[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

inglise 'Suurbritannia saarel elavale germaani rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa englisch 'inglise'

juut : juudi : juuti 'vanaheebrea rahvast lähtunud laialipillatult paljudes maades elav rahvaste rühm'
alamsaksa jude 'juut'

kannel : kandle : kannelt 'trapetsikujulise puust kõlakastiga sõrmedega mängitav Läänemeremaade rahvuslik keelpill'
?balti
leedu kanklės (mitm) 'kannel'
läti kokle 'kannel'
liivi kāndal, kāndla 'kannel'
vadja kannõl, kannõla, kantõlõ 'kannel'
soome kantele, kannel 'kannel'
isuri kannel 'kannel'
Aunuse karjala kandeleh 'kannel'
lüüdi kandale͔h, kande͔le͔h 'kannel'
vepsa kandel 'kannel'
On ka oletatud, et sõna on läänemeresoome tuletis kas tüvest kaas või kand, balti sõna oleks sel juhul läänemeresoome keeltest laenatud. Veel on oletatud, et sõna on slaavi laen, ← algslaavi *gondtlĭ, mille vaste on vene gúsli 'gusli, kandletaoline vene rahvapill'.

karjala 'peamiselt Soomest ida pool elavale teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
soome karjalainen 'karjalane; karjala'
On andmeid, et sõna karjalane on 19. sajandil olnud tuntud ka tähenduses 'isur', mis osutab, et sõna võib osaliselt olla levinud isuri keele kaudu: isurite endanimetus on karjalain. On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kari3.

kirmas : kirmase : kirmast 'kiriku nimepäeva pühast kujunenud suvine simmanitaoline külapidu (eriti Setumaal)'
kirmask
vene mrd kirmáž, kírmaš, kirmáš 'rahvapidu, laat'
On ka oletatud, et sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa Kirmes '(kirikupühaga seotud) laat ning rahvapidu' (lühenenud varasemast sõnakujust Kirchmesse), kuid arvestades sõna levikut eeskätt lõunaeesti murdeis ning häälikulist kuju, on tõenäolisem laenamine vene keelest.

kisa2 : kisa : kisa 'karjumine, nutt vm vali häälitsemine'
● ? liivi kizā 'kära, mürgel, lärm'
soome kisa 'võistlus; mäng; tants, lust'; mrd 'kaklus, maadlus'
isuri kisaella 'vallatleda'
Aunuse karjala kiža 'mäng, lust; (mitm) rahvapidu'
lüüdi kižata 'mängida'
? handi kä̆s-, kăs- 'võistlema, võidu jooksma v sõitma v sõudma'
? mansi kās- 'võistlema', kās 'mäng; rõõm, lust'
? ungari küzd 'võitlema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri kisa 'kisa'.

leedu 'teatud balti rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
Tõenäoliselt on nimetus saadud vene keele kaudu ja selles kajastub Leedu varasem nimekuju Lētuvā.

leelo : leelo : leelot (Kagu-Eesti lüüriliste rahvalaulude refräänsõna) 'regivärsiline rahvalaul'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

liivi 'Lätis elavale läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
On arvatud, et sama tüvi mis liiv1. Teisalt on oletatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *slīwa-, mille vaste on nt vanaislandi slý 'limane veetaim'; sama tüvi on soome liiva 'lima, ila; vetikas'. Samatüveline liivlaste nimetus esineb läti ja saksa keeles. Liivi lībi 'liivi', Salatsi liivi Līb, Lībe 'liivlane; liivi' on laenatud läti keelest, ← läti lībis 'liivi'. Liivi lībõ(z) 'liivlane' on laenatud eesti või saksa keelest, ← saksa Live 'liivlane'. Vt ka leivu.

läti 'teatud balti rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Lette 'lätlane'
Eesti keelest võib olla laenatud soome lätti 'lätlane; läti'.

münt2 : mündi : münti 'seadusega määratud kaalu, koostise ja vormiga metallitükk maksevahendina, metallraha'
alamsaksa munte, monte 'müntide vermimise õigus; rahapaja; münt, metallraha'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina moneta 'rahapaja; münt, raha(tükk)'.

norra 'teatud Skandinaavia rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
rootsi Norge 'Norra'
Sõna häälikulist kuju võib olla mõjutanud rootsi norra 'põhja-, põhjapoolne'.

poola 'teatud slaavi rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
?keskülemsaksa Pōlān 'Poola'
Vt ka poolakas.

prantsuse 'teatud Lõuna-Euroopa rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
rantsuse
alamsaksa franzōs 'prantsuse'
saksa Franzose 'prantslane'
Mõjutada on võinud ka vene keel, vrd vene francúz 'prantslane'.

