[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 55 artiklit, väljastan 30.

alss : alsi : alssi 'niisketes ja vesistes kohtades kasvav lehitute roheliste vartega rohttaim (Eleocharis)'
Kirjakeelde toodud murdesõna, vanas murdekeeles alsi 'kõrkjas, kaisel'. Võib olla laenatud saksa keelest, ← saksa Alse 'koirohi', Alsenach 'soo-piimputk', mrd Alsch, Älsch 'koirohi'.

anger- sõnas angervaks 'niisketel aladel kasvav kõrge sulgjate lehtedega rohttaim (Filipendula ulmaria)'
?balti *vangar-va
leedu vingiorykštė, vangarykštė 'angervaks'
liivi āngõrstõm 'angervaks', āngastõb liitsõnas āngastõb-āina 'angervaks'
soome angervo 'angervaks; enelas'
karjala änkeriene, änkeries 'angervaks'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas angerjas.

arnika : arnika : arnikat 'mitmeaastane kollase korvõisikuga rohttaim (Arnica)'
ärnika
saksa Arnika 'arnika'

hein : heina : heina 'niitudel, põldudel vm kasvav rohi, mida kasutatakse tavaliselt loomasöödana'
lõunaeesti hain
balti
leedu šienas 'hein'
läti siens 'hein'
liivi āina 'rohi; hein'
vadja einä 'hein; rohi, rohttaim'
soome heinä 'hein'
isuri heinä 'hein; umbrohi'
Aunuse karjala heińü 'rohi; hein; umbrohi'
lüüdi heiń 'hein; umbrohi'
vepsa hii̯n 'rohi; hein'
saami suoidni 'hein'

hiilakas : hiilaka : hiilakat 'kolmekandilise varrega ja süstjate lehtedega rohttaim (Liparis)' hiilgama

jumikas : jumika : jumikat 'jäme asi; sitkevarreline lillade korvõisikutega rohttaim (Centaurea scabiosa)'
jumitu
● ? soome jumi 'toonesepp'; van 'inimesi ründav kuri vaim'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt jump. Murretes esineb ka tuletusliiteta sõna jumm 'lühike ümar ja jäme asi', millest liitega -tu on moodustatud jumitu. Vt ka jõmm.

kalmus : kalmuse : kalmust 'veekogude kaldaosas kasvav mõõkjate lehtedega lõhnav rohttaim (Acorus calamus)'; mrd 'võhumõõk'
kalbus, kalm, kalmuk(as), kalpus
saksa Kalmus 'kalmus'

kamaras : kamara : kamarat 'punakate õitega süstjalehine rohttaim (Odontites)'; mrd 'kanarbik (Calluna vulgaris)'
Tõenäoliselt rahvaetümoloogiline moonutis sõna kanarbik tüvest.

kerss : kersi : kerssi 'madalas vees v niisketes kohtades kasvav ristõieline rohttaim (Rorippa)'
alamsaksa kerse, karse '(salat)kress'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, kress; on ka oletatud, et tegemist ongi selle hilisema laentüve eesti keeles kujunenud variandiga, milles häälikud on kohad vahetanud.

kivirik : kiviriku : kivirikku 'väike, peamiselt lubjalembene rohttaim (Saxifraga)'
soome kivirikko 'kivirik (Saxifraga)'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpul botaanikaterminina. Soome kivirikko ( kivi 'kivi' + rikkoa 'katki teha, ära lõhkuda', kivi, rikkuma) on õieti tõlge ladinakeelsest nimetusest Saxifraga ( saxum 'kalju, suur kivi', fragilis 'murduv, habras, rabe').

kress : kressi : kressi 'väikeste valgete v rohekate õitega ristõieline rohttaim (Lepidium)'; kõnek 'mungalill (Tropaeolum)'
saksa Kresse 'kress'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kerss.

kummel : kummeli : kummelit 'teeservadel, põldudel ja õuedel kasvav sulgjaguste lehtedega lõhnav korvõieline rohttaim (Chamomilla)'
kammel, kaamel, kommel, kumel
saksa Kamille 'kummel'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← chamaímēlon 'kummel' ( chamaí 'maas kasvav' + mēlon 'õun').

