[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

linn : linna : linna 'suur oma halduse ja juriidiliste õigustega asula, kus inimesed ei elatu põllumajandusest'; van 'kindlus, kants'
● liivi nīn 'loss, linnus'
vadja lidna 'linn'
soome linna 'linnus, kindlus; loss'
isuri linna 'linn'
Aunuse karjala linnu 'linn'
lüüdi ľinn 'linn'
vepsa ľidn 'linn'
Läänemeresoome tüvi.

väli : välja : välja 'tasane metsatu maa-ala; piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa; suurema pinna osa; pidev mateeria vorm'
◊ välistama, väljas, väljendama
● liivi vēļa 'hõre'
Salatsi liivi vel, vell 'väli, õu, hoov'; velen 'väljas'
vadja väľľä 'väli'
soome väljä 'lai, lahe; avar, ruumikas; lõtv; hõre'
isuri väljä 'lai, lahe'
Aunuse karjala väľľü 'lai, lahe; avar; lõtv; vabadus, voli'
lüüdi väľľ(ü) 'lai, lahe'
vepsa väľ 'nõrk; lai, lahe; lõtv; lahja'
Läänemeresoome tüvi. Sõna on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on leedu valia 'tahe, voli'. Vt ka väle, välk, välmima, vältama ja välu.