preisi 'kunagisele Ida-Euroopa riigile, hiljem Saksamaa osale, seal elanud rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev; kunagisele balti rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Preuße 'preislane'

rahvas : rahva : rahvast 'etniliste tunnuste alusel piiritletav inimrühm; mingi paikkonna, koha elanikud, talupere liikmed; maa, riigi elanikkond; inimesed, suur inimhulk'
?alggermaani *þrawwaz
vanaülemsaksa trouwen 'kasvama'
liivi ro 'inimesed, inimhulk'
vadja rahvas 'inimesed, inimhulk; inimene'
soome rahvas 'lihtrahvas, maarahvas; inimesed, inimhulk'
isuri rahvas 'inimesed, inimhulk'
Aunuse karjala rahvas 'inimesed, inimhulk'
lüüdi rahvaz 'inimesed, inimhulk'
vepsa rahvaz 'inimesed, inimhulk'
Germaani laen eeldab, et läänemeresoome keeltes on toimunud tähendusnihe 'täiskasvanud, tugev' > 'täiskasvanu' > 'täiskasvanud inimesed, rahvas'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd ravasts 'suur pere'.

regi-2 liitsõnas regilaul 'läänemeresoomlaste vanem rahvalaul'
alamsaksa rege, reige, reie, rei 'tants; tantsulaul; laul'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome reki liitsõnades rekilaulu, rekiviisu 'neljarealine uuem rahvalaul; regilaul' (järelosised on tõlgitud).

rootsi 'teatud Skandinaavia rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
vanarootsi rōþs- liitsõnades rōþsland 'Uplandi rannik, Roslageni maakond', rōþskarl 'selle ranniku elanik'
liivi rūoţšli 'rootslane', rūoţš-mō 'Rootsi'
vadja roottsi, roottsilain 'rootslane', rootsii 'rootsi'
soome ruotsalainen 'rootslane; rootsi', Ruotsi 'Rootsi'
isuri rootsi 'luterlik, luteri (nt kirik)', rootsa, rootsalain 'rootslane'
Aunuse karjala ruočči 'luterlane; rootslane; soomlane', Ruočči '(luterlik) Soome'
lüüdi ruoťš́ 'soomlane (mees); luterlane (mees); Soome; Rootsi'
vepsa roťśide koumad (kohanimi)

ruup : ruuba : ruupa 'lameda põhjaga lootsik'
Võib olla tüve rump variant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rūp, rupp '(lamedapõhjaline) väiksem (kala)paat; sõudepaat 1–3 inimesele'.

soome 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
liivi sūom 'soomlane'
vadja soomi 'soome keel'
soome Suomi 'Soome'
isuri soomi 'soome keel; soome'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← balti *šāma-, mis on algselt pärit balti tüvest *žemē- 'maa'. Teisalt on arvatud, et indoeuroopa laen, ← tüvi, mille vasted tütarkeeltes on nt ladina homo 'inimene' ja leedu van srmt žmuo 'inimene'. Varem on arvatud, et sama tüvi mis sõnades soo või soomus või soovima.

taani 'teatud Skandinaavia rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
rootsi dan 'taanlane'

tark : targa : tarka 'selge, terava mõistusega, rohkete vaimuannetega, intelligentne; mõistlik, õige, otstarbekas; heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja'
vadja tarkka 'terava mõistusega, intelligentne; osav; posija'
soome tarkka 'täpne, punktipealne; täpselt tabav v töötav; terane, tähelepanelik; range, nõudlik, põhjalik'; mrd 'hell (valu suhtes); kiire, väle; tähtis; raske, keeruline'
isuri tarkka 'täpselt tabav; erksa tähelepanuvõimega, tark, arukas; kokkuhoidlik'
Aunuse karjala tarku 'erk, terav (meelte kohta); kokkuhoidlik; hoolas, põhjalik, ettevaatlik; täpne, täpsust vajav; täpselt tabav'
lüüdi tark 'kitsi; kokkuhoidlik'
vepsa tark 'tark, nutikas, andekas; korralik'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste on ka ersa tarka 'koht, ase', kuid seda ei ole ei häälikulistel ega semantilistel põhjustel tõenäoliseks peetud. Vt ka targema.

türgi 'teatud Anatoolia ja Balkani rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
alamsaksa turke 'türklane', Turkie, Turkerie, Turkerlant 'Türgi'

vadja 'eesti keelele lähimat sugulaskeelt kõnelevale läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
soome vatja 'vadja keel'
Laenatud kirjakeelde 20. sajandi alguses. Vadjalaste omanimetus vaďďalain on tuletis tüvest vai. Vai oli vadjalaste sümboliks. Analoogiline tuletis sellest tüvest on lõunaeesti kirumissõna vadilanõ 'kurivaim'.

vene2 'teatud idaslaavi rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
alggermaani *weneđ-
saksa Wenden 'vendid (lääneslaavlased)'
vadja venäi, venää 'vene'
soome Venäjä 'Venemaa', venäjä 'vene keel', venäläinen 'vene; venelane'
isuri vennää 'vene; Venemaa'
Aunuse karjala veńa 'Venemaa; vene keel'
lüüdi veńa 'Venemaa; vene'; veńalaińe 'venelane'
vepsa veńa, venä 'Venemaa', veńaľńe 'venelane'
Sõna oli germaanlastel tarvitusel slaavlaste kohta üldiselt, hiljem naaberrahva vendide, tänapäeva sorbide kohta. Läänemeresoomlased võtsid selle kasutusele oma slaavlastest naabrite kohta.

vepsa 'ühele läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
soome vepsän (omastav) 'vepsa'
Laenatud kirjakeelde 20. sajandi alguses.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur