[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

hukane : hukase : hukast mrd 'määrdunud, räpane' hukk

lita : lita : litat 'emane koer; liiderlik naine'
Võib olla tüve lits variant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lito 'liiderlik naine; lohakas ja räpane naine'; litto 'kergemeelne naine, lirva'.

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
vanavene poganŭ 'paganlik'
liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

prosta : prosta : prostat kõnek 'lihtlabane'; mrd 'rumal, kohtlane; ropp, räpane, kasimatu'
vene prostój 'lihtne, tavaline; labane', próstyj 'lihtne, tavaline; kare, jäme; jõhker, mühaklik, rohmakas', prósto 'lihtsalt; on lihtne'
Eesti sõna lähtub vene omadussõna lühivormist.

rekk : reki : rekki mrd 'lohakas, räpane, solgutatud (hrl kassi kohta)'
?alamsaksa dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
?saksa Dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome retku 'laaberdis, logeleja, joodik; lotendavad riided, räbal, kalts', isuri retku 'räbal, näru, kalts [?]' ja Aunuse karjala retkotta- 'vedelda, lösutada'; lähedane tüvi on ka murdesõnas räga 'röga, tatt; mustus' ja röga.

roe : rooja : rooja 'väljaheide, ekskrement'
vadja rooja 'pori, muda, mustus; porine, räpane, must; (mitm) päramised'
soome ruoja 'kurivaim, sunnik, lurjus'; mrd 'pori, muda, mustus'
isuri rooja 'mustus, sopp, rämps'
karjala ruoja 'säärane, nurjatu'
Läänemeresoome tüvi.

ropp : ropu : roppu 'väga räpane; puhtust mittepidav; sündsustunnet jämedalt riivav, rõve, häbitu; ebatavaliselt suur, tugev vms'
liivi roppi 'jäme, rohmakas; räpane, ropp; väga halb'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille tähendust on mõjutanud saksa grob 'jäme; tahumatu, rohmakas; raske, ränk (nt vea kohta)'. Lähedane tüvi on nt soome mrd ropa 'tolm, mustus, pori'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råppat 'räpane, ropp, hooletusse jäetud' ja soome mrd roppu 'inetu, ropp'.

rumal : rumala : rumalat '(inimese kohta:) piiratud mõistusega, väheste vaimuannetega, juhm, loll; (teo, juhtumi kohta:) ebameeldiv, piinlikult narr; (sõna, jutu kohta:) ropp, rõve'
liivi rumāli 'räpane, määrdunud, must'
vadja ruma 'jäme, kore; räme, ragisev; rohmakas; jõhker, toores; halb, paha, vilets; lihtne; vähenõudlik (toidu suhtes)', rumala 'jäme, toores, jõhker, mühakas'
soome ruma 'inetu, näotu; ebameeldiv, halb, raske; ebaviisakas, sobimatu; ebaõige, laiduväärt, alatu'; mrd 'suur, rohke; ablas; kiire, äkiline'
isuri ruma 'inetu, näotu; rohmakas, vilets (töö); ablas'
Aunuse karjala ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes; vastupidav; töökas; julge; inetu; sügav, raske (une kohta)'
lüüdi ruma 'ablas'
vepsa ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes'
saami ropmi 'inetu, sobimatu'
Läänemeresoome-saami tüvi, on arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

rusu : rusu : rusu 'midagi purunenut v purustatut, millegi tükk v jäänus; vare'
?alggermaani *rus-
norra rus 'õhuke kest'
taani mrd ros 'jäätmed; rämps; praak'
?alggermaani *trus-
vanaislandi trys 'jäätmed, pühkmed', tros 'poolkõdunenud peenike oks'
rootsi mrd tross 'jäätmed, rämps, koli'
liivi ruzzõ 'lömastada'
soome mrd rusu 'põhk, aganad, viljapeksujäätmed; praht, jäätmed, raasud; (mitm) prügikala(d)'
isuri russuun, rusukse 'katki, puruks'
Aunuse karjala ruzu 'agan, jäte, rämps', rudžu 'raas, risu, niru (halvustavalt inimese, looma, eseme kohta)'
? lüüdi ruťš́ 'paha, kõhn, räpane, väike'
vepsa ruzu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina, õlgede jms) riismed'

rõve : rõveda : rõvedat 'ropp, nilbe'; mrd 'räpane, must' rive

räpakas2 : räpaka : räpakat 'räpane, määrdunud, kasimata; hoolitsemata' räpp

röögatu : röögatu : röögatut 'tohutu, määratu, väga suur'
● ? soome ryökäle 'lurjus, nadikael, kelm; vembumees, võrukael'
? Aunuse karjala rüögü, rüögäleh 'räpane, märg, laisk; lurjus, nadikael, kelm; vembumees, võrukael'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Ilmselt segunenud röökima tüvega.

rüve : rüveda : rüvedat 'määrdunud, kasimata, räpane; toores, kalk, jäme, kare; ropp, rõve'
Tõenäoliselt sõnade rive ja rübelema tüvede segunemisel tekkinud tüvi.

solk : solgi : solki 'vedelad jäätmed; väheväärtuslik, kõlbmatu'
lõunaeesti tsolk
solge2,solgerdama,solgutama
liivi zoļk 'reovesi, nõudepesuvesi'
vadja solkki 'solk'
soome mrd solkku 'toidujäätmed või reovesi', solkka 'segaselt rääkiv, segane jutt; segadus; räpane inimene'; solkata 'purssida; puterdada'; mrd 'segi ajada, ära määrida'
isuri solkkii- liitsõnas solkkiivesi '(nõude)pesuvesi, kus kartulikoori jms', šolkkia 'sorkida, segada, liigutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas solksama. Teisalt on arvatud, et rootsi laen, ← rootsi solk '(kleepuv) mustus'. Vadja ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷk, såḷkk 'nõudepesu- või solgivesi; toidujäätmed, mis antakse loomadele; mustus'; siåḷk 'vedelikuga solgerdama', såḷḷk '(ära) määrima', baltisaksa Solk 'loputusvesi; söögijäänused', solkern 'määrima, soperdama' ja läti mrd čolka, solkas 'solk'.

tohl : tohlu : tohlu 'miski pehkinud, vana; tupp, tops, kest vm õõnes asi'
vadja tolho, tolo '(luust sarve)könt'
soome tohlo 'õõnessarvedega mäletsejate sarve sisemuse moodustav luutapp; käpard, tohman'; mrd 'pehkinud, õõnes puu; tupp, kest'
isuri tolho 'sarve sisemuse moodustav luutapp'
karjala tohlo, tolho 'sarve sisemuse moodustav luutapp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tuhlama. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome mrd tölhö 'sarve sisemuse moodustav luutapp', Aunuse karjala töhľö 'käpard; ohmu; räpane inimene; suur nina; sarve sisemuse moodustav luutapp'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd dole, dolis, doļš 'sarvedeta lehm', tolains 'sarvitu', tole 'nudipea; unimüts', tolis 'sarvitu härg'. Vt ka tohlakas ja tohlama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur