[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ruga : roa : ruga mrd 'hunnik, saad'
← alggermaani *χrūǥōn, *χruǥan
vanaislandi hrúga 'kuhelik'
rootsi råge 'kuhi'
● soome ruko '(heina)saad'
karjala ruko '(heina)saad'

ruhe : ruhe : ruhet 'puutüvest õõnestatud künataoline paat' ruhi

ruhi : ruhe : ruht ~ ruhte 'puutüvest õõnestatud künataoline paat'; mrd 'puutüvest õõnestatud piklik majapidamisnõu, küna, mold'
○ lõunaeesti ruuh
◊ ruhe
← alggermaani *þrūχ-
vanaislandi þró 'õõnestatud palk, renn'
vanarootsi þrō liitsõnas sten-þrō 'kivikirst'
● vadja rohi, ruhi liitsõnades rohipuu, ruhipuu 'kirst, puusärk'
soome ruuhi 'ruhe (paat); küna, mold; renn'
isuri ruuhi 'ruhe (paat)'
Aunuse karjala ruuhi 'kirst, puusärk'
lüüdi ruuhi 'kirst, puusärk'
vepsa ruu̯hď 'ruhe (paat)'
ruhe on tüve rööpkuju, omastavavormi põhjal moodustatud uus nimetava käände vorm.

ruhv : ruhvi : ruhvi 'laeva meeskonna ühiseluruum'
← rootsi ruff 'ruhv'
← alamsaksa rōf, ruf 'kate; (ahju)kumm; korsten; ruhv, kajut'
Alamsaksa sõna on eri tähendustes ja tõenäoliselt eri ajal laenatud ka kujul roov.

ruik : ruiga : ruika 'hakisuurune tihedas roostikus elav oliivpruuni seljaga ja musta-valgetriibuliste külgedega lind (Rallus aquaticus)' ruigama

rula : rula : rula 'rull-laud, kahe rattapaariga lauake, millel seistes sõidetakse'
1970. aastatel loodud tehistüvi, kombineeritud liitsõnast rull-laud, rull, laud. Sõna oli algselt mõeldud tootenimena, kuid muutus üldnimeks.

rull : rulli : rulli 'silinderjas ese v moodustis'
◊ trull
← alamsaksa rulle 'rull'
Ka samatüveline tegusõna rullima võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa rullen 'rulli peale keerama, veerema; lahti v kokku rullima'. trull on eesti keeles moodustatud tüve rööpvariant, kus t- on lisatud tr-alguliste laensõnade eeskujul. Kirjakeeles on trull tähenduslikult eristunud, murretes esineb ka tähendus 'rull'. Vt ka prullakas, rula.

rumm : rummu : rummu 'ratta tugev keskosa, milles on ava võlli v telje tarvis; peakatte jäigast materjalist torujas kere'; mrd 'voki, piibu jms toru, silinder või jämedam osa'
← rootsi trumma 'trumm; trummel; (peamiselt maa-alune) toru, kanal; torukujuline ese, rull (sh niisugune, millele on keritud nt nöör), sammas'
On ka arvatud, et tüvi on alamsaksa laen, ← alamsaksa trumme 'trumm; silindrikujuline ese; (vihmavee)toru'. Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest. Alamsaksa allikast on laenatud trumm.

rump : rumba : rumpa 'lameda põhjaga sõudepaat, ruup; ahjupoti tagakülje keskosas asuv süvend'
← alamsaksa rump 'kere; piklik nõu; masti, taglase ja tüürita laevakere'
Paadi tähenduses on tõenäoliselt tegemist hilisema, uusalamsaksa laenuga, keskalamsaksast niisugust tähendust registreeritud ei ole. Vt ka ruup.

rung : runga : runga 'liikuri kandev raamistik koos põhimehhanismidega, šassii'; mrd 'rõuk, vankrikorvi püstne külgtugi'
○ rüng, runk, ronk, rong
← alamsaksa runge 'vankrikorvi püstne külgtugi'
Murdesõna on kirjakeeles kasutusele võetud muudetud tähenduses.

rups : rupsi : rupsi 'teisejärgulised tapasaadused, siseelundid, pead, sabad, jalad jms'
◊ rupskid
← vene rubcý (mitm) 'rupskid, looma mao- ja soolteraidmed'
rupskid on tüve mitmuslik rööpvariant. Laenatud on ka teine sama vene tüve tuletis, rupsik; osaliselt on need laenud vormilt segunenud.

ruse : ruskme : ruset 'tervete v jaguste lehtede ja kollaste õitega üheaastane korvõieline rohttaim (Bidens)' ruske

rusu : rusu : rusu 'midagi purunenut v purustatut, millegi tükk v jäänus; vare'
? ← alggermaani *rus-
norra rus 'õhuke kest'
taani mrd ros 'jäätmed; rämps; praak'
? ← alggermaani *trus-
vanaislandi trys 'jäätmed, pühkmed', tros 'poolkõdunenud peenike oks'
rootsi mrd tross 'jäätmed, rämps, koli'
● liivi ru’zzõ 'lömastada'
soome mrd rusu 'põhk, aganad, viljapeksujäätmed; praht, jäätmed, raasud; (mitm) prügikala(d)'
isuri russuun, rusukse 'katki, puruks'
Aunuse karjala ruzu 'agan, jäte, rämps', rudžu 'raas, risu, niru (halvustavalt inimese, looma, eseme kohta)'
? lüüdi ruťš́ 'paha, kõhn, räpane, väike'
vepsa ruzu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina, õlgede jms) riismed'

ruum : ruumi : ruumi 'see kolmemõõtmeline ja lõputu, kus kõik eksisteeriv paikneb ja toimub; mingi ala, piirkond; hoone vm sisemus v selle sisemuse vaheseintega eraldatud osa; millegi v kellegi kuhugi mahtumiseks piisav vaba koht; maht'
← alamsaksa rūm 'ruum, koht, lage väli'
Eesti keelest on laenatud vadja ruumi 'koht; ruum'.

ruun : ruuna : ruuna 'kastreeritud täkk'
← alamsaksa rune 'ruun'
On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi van rune 'ruun'. Eesti keelest on laenatud liivi rūna 'ruun' ja vadja ruuna 'ruun'.

ruup : ruuba : ruupa 'lameda põhjaga lootsik'
Võib olla tüve rump variant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rūp, rupp '(lamedapõhjaline) väiksem (kala)paat; sõudepaat 1–3 inimesele'.

ruut1 : ruudi : ruuti 'kaheaastase köögivilja seemnete saamiseks kasvatatav teise aasta taim'
○ kruut, pruut, truut
← alamsaksa krūt, krude 'taim; maitseaine; püssirohi'

ruut2 : ruudi : ruuti 'maitsetaimena kasutatav tugevasti lõhnav eeterlikku õli sisaldav kollaste õitega poolpõõsas v püsik (Ruta)'
← alamsaksa rude '(metsik) ruut'

ruut3 : ruudu : ruutu 'nelinurk, mille kõigi külgede pikkus on võrdne ja kõik nurgad on täisnurgad; sellekujuline ese'
○ kruut, truut
← rootsi ruta 'ruut, nelinurk; aknaruut'
On ka arvatud, et tüvi on alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa rute 'ruut, nelinurk; aknaruut'. Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest. Eristunud tähenduses on laenatud rootsi sõna vana mitmusevorm, ruutu.