[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aga (vastandav sidesõna; rõhutav sõna) aeg
●

häda : häda : häda 'ahistav, raske, ähvardav olukord; haigus, tõbi; viga, puudus; vajadus'
● liivi ädā 'häda; hädaoht'
vadja hätä 'häda; hädaoht; kiire, rutt'
soome hätä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
isuri hädä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
Aunuse karjala hädä 'vaesus, puudus; häda, mure'
lüüdi hädä 'haigus; häda, puudus'
vepsa häda 'häda, õnnetus; gripp, nakkushaigus'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *sǣtā, mille vaste on nt vanaislandi sát 'varitsus'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi häta 'häda, hädaoht'.

ju (lauses esitatut kergelt rõhutav määrsõna)
◊ juba
← alggermaani *ju
gooti ju 'juba'
vanaülemsaksa ju, jo 'juba'
● liivi jo, ju (keskvõrret moodustav abisõna)
Salatsi liivi jo, ju 'juba; mida ... seda'
vadja jo 'juba; ju; sest'
soome jo 'juba'
isuri jo 'juba'
Aunuse karjala jo 'juba'
lüüdi ďo 'juba; küll'
vepsa jo 'juba'
Sõnas juba on tüvele liitunud rõhutav liide *-pa/-pä.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kas (küsi-, side- v rõhutav sõna) kaasas

kile1 : kile : kilet '(lahutav v piirav) nahkjas moodustis, membraan; õhuke ainekiht, kelme; õhuke painduv lehtmaterjal'
? ← alamsaksa schille, schelle 'teokarp'
On ka arvatud, et sama tüve variant mis sõnas kelme.

kuni (aega märkiv sidesõna; piiri rõhutav kaassõna) kui

lahvandus : lahvanduse : lahvandust 'jääta koht jäätunud veekogul'
? ← alggermaani *lausa-z
vanaislandi lauss 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv; nõrk; kerge (uni)'
vanarootsi lȫs 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv'
gooti laus 'lahti, tühi'
● soome lauha 'pehme, mahe; tasane'
Aunuse karjala lauhtuo 'nõrgeneda, pehmendada, vaibuda; üle minna, järele anda (valu kohta); rahuneda'
lüüdi lauhtuda 'leppida; pehmeneda (ilma kohta)'
vepsa lauhtuda 'niiskuda; tahkuda; rahustada, vaigistada'
Germaani laen on häälikuliselt kaheldav. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lausa.

leelis : leelise : leelist 'tugev hästi lahustuv alus, alkali; aluseline aine v selle vesilahus' lee

leppima : leppida : lepin 'rahul olema; nõustuma; viha pidamast lakkama'
○ lõunaeesti leppümä
● liivi lieppõ '(ära) leppida; palgata'
vadja leppiä 'leppida', lepüttää 'rahustada, vaigistada; lepitada'
soome leppyä '(ära) leppida; järele anda', leppeä 'pehme, mahe'
isuri leppüä '(ära) leppida'
Aunuse karjala ľeppie '(saatusest) ette määrata', ľeppei 'järeleandlik, pehme'
? mokša ľäpä, ľäpǝ 'pehme'
? mäemari ləpkä, ləpkätä 'sõbralik (inimene); mahe, leebe (tuul)'
? handi lepət 'nõrk, lõtv (vibu), pehme, heatahtlik'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi.

maarjas : maarja : maarjat 'vees hästi lahustuv isomorfne kootava toimega aine, väävelhappe kaksiksoola kristallhüdraat'
○ maarja
← saksa Marieneis 'seleniit'
Saksa allikas on liitsõna: Maria + Eis 'jää'. Muganemisel on sõna lühenenud. Kasutatakse ka tõlkelaenu maarjajää.

masin : masina : masinat 'inimeste kehalist v vaimset tööd kergendav ja tõhustav seade v seadmete kogum'; kõnek 'auto (v mootorratas)'
← saksa Maschine 'masin; lennuk'
Uuem tähendus 'auto ' on laenatud vene keelest, ← vene mašína 'masin, seade; auto'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina machina 'mehhanism, ehitus, konstruktsioon; masin, vahend', vanakreeka mēchanḗ 'tööriist, seadeldis, vahend'.