köömen : köömne : köömnet 'sarikõisikuga rohttaim, mille aromaatse lõhnaga vilju kasutatakse maitseainena ja ravimina (Carum)'
köömes
alamsaksa kome(n) 'köömen'

lemmalts : lemmaltsa : lemmaltsat 'kannusega õite, paiskviljade ja läbikumavate vartega niiskuslembene rohttaim (Impatiens)'
Kujunenud tüvede lemm ja malts koondumisel. Taime viljad hõljuvad, liiguvad lemmedena, kui on oma seemned välja paisanud.

lill : lille : lille 'kaunite õite, lehtede v viljadega (roht)taim'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas lillutama. Sama tüve vasted võivad olla ka murdesõna lillitama 'hellitama', soome lelliä 'hellitada', isuri lellitellä 'hellitada', Aunuse karjala ľeľľettiä 'hellitada'.

lillakas : lillaka : lillakat 'madal roomavate võsunditega ning väikeste vaarikat meenutavate helepunaste söödavate marjadega rohttaim (Rubus saxatilis)'
vadja lillikas 'lillakas, linnumari'
soome lillukka, lillikka 'lillakas, linnumari'
isuri lillikkain 'lillakas, linnumari'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt tekkinud kahe marjanimetuse segunemisel: murdesõna lindik 'lillakas', liivi lind- liitsõnas lind-māŗa 'lillakas', vadja linnukas 'lillakas', soome lintikka 'lillakas', isuri linnukkain 'lillakas', Aunuse karjala lindoi 'lillakas', lüüdi linduoi, ľińďž́oi 'lillakas' ning murdesõna ill 'murakas' (võib olla soome keelest laenatud), soome hilla 'küps murakas', karjala hillo(i) 'küps murakas', hillo 'piima või supi sisse pudistatud leivatükid', Aunuse karjala hillo 'leivatükike; piima või vee sisse pudistatud leivatükid', lüüdi hillo 'küps murakas', vepsa hillod (mitm) 'piima, vee, supi sisse pudistatud leib'.

luga : loa : luga 'niisketel aladel kasvav kitsaste v redutseerunud lehtedega rohttaim (Juncus)'
On arvatud, et tüve luda variant. Sellele võib viidata luda tähendus 'vikati võru', mis võis olla valmistatud sitkest taimevarrest, murretes tähendab luda ka 'luga'.

madar : madara : madarat 'väikeseõieline männastes lehtedega rohttaim (Galium)'
alggermaani *mađrōn-
vanaislandi maðra 'madar (Galium boreale)'
rootsi madra 'madar; lõhnav varjulill (Asperula odorata); värv-varjulill (Asperula tinctoria)'
vanainglise mædere 'punavärvik (Rubia tinctorum)'
soome matara 'madar'
isuri mattaara 'kividel kasvav samblik, millest keedeti värvainet'
karjala mataro, matara 'madar, maran, lapiksamblik'
lüüdi madaro 'lehtsambliku liik'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla ka noorem, vanarootsi või rootsi laen. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud läti madara 'madar'.

magun : maguna : magunat 'õlirikaste seemnetega kuparde ning mitmesuguseid alkaloide sisaldava piimmahlaga rohttaim, erksavärviliste õite tõttu ka ilutaim, moon (Papaver)'
läti magone, mrd maguona 'moon'
Kasutusel peamiselt oskussõnana, rahvakeeles on sagedasem moon2.

mailane : mailase : mailast 'väikeste hrl siniste õitega rohttaim v poolpõõsas (Veronica); liblikas'
On arvatud, et tuletis tüvest maa. Koduarstid ravisid taimega inimesele rahvauskumuse kohaselt mailaste, maa-aluste vaimude põhjustatud haigusi, nagu nt vistrikud, ohatised. Maa-alustega on seostatud ka liblikaröövikut.

