[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

kuller1 : kulleri : kullerit 'kiirkäskjalg'
kuler, kurel, korel
alamsaksa kurēr 'kuller'
Laenu muganemisel on sõnalõpu r-i tõttu sõna keskel toimunud muutus r > l(l).

lehter : lehtri : lehtrit 'allapoole koonusjas hrl toruga lõppev põhjata riist v seadeldis vedeliku, puistaine vms valamiseks väikese avaga mahutisse; kraater, (mürsu)auk'
(t)rehtel, rehter
trehter
alamsaksa trechter 'lehter; ruupor'
Laenu muganemisel on konsonantühend sõna algul lihtsustunud ja seejärel on sõna lõpus oleva r-i mõjul sõna alguses toimunud muutus rl.

lõõr : lõõri : lõõri 'torujas käik, kanal vms'
röör, rööv
alamsaksa rōr 'pilliroog, roostik; toru', rare 'hingetoru'
Laenu muganemisel on sõnalõpulise r-i tõttu sõna alguses r asendunud l-iga. Murretes on ka asenduseta variant röör.

pringel : pringli : pringlit 'väike delfiinitaoline vaalaline (Phocoena)'
saksa Springer 'kala; delfiin (Delphinus delphis)'
Laenu muganemisel on sõna alguses oleva r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga.

pruul : pruuli : pruuli '(õlle) valmistaja'
ruul, proovel, ruubel
alamsaksa bruwer, bruere 'õllepruulija'
Laenu muganemisel on sõna alguses oleva r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga.

pürjel : pürjeli : pürjelit van 'endisaegne linnakodanik'
baltisaksa Bürger 'kodanik, (linna)elanik'
Baltisaksa murdes hääldati g j-na. Laenu muganemisel on sõnasisese r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Kasutusel on ka asenduseta variant pürjer, nt pürjermeister 'linnapea, linnavalitsuse eesistuja'.

remmelgas : remmelga : remmelgat 'puukujuline paju'
lember
liivi rīemgõz 'raagremmelgas (Salix caprea); hanepaju (Salix repens)'
soome mrd remmel(i), remmelä, rempel(e), remmen(ä), rämmäle, rämmälä, rämmen, rämmänä '(habe)samblik; raagremmelga õisik; ämblikuvõrk; ebemetaoline seen jahu pinnal; helves, ebe'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et soome keeles esinev tähendus 'samblik' on algne, hiljem on tüvi hakanud märkima puuliiki, millel samblik kasvab. lember on tüvevariant, milles häälikud r ja l on kohad vahetanud.

röövel : röövli : röövlit 'võõra vara vägivaldse äravõtmisega tegelev isik, bandiit; nöörija, riisuja, koorija'
alamsaksa rover 'röövel'
Laenu muganemisel on sõnaalgulise r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline rööv. Eesti keelest on laenatud vadja rööveli 'röövel, varas'.

rüütel : rüütli : rüütlit 'aadliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas'; mrd 'rannavalvur'
alamsaksa ruter 'ratsanik, rüütel'
Laenu muganemisel on sõnaalgulise r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Eesti keelest on laenatud soome mrd ryytteli 'vahisõdur, tollivaht'.

traavel : traavli : traavlit 'traavi joostes suurt kiirust arendada suutev hobune (ka hobusetõug), traavihobune'
raavel
alamsaksa drever 'teatud hobusetõug'
Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, traav.

treial : treiali : treialit 'oskustööline, kes töötab tööpingil, millel töödeldakse pöörlevat toorikut laastude lõikamise teel'
treiel, reial, reiär
alamsaksa dreier 'treial'
Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, treima.

trikkel : trikli : triklit 'päästik (käsitulirelval)'
rik(k)el, trikal
saksa Drücker 'päästik; ukselink; lülitusnupp'
Sõna häälikuline koostis osutab, et otseseks laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus ü asemel hääldati i. Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Eesti keelest on laenatud eestirootsi trikkoḷ 'trikkel'.

trükkal : trükkali : trükkalit 'kutseline trükkija'
trikkal
rootsi tryckare 'trükkal'
alamsaksa drucker 'trükkal'
Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Viimase silbi -a- viitab rootsi laenu võimalusele. Alamsaksa keelest on laenatud murdesõna trük(k)el ja vanemast murdekeelest registreeritud trüker. Alamsaksa keelest on laenatud teisigi samatüvelisi sõnu, trükkima.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur