuş 'lind', evengi gus 'merikotkas'.

kull : kulli : kulli 'röövlind; jooksumäng'; mrd '(kala)kajakas'
◊ kula2
● liivi kuļļ 'kull'
vadja kulli 'kull; isasloom; kult'
soome kulli 'suguti, peenis'; mrd 'koovitaja'
Aunuse karjala kuľľi 'koovitaja'
Läänemeresoome tüvi. Soome keeles on toimunud tähendusmuutus ’lind’ > ’suguti’. Vt ka kult.

lauglema : lauelda : lauglen 'õhus libisema; heljuvalt laskuma'
? ← alggermaani *flauǥⁱjan-, *flauǥō
vanaislandi fleygja 'lennata laskma, viskama; lendama, edasi kihutama'
vanarootsi flȫghia 'hüppama'
keskülemsaksa vlougen 'lennata laskma, ära ajama'
● soome mrd laukuilla 'hõljuda, liuelda õhus (nt röövlind)'
On peetud ka võimalikuks, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnas tüvi liuguma. Vt ka laug3.

pistrik : pistriku : pistrikku '(linnujahil kasutatud) röövlind (Falco)'
Tundmatu päritoluga tüvi.

viu : viu : viud 'laia saba ja laiade tiibadega röövlind (Buteo)'; mrd 'rüüt (Pluvialis apricaria)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

änn : änni : änni 'kajakasuurune röövlind (Stercorarius)' händ