[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aampalk : aampalgi : aampalki 'tala, lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk'
○ aanpalk
← alamsaksa hane(n)balke 'sarikapenn, sarikapaari ülemine põikpuu'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hane 'kukk' + balke 'palk'. Palgi nimetus on alamsaksa keeles saadud selle järgi, et ülemisel põikpuul veetis kukk oma öid. Liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, palk2.

kark : kargu : karku 'tugikepp, millele toetutakse kaenla ja käega; kõmp; põikpulk labida- ja hargivarre otsas v vikatilöe küljes'; mrd 'reha pulkadega põikpuu; tugipuu, tugijalg'
On oletatud, et tüve vasted võivad olla liivi kä’rk 'auguga puu käsikivi ülemisel kivil, millesse pannakse käepide' ja soome karkku 'kärgkastsillasammas'; mrd 'puuriida kelp; puuriit; kaevurakked', tähenduserinevuse tõttu on see kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi karkk 'kõmp', karrk 'kõmp; kark, tugikepp'.

kaust : kausta : kausta '(papist) kaaned koos nende vahel olevate paberitega; formaat; jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas; suur nahatükk'
○ kirderanniku kausta
← balti *skaustas
läti skausts '(looma) turi'; mrd 'ristluu'
● liivi kōsta 'ree põikpuu'
vadja kaussa 'reekaust'
soome kausta 'reekaust'; mrd 'rannik'
isuri kausta 'reekaust'
Aunuse karjala kaustu 'reekaust'
lüüdi kaust(e͔) 'reekaust'
vepsa koustaz 'reekaust'
Balti keeltes looma või inimese kehaosa märkinud tüvi on läänemeresoome keeltes hakanud tähistama eelkõige ree osa; nende nimetamine kehaosade järgi on tavaline, vrd nt jalas. Eesti keeles on tähendusest 'turi' kujunenud 'suur nahatükk' (mis loogiliselt hõlmas turja), selle edasiarendused on tänapäeva kirjakeele põhitähendused 'kindla suurusega paberileht, formaat' ning '(kindla suurusega) paberite kogum'.

lasila 'põikpuu hobuste kinnisidumiseks; latristik jalgrataste hoidmiseks' laskma

look : looga : looka 'u-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad'
◊ loogused
← vanavene luka 'käänak, kõverus, looge'
vene luká 'kõverus, käänd; (jõe)käär; sadulakaar', luk 'vibu, kaar'
● ? liivi lūok 'kaar; look'
vadja lookka 'look; vibu; (saani) kaar; painard, reeraami põikpuu'
soome luokka, luokki 'look'
isuri luokka 'look; kaar, vits'
karjala luokki 'look'
Sõna on esialgu arvatavasti tähendanud üldiselt kaart, kõveraks painutatud puud jms, sest otseselt rakendusriista tähendus vene vastetel puudub. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōk 'look hobuse rakendamisel' ja baltisaksa lok 'look'.

naba : naba : naba 'süvend v väljasopistis inimese jt imetajate kõhu keskosas; poolus'; mrd 'teatud voki osa'
← balti
läti naba 'naba (kehaosa); adraaisade põikpuu'
preisi nabis 'naba (kehaosa); ratta rumm'
● liivi nabā 'naba (kehaosa); poolus; ratta rumm'
vadja napa 'naba (kehaosa); nabaväät; voki süda; voki kruvi; käsikivi värten'
soome napa 'naba (kehaosa); poolus; ratta rumm'
isuri naba 'naba (kehaosa); voki kruvi'
Aunuse karjala ńaba 'naba (kehaosa); nabaväät; juurvilja juurika peenike, teravnev osa; veskikivi auk [?]'
lüüdi ńaba 'naba (kehaosa); juurvilja juurikas; käsikivi värten'
vepsa naba 'naba (kehaosa); nabaväät; juurvilja juurikas; veskikivi värten'
On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *naƀō, mille vasted on vanaislandi nǫf 'ratta rumm' ja vanainglise nafa 'ratta rumm'. Kuna põhitähendus kehaosa nimetusena esineb balti keeltes, on balti laen tõenäolisem. Eesti keelest on laenatud eestirootsi naba 'naba (kehaosa)'.

pand : panna : panda mrd 'millegi toestamiseks, kinnitamiseks, ühendamiseks kasutatav looka v rõngaks painutatud tugev vits'; 'võru, vibu, sang'
← alggermaani *banda-
vanaislandi band 'pael, side; köidik, rihm'
rootsi band 'pael, side, lint; köidik, ahel, rihm'
saksa Band 'pael, lint, vits; köidik, ahel'
● liivi pānda 'põikpuu; hing, sagar'
soome panta 'võru, rõngas; pannal'
Läänemeresoome keeltes on võinud tähendust mõjutada häälikuliselt lähedane tüvi pang, vrd nt murdesõna pang (: panga) 'pand, sang'.

piik : piigi : piiki 'endisaegne odataoline pika varrega torkerelv'; 'kahvli, purjelaeva masti küljes oleva kaheharulise põikpuu välimine ots'
← alamsaksa pēk, peke 'piik', piek 'kahvli v kahvelpurje ülemine ots'
← saksa Pike 'piik'
Laenu allikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem alamsaksa laen.

piit : piida : piita 'raam, milles paikneb uks v aken, leng; paadi ühest pardast teise ulatuv istelaud, sõudepink'
← algskandinaavia
islandi biti 'põikpuu'
norra bite 'põikpuu'
eestirootsi bita 'tugevdav põiklaud paadi keskel'
● liivi pīţ 'puust klamber'
vadja piitta 'tala, ristpuu; ratta pöid'
soome mrd piitta 'ristpuu, tugipuu; sõudepink; kuivatustala; painik'
isuri piitta 'sõudepink'

põõn : põõna : põõna 'puidust põikliist laudadest eseme ühendamiseks ja tugevdamiseks; mõlemast otsast kinnitatud riideriba hrl riietuseseme seljal'
← alggermaani *spēnu-
vanaislandi spánn 'õhuke lapik puu; liist'
vanarootsi spān 'laast, liist'
saksa Span 'laast, liist'
● liivi pȭn 'põikpuu'
vadja piina '(ukse v akna) piit'
soome piena 'põõn; liist; pulk'
isuri peena 'uksepiit'
karjala piena 'põik-, tugipuu'
Sama germaani tüvi võib olla sõna peen laenuallikas. Vt ka põõnama.

roop1 : roobi : roopi 'pika varrega konks v põikpuu millegi tõmbamiseks v lükkamiseks' roopima

telg : telje : telge 'mehhanismi v masina pöörlevaid osi kandev silindriline detail, ratasveoki osa, mille otste ümber pöörlevad rattad; (mõtteline) sirgjoon'; van 'ukse riiv'
? ← alggermaani *telgō
vanaislandi tjalga 'oks; käsivars'
vanainglise telga 'oks; teivas, latt'
keskülemsaksa zelch, zelge 'kepp'
● vadja teltši 'vankri telg; telje otsas olev pulk ratta kohalhoidmiseks, nukipulk'
soome telki 'riiv (sulgemisvahend); poom, põikpuu; lukukeel'; mrd 'vankri telg'
isuri telgi 'vankri telg'
Vt ka teljed.