[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kett2 : ketu : kettu 'naha sarvkihist irdunud kliitaoline osake' kesi

kiire : kiire : kiiret 'ruttu, hoogsalt toimuv v kulgev; kärmas, nobe; pakiline; rutt'
kiirik-
vadja tšiire 'rutt; kärmas, nobe'
soome kiire 'rutt; kärmas, nobe'
isuri kiire 'rutt; kärmas, nobe'
Aunuse karjala kiireh 'rutt; kärmas, nobe'
lüüdi kiireh 'rutt'
vepsa kiruh 'rutt; kärmas, nobe'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi võib olla sama mis murdesõnas kiiras 'tiirane, kiimaline; edev, elav, vallatu' ning seega germaani laen, ← alggermaani *gīra-z, mille vasted on vanaülemsaksa gīri 'ahne, himukas; ihne, kitsi' ja norra mrd gīr 'kirg, tugev iha', läänemeresoome vaste on soome mrd kiiras 'kange, äge, vaevarikas; äkiline, raevukas'.

kips : kipsi : kipsi 'mineraal, vett sisaldav kaltsiumsulfaat; sellest kivimist kuumutamisel saadav jahujas aine, mis veega tainaks segatuna ruttu tardub'
saksa Gips 'kips'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna lähtub kreeka keelest, ← vanakreeka gýpsos 'kips, kriit'.

kähku 'kiiresti, ruttu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve algsem tähendus on säilinud vanemast murdekeelest registreeritud sõnas kähkama 'lööma', samuti murdesõnas kähkam 'hoop, löök'. Lähedane tüvi on nt sõnas kähmima.

pea2 'varsti, peatselt'
pigem
?alggermaani *fika
islandi fik 'kiire kerge liikumine'
norra fik 'agarus, kiirus'
liivi pigā 'varsti'
vadja pigaa 'varsti, pea(tselt), ruttu'
soome pika 'kiir-'
isuri pikastua 'vihastada'
Aunuse karjala pika 'metsik, pöörane (inimene)'
vepsa piǵei 'varsti; kiiresti'
Samatüveline sõna pigem(ini), mis on tuntud Saaremaa murrakutes, on kirjakeelde toodud soome keele eeskujul, vrd soome pikemmin 'kiiremini; pigem, ennem'.

ruttama : rutata : ruttan 'kiirustama, tõttama'
vadja ruttaa 'kiirustada; (midagi) kiiresti v kiirustades teha'
soome rutto 'katk; kiire, nobe'; mrd 'äkiline, ägedaloomuline'
isuri ruttaa 'kiirustada'
Aunuse karjala rutto 'äkiline, ägedaloomuline; väga kiire, järsk, ootamatu'; van 'haigus'
lüüdi ruttoi 'ruttu'
saami rohttu 'kiiresti nakkav raske nakkushaigus, katk'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vasted (vähemalt tähenduses 'katk') võivad olla läänemeresoome keeltest laenatud.

siva kõnek 'ruttu, kiiresti'
vene žívo 'ruttu, kärmesti, kähku'

trett : treti : tretti 'käik, ots, kord'; mrd 'pahandus'
rett
?vene tret 'kolmandik'
Tähendusnihe 'kolmandik' > 'käik, ots, kord' võib olla kujunenud vene väljendi põhjal po tretjám 'kolmandikukaupa, kolmes osas'. Murdetähendus 'pahandus' võib lähtuda vene tuletisest tretéjskij 'vahekohtu- (st vahekohtunikuks kahe vahel on kolmas isik)'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur