[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aas2 : aasa : aasa 'rohumaa, niit'
● ? udmurdi aź- liitsõnas aźdor 'metsatu ala'
? komi mrd aʒ́ 'luht, lamm'
? ungari aszó 'org, madal ala, jõgi, oja'
Võib olla soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis aas1: sõna on algselt tähendanud jõelooget, pärast aga on sama nimetuse saanud rohumaa jõekäärus.

aru2 : aru : aru 'kuiv rohumaa'
● soome aro 'rohtla, stepp'
karjala aro 'vesine heinamaa, märg lohk nõmmel, madal ja osjane jõelooge'
handi wuri 'järveks muutunud vana jõesäng, jõeharu; umbjärv'
mansi ūraj 'jõesäng'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Arve, Arro 'kõrgem kuiv, ka võsastunud koht; karjamaa'.

nurm : nurme : nurme 'põld, kus külvikorra järgi kasvatatakse mingit vilja v kultuurheina; aas, (kuiv) rohumaa'
● liivi nurm 'põld'
vadja nurmi 'põllumaa, põld'
soome nurmi 'muru, muruplats; aas, rohumaa'
isuri nurmi 'muru'
Aunuse karjala nurmi 'muru, muruplats; aas, rohumaa; põllupeenar künnimaade vahel'
lüüdi nuŕm 'niit, heinamaa, aas'
vepsa noŕm 'rohumaa, lagendik'
koltasaami njormm 'luht, luhaheinamaa'
handi ńurəm 'vähese metsaga soo'
mansi ńūrəm 'niit'
Soome-ugri tüvi.

rünk : rünga : rünka 'ebamäärase kujuga suur kamakas v tomp, rahn'
○ rink, rönk
◊ rüngas
← rootsi brink '(järsk) nõlvak; küngas, kink'
← alamsaksa brink 'põlluäär, põllupeenar; väike rohumaa; üleujutatav oja-, jõe- v merekallas; künkaveer, küngas'
On arvatud, et esisilbi vokaal on muutunud ü-ks sõna küngas mõjul. rüngas on as-lõpuliste sõnade eeskujul moodustatud tüvevariant. Eesti keelest on laenatud soome mrd rynkkä 'hunnik, kivik'.

vain : vainu : vainu 'rohuplats, rohumaa'
← alggermaani *χwainjō
rootsi mrd ven 'soine niit'
● soome vainio 'põld; nurm'