[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kare1 : kare : karet mrd 'väike rannalähedane laid, kivine madalik rannavees'
◊ kare2
? ← alggermaani *χar(u)ǥa-z, *χarǥu-z
vanaislandi hǫrgr 'kivihunnik; ohvrikoht'
islandi hörgur 'ohvrikoht; kivine küngas; kivine, viljatu maa; puudus'
rootsi mrd harg, horg, horv 'kivihunnik; kivine maa'
● soome mrd karje, karkea 'harimata maa, sööt, kesa'
Pite saami kuorkuo 'kivihunnik meres, kus kalad koevad'
Vt ka karge.

kilu : kilu : kilu 'räimesarnane väike rannavete kala (Sprattus sprattus)'
● soome kilo liitsõnas kilohaili 'kilu'
? Aunuse karjala kiloi, kilu 'väike siig'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kilama1 ja/või sama mis sõnas kile2. Teise arvamuse järgi võib olla tüve kala variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Killo(strömling) 'kilu', läti ķilava, mrd ķilis, ķilate, ķilka 'kilu', vene kíl’ka 'kilu' ja eestirootsi kilo, kila 'kilu'.

muda : muda : muda 'veekogu põhja peeneteraline rohkete taime- ja loomajäänustega sete; pori'
← alggermaani *muđđa-, *muđđōn-
rootsi modd 'pori; lörts'
alamsaksa mudde, modde 'muda, pori'
← alggermaani *muþa-
vanaislandi moð 'heinapebred; seeme, vili'
● liivi mudā 'adru'
vadja muta '(soo-, turba)muda; pori; muld; turvas'
soome muta 'muda; pori, löga'
isuri muda 'muda'
Aunuse karjala muda 'muda, kõnts'
lüüdi muda 'muda (järve põhjas, rannal); muld'
vepsa muda 'muda'
saami mođđi 'muda; pori'
ersa moda 'maa'
mokša moda 'maa'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi muta, måta, moda 'muda, pori; adru, kuivanud lehed jms; lörts'.

pank : panga : panka 'järsk paekallas; suur tihke tükk mingit ainet, rahn, kamakas, kamp'
← rootsi bank 'leetseljak; seljak, nõlvak; pilverüngas'
Mõjutanud on ka eestirootsi murded, vrd eestirootsi baŋk 'vall maapinnal või rannal, kõvaks muutunud muld'. On ka arvatud, et võib olla alamsaksa laen, ← alamsaksa bank 'leetseljak, liivaseljak'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pank 'järsk pankrannik Saaremaal ja Muhus'.

põrpima : põrpida : põrbin 'rabavalt, tähelepanu äratavalt mõjuma'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulss-sõnad on võinud olla põrutama, porisema, ja frapeerima 'vapustama, rabama; ehmatama, hämmastama'.

põõsas : põõsa : põõsast 'madalalt harunev puittaim, mille võra kannavad tüvikud; üldisemalt ka madal puhmasjas puu vm taim'
● liivi pȭzõz 'põõsas'
vadja põõzas 'põõsas, puhmas'
soome pensas 'põõsas, puhmas'
karjala pensas 'põõsas, puhmas, tups'
lüüdi pendzahaińe 'põõsas'
vepsa penzaz 'põõsas'
saami beasˈsi 'toht'
Läänemeresoome-saami tüvi.

rüütel : rüütli : rüütlit 'aadliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas'; mrd 'rannavalvur'
← alamsaksa ruter 'ratsanik, rüütel'
Laenu muganemisel on sõnaalgulise r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Eesti keelest on laenatud soome mrd ryytteli 'vahisõdur, tollivaht'.

tonger : tongri : tongrit mrd 'rannavalvur, piirivalvur'
Tundmatu päritoluga tüvi.

tugi : toe : tuge 'see, mis hoiab midagi v kedagi maha v ümber kukkumast'
◊ tugev
● liivi ti’g, tü’g 'tugi'
vadja tugõ 'tugi'
soome tuki 'tugi, tugipost'
isuri tuki 'tugipuu (heinakuhja toetamiseks)'
Aunuse karjala tugi 'tugi, tugipuu, tugipost'
lüüdi tugi '(kald)tugi, tugipuu'
vepsa tugi 'tugi, tugipuu; riiv, sulgur (uksel)'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd stugs, stuģis 'kolmejalgne tugi rannale tõmmatud paadi toetamiseks'.