[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

laid1 : laia ~ laiu : laida ~ laidu 'materjaliks oleva kanga laiune osa mingist rõivast vm õmblustootest; paadi küljelaud, küljelaudade kord, paadi külg, parras'
alggermaani *laiđā
vanaislandi leið '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
vanarootsi lēþ '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
liivi lāida 'liigutatav, äravõetav aialatt'
vadja laita '(paadi, laeva) küljelaud'
soome laita 'külg, äär; paadi v ree küljelaud (v -lauad); suund, laevasõidutee, marsruut'
isuri laida 'äär, külg; paadi küljelaud'
Aunuse karjala laidu 'parras, väliskülg, ülemine serv; metsaäär'
lüüdi laid '(paadi, hälli, karbi, ree) külg'
vepsa laid 'paadi küljelaud'
Eesti keelest on laenatud läti laides 'paadi küljelaud'. Vt ka laid2.

nagi : nagi : nagi 'seina löödud v seinale kinnitatud pulk v konks, samuti selliste pulkade v konksude (alusele kinnitatud) rida rõivaste jm riputamiseks, varn'; mrd 'võrgukuivatamise puud'
baltisaksa Knagge 'nagi; pesulõks; kiilukujuline puupakk [?]'
Vt ka naga.

poort : poordi : poorti 'nöör, lint v riba hrl rõivaste ääristamiseks, äärispael; veesõiduki külg'; kõnek 'autokasti külg v ots'
poord, port
alamsaksa borde 'pael, äär, serv, ääris, kant', boord, bort 'külg'
saksa Borte 'poort, ääris, pael', Bord '(laeva)parras'
Laenatud on ka tüve germaani vaste, parras. Esimesest saksa allikast on laenatud porte.

porte : porte : portet kõnek 'nöör, lint v riba hrl rõivaste ääristamiseks, äärispael; autokasti külg v ots'
saksa Borte 'poort, ääris, pael'
Laenatud on ka tüve germaani vaste, parras. Sama saksa tüvi või tüve alamsaksa vaste on laenatud sõnas poort.

prees : preesi : preesi 'lame sõõrik sakilise servaga rinnaehe, mida kasutatakse ka rõivaste kinnitusvahendina'
rees
alamsaksa brace, brese, bresse 'pross'

pussak : pussaku : pussakut 'lai kootud meestevöö'
kussak, putsak, (v)ussak
vene kušák 'vöö; rihm (rõivaste osana)'
Sõna algul on sõnalõpulise k mõjul k asendunud p-ga.

põll : põlle : põlle 'kaitseks määrdumise eest v kaunistuseks rõivaste ees kantav hrl naiste riietusese'
kirderanniku poll
Tüvi on tõenäoliselt sama mis läänemeresoome keeltes tuntud linataime nimetuses: vadja pellavas, pellovas 'lina', soome pellava 'lina', isuri pellovas 'lina', Aunuse karjala pelvas 'lina', lüüdi pelvaz 'lina', vepsa püuvaz 'lina'. See tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *fella-, mille vaste tütarkeeltes on nt saksa Fell 'nahk, toornahk, karusnahk'. Algselt katet, katvat nahka tähendada võinud tüvi hakkas tähistama hilisemat kehakatete materjali linast kangast ja taime, millest seda saadi. Koos linakasvatusega levis nimetus lina ja katet tähistav pella -tüvi säilis konkreetse riietuseseme nimetusena. Teisalt on arvatud, et võib olla kujunenud tuletisest *põlveline või oletatavast liitsõnast *põlvelina, põlv, lina. Eesti keelest on laenatud vadja polle 'põll', soome mrd polle 'põll', isuri polle 'põll' ja eestirootsi päll 'põll'.

pärl : pärli : pärli ~ pärlit 'limuste, eriti karpide kodades arenenud (kerajas) moodustis, mida kasutatakse ehete valmistamiseks ning rõivaste kaunistamiseks, helmes'
alamsaksa perle 'pärl'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, arvatavasti on allikas ladina perna 'teatud karp, teokarp', mille vulgaarladina variant on võinud olla *perla. Vt ka tärlendama.

rõivas : rõiva : rõivast 'kehakate, riietusese'; mrd 'kangas, riie'
vadja roivas '(lina-, õle)kubu'
soome roivas 'lina- v kanepikimp, -vihk, -kubu'
isuri roivas 'linakimp'
Aunuse karjala roivas '(äsja kitkutud) lina- v kanepikimp'
lüüdi roivaz 'linakimp'
vepsa roivaz 'lina- v kanepikimp'
Läänemeresoome tüvi.

sõlg : sõle : sõlge 'siledaservaline metallist rinnaehe ja rõivaste kinnitusvahend'
kirderanniku solg
indoeuroopa *ḱolh2ó-
vanaindia śalá- 'kepp, pulk'
liivi suoļg 'sõlg'
vadja sõlk 'sõlg'
soome solki 'sõlg; prees; pannal'
isuri solgi 'sõlg'
Aunuse karjala solgi 'rinnanõel, sõlg'
saami čulggon 'serv, (karusnahast jalatsi, kinda) küljeosa'
ersa śulgamo 'naiste rinnanõel, sõlg'
mokša śulgam 'naiste rinnanõel, sõlg'
mari van srmt šolkama, šə̑lkama 'sõlg'
? udmurdi śul 'jalas'
? komi śul 'jalas'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Sölg 'eestlaste suur rinnaehe, sõlg'.

varn : varna : varna 'seina löödud pulk, konks v konksudega varustatud mööbliese rõivaste riputamiseks, nagi'
vadja varna 'varn, puunael; pikk kepp, külgtugi; varn, konks'
soome vaarna 'tüübel; tapp; varn'
isuri vaarna(s) 'adra vannas'
Aunuse karjala vuarnu 'varn, puunael'
lüüdi vuarn 'varn, puunael'
vepsa varn 'varn'
Läänemeresoome tüvi.

vöö : vöö : vööd 'keha keskosa ümber kantav rõivaste kinnitamise ja kaunistamise vahend; talje, vöökoht'
vööt
vadja vöö, vüü 'vöö; vöökoht'
soome vyö 'vöö; püksirihm; vöökoht; vööde, vöönd'
isuri vöö 'vöö; vöökoht'
Aunuse karjala vüö 'vöö; vöökoht'
lüüdi vüö 'vöö; vöökoht'
vepsa 'vöö; vöökoht'
saami avvi 'vöö; vöönd'
? mari ü- sõnas üštö 'vöö; rihm'
? komi ve̮ń 'vöö'
ungari öv 'vöö; rihm; talje, vöökoht; vöönd'
? neenetsi ńí 'rihm; vöö'
? eenetsi ńej 'vöö; rihm'
? nganassaani ŋiǝďe 'vöö'
? sölkupi ćǖ 'vöö'
? kamassi ťi, ďži 'vöö'
? matori ńi, ni 'vöö'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur