[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kammits : kammitsa : kammitsat 'liikumist takistav seade hobuse vm looma jalgade küljes'; mrd 'kinnitusvahend (kalapüünisel, harkadral)'
◊ kammeljas
← balti
leedu kampas 'nurk'
läti kampis 'kaelaraud; kõver puu'
● vadja kammittsa 'kammits'
soome kammitsa 'kammits'; mrd 'valesti seotud lõimelõng; kokku seotud paar saunavihtu'; kampi 'vänt'; mrd 'käepide (nt sirbil, vikatil); sirp'
isuri kammitsa 'kammits; veel mitte kõndiva lapse liikumist takistav seade'
Aunuse karjala kampičču, kammičču 'kokku seotud paar vihtu v vihke; raudkonks (kahest puust uuristatud paadi poolte ühendamiseks)'
? vepsa kambič 'tugipuu'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ts(a). Tuletusliiteta tüvi esineb iseseisva sõnana vaid soome keeles (kampi). kammeljas on samuti läänemeresoome tuletis sellest tüvest. On ka oletatud, et tüvi on slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on serbia kàmba 'ikke osa, mis pannakse härjale ümber kaela', või germaani laen, ← alggermaani *kamp-, mille vaste on saksa mrd kamp 'puu, mis pannakse sigadele kaela (tarast läbi ronimise takistamiseks)'.

kelk : kelgu : kelku 'väike jalastel libisev sõiduk v veok'; mrd 'seadis laeva merre laskmisel; kangareha; seadis tuuliku tuulde keeramiseks'
← alggermaani *kelkan-
algskandinaavia *kelkā
vanaislandi kjalki 'kelk, väike regi'
rootsi kälke 'kelk'
● vadja kelkka, hrv tšelkka 'kelk; palgikelk'
soome kelkka 'kelk; ripptelling; tööpingi teatud osa'
isuri kelkka 'kelk, regi'
Aunuse karjala kelku 'saan, kerge sõiduregi'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla germaani või ka noorem, skandinaavia või koguni rootsi laen; tüvi võib olla laenatud korduvalt. Osa läänemeresoome keelte vastetest võib olla laenatud teiste läänemeresoome keelte vahendusel. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kelk 'kelk'.

kilter : kiltri : kiltrit 'töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'
← alamsaksa schilter 'ratsakäskjalg, kes muu hulgas pidi teolisi mõisatööle käsutama'
Sõna on olnud tuntud üksnes Baltimaadel kõneldud alamsaksa murdes ning hiljem ka baltisaksa murdes. Aja jooksul kiltri ülesanded muutusid, kunagisest ratsakäskjalast sai 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil kupja abiline nii käskude edasitoimetamisel kui ka teoliste järele valvamisel. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiltor, kilter 'mõisavalitseja'.

krõmpsuma : krõmpsuda : krõmpsun '(närimisel) ragisevat heli andma v tekitama' krompsuma

kuljus : kuljuse : kuljust 'väike õõnes heliavadega metallkuul, milles lahtiselt asetsev metalli- v luutükike rappumisel tekitab heli'
● soome kulku, kulkunen 'kuljus'
karjala kuluine 'kuljus'
On arvatud, et tuletis kulisema tüvest.

kulm : kulmu : kulmu 'tihe karvatriip silmakoopa kohal otsmiku alumisel serval'
● liivi gūlma 'kulm'
vadja kulma 'kulm; silmalaug'; kulmo 'kulm'
soome kulma 'kulm; nurk, nukk'
isuri kulma 'kulm'
Aunuse karjala kulmu 'kulm; nurk'
lüüdi kulm 'kulm'
vepsa kulm 'kulm'
handi χuľəm 'kulm'
Soome-ugri tüvi.

kummi : kummi : kummit 'kautšuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal'
◊ kumm2
← alamsaksa gummi 'kleepiv taimemahl v puuvaik, mida kasutatakse ravimina'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt vanaegiptuse keelest, ← qmyt 'kummivaik'.

kupar : kupra : kupart 'ühe- v mitmepesaline valmimisel pakatav hulgaseemneline kuivvili'
On arvatud, et tuletis sõnast kupp1. Võib olla ka häälikute eristumisel tekkinud variant murdesõnast kugar, kukar, mille vaste on liivi kukkõrz, kukār 'kupar'. Veel on oletatud, et sõnas on variant murdetüvest kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2.

köömen : köömne : köömnet 'sarikõisikuga rohttaim, mille aromaatse lõhnaga vilju kasutatakse maitseainena ja ravimina (Carum)'
◊ köömes
← alamsaksa kome(n) 'köömen'

kündma : künda : künnan 'pinnasekihti harimise eesmärgil adraga ümber pöörama'
● liivi kindõ 'künda'
vadja tšüntää 'künda'
soome kyntää 'künda'
isuri küntää 'künda'
Aunuse karjala kündiä 'künda'
lüüdi künttä 'künda'
vepsa küntta 'künda'
mari küńč́aš 'kaevama'
Läänemeresoome-mari tüvi.

laast : laastu : laastu 'hööveldamisel, voolimisel, treimisel jm tekkiv v teatud otstarbeks lõigatav õhuke riba'
● liivi lāskõz 'laast'
vadja lassu 'laast'
soome lastu 'laast'
isuri lastu 'laast'
Aunuse karjala lastu 'laast'
lüüdi last 'laast'
Inari saami luás'tu 'tohust torbik'
Võib olla murdesõna last variant, lasn.

