[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

hilp : hilbu : hilpu 'kulunud riietusese; naiste kergem riietusese; riideräbal'
hilpama
liivi ilp 'hilp, riidetükk; kalts'
soome mrd hilpa 'õhuke kasetohu kelme; kulunud riietusese; kalts, narts'
karjala hilve 'jääkirme'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hilpat 'lohakas, hooletu' ja hilp 'hilpama'.

kalts : kaltsu : kaltsu 'vana katkine riideräbal; katkine, kuid kantav riietusese; allakäinud inimene'; mrd 'riidest säärekatted'
kaltsad, kaltserdama
vanavene
vene kolóša 'sääris, suka- v püksisäär'
soome kalsu 'naiste lumesukk'; mrd 'sääris; sukasäär'
Aunuse karjala kalzu 'sääris'
lüüdi kaľž '(naiste kotiriidest) sääris (tule ja kuumuse kaitseks alet põletades)'
vepsa kaľž 'sääris'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). On ka oletatud, et tüvi on laenatud mõnest germaani keelest, häälikuliselt sobiv laenuallikas oleks nt keskülemsaksa kalze 'sukk'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kals, kalts, kalso 'kalts'. Vt ka kilts.

kinnas : kinda : kinnast 'kätt kaitsev hrl randmeni ulatuv riietusese, millel on pöidla (sõrmkindal iga sõrme) jaoks omaette tupjas moodustis'
?balti
läti cimds 'kinnas'
liivi kīndaz 'kinnas'
vadja tšinnas 'labakinnas'
soome kinnas 'labakinnas'
isuri kinnas 'nahklabakinnas'
Aunuse karjala kinnas 'labakinnas'
lüüdi kindaz 'nahklabakinnas'
vepsa kindaz 'labakinnas'
On ka arvatud, et laenusuund on vastupidine: balti tüvi on läänemeresoome keeltest laenatud.

põll : põlle : põlle 'kaitseks määrdumise eest v kaunistuseks rõivaste ees kantav hrl naiste riietusese'
kirderanniku poll
Tüvi on tõenäoliselt sama mis läänemeresoome keeltes tuntud linataime nimetuses: vadja pellavas, pellovas 'lina', soome pellava 'lina', isuri pellovas 'lina', Aunuse karjala pelvas 'lina', lüüdi pelvaz 'lina', vepsa püuvaz 'lina'. See tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *fella-, mille vaste tütarkeeltes on nt saksa Fell 'nahk, toornahk, karusnahk'. Algselt katet, katvat nahka tähendada võinud tüvi hakkas tähistama hilisemat kehakatete materjali linast kangast ja taime, millest seda saadi. Koos linakasvatusega levis nimetus lina ja katet tähistav pella -tüvi säilis konkreetse riietuseseme nimetusena. Teisalt on arvatud, et võib olla kujunenud tuletisest *põlveline või oletatavast liitsõnast *põlvelina, põlv, lina. Eesti keelest on laenatud vadja polle 'põll', soome mrd polle 'põll', isuri polle 'põll' ja eestirootsi päll 'põll'.

rõivas : rõiva : rõivast 'kehakate, riietusese'; mrd 'kangas, riie'
vadja roivas '(lina-, õle)kubu'
soome roivas 'lina- v kanepikimp, -vihk, -kubu'
isuri roivas 'linakimp'
Aunuse karjala roivas '(äsja kitkutud) lina- v kanepikimp'
lüüdi roivaz 'linakimp'
vepsa roivaz 'lina- v kanepikimp'
Läänemeresoome tüvi.

sall : salli : salli 'kaelas, peas v õlgadel kantav piklik, rätikust kitsam riietusese'
saksa Schal 'sall, rätik'
vene šal 'sall, õlarätt'
Tüvi on algselt pärit pärsia keelest, ← pärsia šāl 'suurrätik'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi saịll 'peenem, tavaliselt poest ostetud kaelarätt; sall'.

sokk1 : soki : sokki 'labajalga ja pahkluud kattev kuni põlveni ulatuv silmkoeline riietusese'
saksa Socke 'sokk'
Tüve skandinaavia vaste on laenatud sõnas sukk.

sukk : suka : sukka 'jalga kattev, hrl selle ümber liibuv pika säärega (naiste) riietusese'
algskandinaavia
vanarootsi sokker, sukker 'lühike sukk'
rootsi socka, mrd sucka 'sukk; sokk; sukalaba'
liivi sukā 'sukk'
vadja sukka 'sukk'
soome sukka 'sukk'
isuri sukka 'sukk'
Aunuse karjala sukku 'sukk'
lüüdi sukk(e͔) 'sukk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina soccus 'madal jalats, sandaal', vanakreeka synchís, sykchás, sýkchos 'teatav jalanõu'. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sokk.

sõba : sõba : sõba 'õlgadel v puusade ümber kantav suurrätitaoline naiste riietusese; tekk, voodikate'
lõunaeesti tsõba
sobima,sõuke
vadja sõpa 'rõivas, rõivad; pesu; kangas', sopia 'sobida, läbi saada; kõlvata; ära leppida; kokku leppida'
soome sopia 'mahtuda; passida, kõlvata; kokku leppida; (ära) leppida; lepitada', van srmt, rhvl sopa 'riided, rõivad; rüü'
isuri soppiia 'mahtuda; passida; kokku leppida; kõlvata'
Aunuse karjala soba 'riided; pesu', sobie 'sobida; korraldada, lahendada'
lüüdi soba 'riie, rõivas; meestesärk', sobida 'kokku leppida; kõlvata, passida'
vepsa soba 'riided; pesu; (mitm) menstruatsioon'
mansi sup 'särk'
Soome-ugri tüvi. sobima tähendus on esialgu olnud konkreetsem, riietega seotud, hiljem muutunud üldisemaks. Tuletises sõuke on b kadunud. Vt ka soveldama.

vest : vesti : vesti 'käisteta riietusese'
saksa Weste 'vest'
Saksa sõna algallikaks on ladina vestis 'riietusese, rõivas, rüü'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur