[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
● liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

klapp : klapi : klappi 'mingi eseme üht serva pidi kinnitatud liikuv osa, seadis hrl mingi ava katteks; seadis masinas v torustikus auru, vedeliku v gaasi läbipääsu reguleerimiseks; pillikeres olevat ava sulgev ja avav mehhanismiosa puhkpillil; vere tagasivoolamist takistav õhuke kilejas siseseina kurd veresoontes; (kokku)sobimine, kooskõlas olemine'
○ lapp
← saksa Klappe 'klapp, sulgur; ventiil; (südame)klapp; õhuaken; ahjuklapp, siiber'
Samatüveline tegusõna klappima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa klappen 'tõstma, pöörama; klappima, sobima; laabuma'.

kord : korra : korda 'taasesinemine v -toimumine; järg; juht, puhk; korrasolek, süsteem; rütm, korrapärasus; kiht; kunagi, ükskord'
○ lõunaeesti kõrd, kirderanniku kerd
← balti
leedu kartas 'kord'; karta 'põlvkond; kiht, kord'
läti kārta 'kiht, lade; seisus; järjekord'
preisi kērdan (sihitav) 'aeg'
● liivi kȭrda 'kord'
vadja kõrta 'kord'
soome kerta 'kord'
isuri kerda 'kord'
Aunuse karjala kerdu 'kord'
lüüdi kier 'kord'
vepsa kerd 'kord'
? ersa kirda 'kord'
? mari -kerte sõnas šukerte 'varem, ammu'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *χerđā, mille vaste on nt vanaülemsaksa herta 'vahetus', kuid sõna levik viitab pigem balti laenule. Mordva ja mari vasted on arvatavasti rööplaenud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Korde 'vahetus, valvekord' ja korden 'keerama, pöörama; uuesti kündma' (← kordama).

käänama : käänata : käänan 'pöörama, keerama, painutama'
● Salatsi liivi ḱänn, ḱenn 'käänata, keerata'
vadja tšääntää 'käänata, pöörata, keerata'
soome kääntää 'pöörata, keerata; tõlkida'
isuri kääntää 'pöörata, keerata'
Aunuse karjala kiändiä 'pöörata, keerata; painutada; tõlkida'; kiändüö 'käänduda; tagasi tulla'
lüüdi kiändüdä 'käänduda'
vepsa käta 'käänata, pöörata'
? udmurdi koži̮ni̮ 'kõrvale keerama, kõrvale astuma'
? komi kežni̮ 'keerama, kõrvale keerama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Permi keelte vasted on ebakindlad häälikulistel põhjustel.

kündma : künda : künnan 'pinnasekihti harimise eesmärgil adraga ümber pöörama'
● liivi kindõ 'künda'
vadja tšüntää 'künda'
soome kyntää 'künda'
isuri küntää 'künda'
Aunuse karjala kündiä 'künda'
lüüdi künttä 'künda'
vepsa küntta 'künda'
mari küńč́aš 'kaevama'
Läänemeresoome-mari tüvi.

luhvama : luhvata : luhvan 'purjekat tuulde pöörama; (purjeka kohta:) tuulde pöörduma'
← inglise luff 'luhvama'
← rootsi luffa 'püüdma loovides takistada teist purjekat mööda minemast'
Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, loovima.

lummama : lummata : lumman '(ära) nõiduma, meeli segama; võluma, kütkestama'
● vadja lummata '(verejooksu) sulgeda (posimisega); verejooksu sulgeda'
soome lumota 'nõiduda, võluda; lummata, hurmata'
isuri lummada 'verejooksu sulgeda; teadvusetuks muuta'
karjala lumota, lumuo 'nõiduda, võluda, loitsida; nõiakunstiga ära rikkuda'
saami lapmut 'lummusse sattuda, võlutud olla'
mari lumaš '(märkamise, tähelepanu juhtimise kohta:) (kellegi) silmi pöörama'
Läänemeresoome-mari tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *klumō(ja)n-, mille vaste on nt norra mrd kluma 'keeletuks muutma'. Germaani laenude puhul on vastete olemasolu volga keeltes ebatavaline, kuid mitte võimatu, see eeldab suhteliselt varast laenamisaega.

põikama : põigata : põikan 'liikumissuunast kõrvale pöörama, kiiresti kõrvale tõmbuma; korraks kuhugi minema v kuskilt läbi astuma v sõitma'
○ kirderanniku poikama
◊ põiki
● vadja poiki, poikumi 'põigiti', põittši 'alates, saadik'
soome poiketa 'kõrvale põigata; läbi astuda; erandit teha'
isuri poikki 'katki'
Aunuse karjala poiketa 'kõrvale tõmbuda, ära minna'
lüüdi poikki 'põiki, üle; risti'
vepsa poikhez 'risti, põiki; vastupidi'
Läänemeresoome tüvi.

rihtima : rihtida : rihin 'loodi seadma; vajalikku asendisse v suunda seadma, sihtima; reguleerima; nürinenud metallilõikeriistade lõikevõimet taastama; kõverust, mõlke ja lainelisust kõrvaldama, õgvendama; vahtima, passima'
○ rehtima
← saksa richten 'seadma; pöörama; juhtima, suunama, sihtima; reguleerima, õigeks v korda seadma; sirgeks v püsti ajama; õigust (v kohut) mõistma; süüdi (v hukka) mõistma'

ristima : ristida : ristin 'kristlikku kogudusse vastuvõtmisel vett pähe piserdama v vette kastma; sellise toiminguga kedagi ristiusku pöörama; nime andma v panema'
← vanavene krĭstiti 'ristima; risti lööma'
● liivi rištõ 'ristida'
vadja rissiä 'ristida; risti ette lüüa; (risti ette lüües) palvetada'
soome ristiä 'ristida; nime panna, nimetada, kutsuda; risti ette lüüa'
isuri ristiä 'ristida'
Aunuse karjala riśťie 'ristida; risti ette lüüa'
lüüdi rišťidä 'ristida; risti ette lüüa'
vepsa ŕisťťa 'ristida; risti ette lüüa'
Sellele, et sõna on laenatud vanavene või kirikuslaavi keelest, mitte aga nt läänest tulnud misjoni käigus eesti keeles tuletatud, viitab asjaolu, et ristimise toimetamist tähistav tegusõna on tuletatud ristimärki tähistavast tüvest üksnes slaavi keeltes. Vt ka rist.

songima : songida : songin 'tuhnima, sorkima; segi pöörama'
○ lõunaeesti tsongma
◊ sonkima
● vadja šonkkia 'sogaseks teha, sonkida, sorida, tuhnida'
soome sonkia, sonkkia 'songida, tuhnida, sorida'
isuri ťš́ongerrella 'vingerdades ujuda'
Aunuse karjala čongie 'koukida, sonkida'
lüüdi ťš́ongortta 'uuristada, õõnestada'
vepsa čongoida 'kaevata, tuhnida; uuristada'
saami suoggat 'pista, läbi torgata; uurida, tuhnida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Aunuse karjala, lüüdi ja vepsa vasteid on peetud ka tõnguma tüve vasteteks. Lähedane tüvi on nt sõnas tonkama. Vt ka song.

sonkima : sonkida : songin 'milleski tuhnima, midagi sorkima, (nt pinnast) segi pöörama, (segi) sõtkuma' songima

treima : treida : trein 'esemeid erilisel tööpingil, millel toorik pöörleb, lõiketöötlusega valmistama, sellisel tööpingil töötlema; tegema, meisterdama'
○ reima, treiama
← alamsaksa dreien, dreigen 'pöörama, keerama; treima'
Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, treial. Eesti keelest on laenatud vadja treijata 'treida'.

tuhnima : tuhnida : tuhnin 'mingit massi hrl sonkides, otsides segi pöörama, (pinnasesse) auku v lohku tegema; kuskil, millegi hulgas hooletult tuuseldama, tuuseldades otsima'
● soome tuhnia 'sahistada'; mrd 'tuhnida, songida; kohmitseda'
Aunuse karjala tuhńie 'kohiseda; tossata, üles keerutada, tupruda; kihutada; raisata, prassida; nokitseda, jukerdada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.