püü : püü : püüd 'nurmkana v mõni sellega sarnane kanaliste hulka kuuluv lind'
◊ püvi
● liivi pī’ki, pi’uki 'nurmkana, põldpüü; laanepüü'
vadja püü 'nurmkana, põldpüü; laanepüü'
soome pyy 'laanepüü'
isuri püü liitsõnas püühauli 'väike haavel, mida kasutatakse püüde laskmisel'
Aunuse karjala püü 'püü'
lüüdi ṕüu 'püü'
vepsa pü 'püü'
saami bakku 'laanepüü'
ersa pov(o) 'püü'
mokša povńä 'püü'
idahandi pĕŋk 'püü'
ungari fogoly 'nurmkana, põldpüü'
sölkupi pēkä 'püü'
kamassi pшže 'püü'
Uurali tüvi. Vt ka püüdma.

sirisema : siriseda : sirisen 'heledat vibreerivat heli tekitades voolama või langema; häälitsema'
● liivi tširīkšõ 'siristada, sädistada; pragiseda, praksuda'
vadja sirisä 'siristada, siriseda'
soome siristä 'siristada, siriseda'
isuri sirissä, tširissä 'siristada, siriseda'
Aunuse karjala čirištä 'pragiseda, säriseda (praadimisel); siristada'
lüüdi ťš́irižöü (oleviku ains 3P) '(rohutirts) siristab'
vepsa čiraita 'säriseda (rasva kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sorama, surisema, kirisema, lira, nirisema, pirisema, tirisema, virisema, sidistama, sisisema.

süstima : süstida : süstin 'süstla abil ravimit organismi kudedesse v kehaõõnde manustama' sööma

taga 'tagapool, tagaosas; tagumisel poolel, osal küljes; arengult, saavutustelt, tasemelt järel; tulemuseks, järgnemas; tõhusalt olemas (vara, jõud); järel; kaugel; järjest, üha'
◊ taamal, taandama, taas, taatsi, taha, takka
● liivi tagān 'taga; järel, järele'
vadja takana 'taga'
soome takana 'taga'
isuri takkaan 'taga'
Aunuse karjala tagan 'taga; varuks, tallel, käes; tagant'
lüüdi taga 'taga; taha; tagant; varuks, tallel, käes'
vepsa taga 'taga; taha'
saami duohki 'taga olev koht, tagune', duohkin, duohken 'taga; tagant; käes, valduses; (millegi) varal, (midagi)pidi'
neenetsi ťaχǝnə 'taga; eemal; varem'
eenetsi tehone 'taga'
nganassaani taka 'taga olev; tagakülg', takana 'taga'
sölkupi tāk 'taga'
kamassi takkə̑n 'taga; taha'
Tõenäoliselt *ka- liiteline tuletis uurali tüvest, mille vaste on murdesõna taa, ta. Võimalik, et läänemeresoome-saami ja samojeedi vasted on samadest osistest rööpselt tuletatud. taha ja takka on selle sõna vanad käändevormid; taamal, taandama, taas, taatsi on tuletised nõrga astme vormist, kus sulghääliku vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka tagama ja taust.

teenistus : teenistuse : teenistust 'palk vm tasu; amet, töökoht; sõjaväekohustuse täitmine; usutalitus jumala(te) austamiseks; olukord, kus ollakse kellegi käsualune, juhitav jne'
← alamsaksa dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; teene; kohustus, maks, andam, pidusöök ametisse asumisel (kohustusena); teener'
Laenule on lisatud liide -us, vanas kirjakeeles esinevad ka selle liiteta teenst, deenst, deenist 'teenistus, teenimine'. Alamsaksa keelest on laenatud teisigi samatüvelisi sõnu, teener ja teenima. Eesti keelest on laenatud vadja teenisüs 'teenistus' ja isuri tienistüs 'teenistus'.

tekk1 : teki : tekki 'magamisel peale võetav riidest kate, voodivaip; millelegi kaunistuseks laotatav vaip; põrandariie'
← alamsaksa decke, dēke(ne) 'kate; baldahhiin, katus'
Sama tüvi on laenatud ka teises tähenduses, tekk2. Eesti keelest on laenatud soome mrd tekki 'kate, tekk'.

tropp3 : tropi : troppi 'naps viina vm kangemat alkoholi'; mrd 'ravimitilk'
○ ropp
← alamsaksa drope, drape 'tilk, piisk'

viir-2 liitsõnas viirpuu 'valgete õitega astlaline lehtpõõsas v -puu (Crataegus)'
● ? liivi vī’ri 'kollane'
? vadja viherä 'roheline'
? soome vihreä 'roheline'
? isuri vihheerä 'haljas; roheline'
? vepsa viher 'haljas; toores; värske'
Murretes esineb tüvevariant viher-, Saaremaal tähendab viherpuu 'türnpuu (Rhamnus cathartica)'. viirpuu on toodud kirjakeelde vanemast murdekeelest. Läänemeresoome vastetele pakub tuge tõik, et türnpuud kasutati riide värvimisel rohekate toonide saamiseks.

värkima : värkida : värgin 'kapja rautamisel tasandama'
← alamsaksa werken 'tegutsema; välja töötama, töötlema'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, värk. Teisalt võib olla tuletis tõlkelaenu värkraud esiosisest, vrd saksa Werkeisen 'värkraud, kapjade v sõrgade värkimise riist'.

äke : äkke : äket 'mulla pindmise harimise riist'
← balti
leedu akečios (mitm) 'äke'
läti ecēšas (mitm) 'äke'
● liivi ä’ggõz 'äke'
vadja äes 'äke'
soome äes 'äke'
lüüdi ägez 'äke; kobesti'
vepsa ägeh 'äke'
Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *aǥiþō, mille vaste on nt saksa Egge 'äke'.