meister : meistri : meistrit 'väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik'
← alamsaksa meister, mester 'meister, ülemus, isand; õpetatud inimese, eriti arsti austav tiitel'
Eesti keelest on laenatud vadja meisteri 'meister' ja isuri meisterit (mitm) 'meistrid' ning vähemalt osaliselt eestirootsi mäịstor, maịstor, mäister 'meister', eesti mõju ilmneb eriti tegusõna mäịstor kasutamises, mäịstor hōp 'kokku meisterdama'.

pai : pai : paid 'hellitav silitus; hea, armas, sõnakuulelik, vagur'
● liivi paijõ 'silitada'
vadja pai 'hea, kuulekas'
soome mrd paija 'mänguasi', paijata 'paitada'
? Aunuse karjala bai bai 'äiu-äiu, tudule, tuttu'
? karjala paiju, baiju 'äiu-äiu; häll'
Karjala ja Aunuse karjala vasted on vähemalt osaliselt laenatud vene keelest, ← vene baj-baj 'äiu-äiu; tudule, tuttu', báju(ški)-bajú 'äiu-äiu'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt vene páin'ka 'pai laps', soomerootsi paj(a) 'mänguasi', baltisaksa pai 'kuulekas', hollandi paaien 'rahustama, paitama', alamsaksa paeyen 'paitama'. Osaliselt võivad sõnad olla rööpselt kujunenud, osaliselt aga laenatud. Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi pai 'paitama, silitama', pais 'hea; sõnakuulelik' ja võib-olla ka läti lastek pai 'kuulekas'.

saal : saali : saali 'palju inimesi mahutav avar ruum; avar esindustuba vastuvõttudeks, tantsuõhtuteks jms'
← alamsaksa sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht'
← saksa Saal 'saal'
Eesti keelest on laenatud isuri saali 'saal'.

sool1 : soola : soola 'vees hästi lahustuv kibeka maitsega kristalne aine, mida kasutatakse maitseainena ja konserveerimisvahendina, naatriumkloriid'
← indoeuroopa *sal-
ladina sal 'sool'
vene sol’ 'sool'
● liivi sūol 'sool'
vadja soola 'sool'
soome suola 'sool'
isuri soola 'sool'
Aunuse karjala suolu 'sool'
lüüdi suol 'sool'
vepsa sol 'sool'
Täpset laenuallikat ei ole teada. Rööpselt on laenatud kaugemate sugulaskeelte sõnad: ersa sal 'sool', mokša sal 'sool', udmurdi si̮lal 'sool', komi sol 'sool'. Võib olla rändsõna.

-sori : -sori : -sori liitsõnas kaerasori 'põllutaimede juuri kahjustav kilgitaoline putukas (Gryllotalpa gryllotalpa)' sorama

troost : troosti : troosti 'lohutus'
○ roost, rööst
◊ trööst
← alamsaksa trōst 'südamerahustus, kindel lootus; lohutus, troost; agar abi; abistaja'
trööst on tüve rööpvariant, mis kajastab alamsaksa vahelduvat hääldust või on kujunenud tegusõna trööstima mõjul. Samatüveline tegusõna troostima on alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa trōsten 'lohutama, kindlat lootust andma; aitama; lootust millelegi panema; ennast rahustama, rahunema, millegagi leppima'. trööstima on laenatud samast alamsaksa allikast või saksa keelest, ← saksa trösten 'lohutama, trööstima'.

tüdima : tüdida : tüdin 'millestki v kellestki küllalt saama, tülpima'
◊ tüütama
● vadja tüütüttää 'vaigistada, rahustada'
soome tyytyä 'rahulduda, rahul olla; leppida, kohaneda', mrd tytyä 'rahulduda, rahul olla; leppida, kohaneda; otsa lõppeda, lakata, seisma jääda; tüdida, tülpida, küllastuda'
isuri tüüdümädöin 'rahulolematu'
karjala tüütüö 'rahulduda, rahul olla'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Tuletises tüütama on d vaste vokaalide vahelt kadunud.