maran : marana : maranat 'kollaseõieline põhjaparasvöötme rohttaim v poolpõõsas (Potentilla)'
vene maréna 'punavärvik (Rubia)'

murakas : muraka : murakat 'vaarikat meenutavate viljadega rohttaim v põõsas (Rubus chamaemorus)'
vadja muraga 'murakas'
soome muurain 'rabamurakas'
isuri muuran 'murakas'
Aunuse karjala muuŕoi 'rabamurakas'
lüüdi muuroi 'rabamurakas'
vepsa muŕikeińe 'rabamurakas'
komi mi̮r sõnas mi̮rpom 'rabamurakas'
handi morəχ 'rabamurakas'
mansi moraχ 'rabamurakas'
neenetsi mǝraŋka 'rabamurakas'
eenetsi morga 'rabamurakas'
nganassaani muri̮ŋga 'rabamurakas'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Murakas 'murakas' ja läti mrd murika 'murakas' (← murdevariant murikas).

münt1 : mündi : münti 'eeterlikku õli sisaldav väikeste lillakate õitega huulõieline rohttaim (Mentha)'
alamsaksa minte 'münt (taim)'

naat : naadi : naati 'sarikaline rohttaim (Aegopodium)'; mrd 'juurviljapealis'
vanavene *natĭ 'juurviljapealsed'
vene natína 'juurviljapealsed'
ukraina nat 'vääntaim, väät'
liivi nōţõz 'kapsas'
vadja naatti 'vars, putk, juurviljapealsed'
soome naatti 'juurviljapealsed'
isuri naatti 'juurviljapealsed'
Aunuse karjala ńuatti 'juurviljapealsed'
lüüdi nuať '(naeri) pealsed'
vepsa nať 'juurviljapealsed'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Nate 'naat'.

nõges : nõgese : nõgest 'kõrvekarvadega rohttaim (Urtica)'
vadja nõkõn, nõkõs 'nõges'
soome nokkonen 'nõges'
Läänemeresoome tüvi.

näär1 : nääre : nääre 'mitmeaastane sulgjate lehtedega sarikaline rohttaim (Pimpinella)'
Tundmatu päritoluga tüvi.

oblikas : oblika : oblikat 'väikeste kolmekandiliste pöörises õitega rohttaim (Rumex)'
vadja ublikas 'oblikas'
On oletatud, et võib olla sama tüve variant mis sõnas hubane, vrd murretes huba, (h)oba 'pude, rabe'.

oder : odra : otra 'kõrreline rohttaim, parasvöötme tavaline teraviljataim (Hordeum); selle taime vili, terad'
kirderanniku otra
?balti
leedu aštrus 'terav'
liivi ddõrz 'oder'
vadja õzra 'oder'
soome ohra 'oder'
isuri osra, odra 'oder'
Aunuse karjala ozru 'oder'
lüüdi ozr 'oder'
vepsa ozr 'oder'
Oder on olnud läänemeresoomlaste esimene teraviljataim.

ohakas : ohaka : ohakat 'ogaliste lehtede ja punakate v lillakate õienuttidega korvõieline rohttaim (Cirsium)'
ohe
balti *ašta-
leedu ašaka 'kalaluu'
läti asta 'saba', asaka 'kalaluu'
● ? liivi ūogõz 'sõkal; väike kalaluu'
vadja õõhka, ohtain, ohtajain, ohtiain 'ohakas'
soome ohdake 'ohakas'
isuri ohtajain 'ohakas'
Aunuse karjala ohtoi 'ohakas'
lüüdi ohťikaz, ohtoi 'ohakas'
? vepsa Ohti̮i- liitsõnas Ohti̮imägi '(kohanimi)'

palderjan 'niisketes kohtades kasvav kõrge sulgjate lehtede ja pisikeste roosakaslillade õitega mitmeaastane rohttaim, mille juurikaist saadakse droogi (Valeriana)'
palderjaan, palderjaal
saksa Baldrian 'palderjan'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi balldoriān, balldärian 'palderjanitilgad'.

pusu- liitsõnas pusurohi 'liigirikas ühe- v mitmeaastane põisja õietupega rohttaim (Melandrium)' puskama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur