[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

jakk : jaki : jakki 'eest lahti käiv ülakeha kattev varrukatega pealisrõivas'
alamsaksa jacke 'jakk'

kleit : kleidi : kleiti 'naise v tütarlapse (enamasti) üheosaline pealisrõivas'
leit
saksa Kleid 'kleit; rõivas, rüü'
Eesti keelest on laenatud vadja kleitti '(lapse) kleit', isuri kleitti 'kleit' ja eestirootsi kḷäit 'poekleit; põll'.

maja : maja : maja 'hoone; pere koos talle kuuluva(te) hoone(te)ga (v ruumidega) ning majapidamisega'
?indoeuroopa *maģo-
vanasaksi makōn 'tegema; ehitama'
vanaülemsaksa gi-mah 'meeldivus, rahu'
saksa Gemach 'tuba, ruum'
liivi mōi 'peavari'
vadja maja 'maja, elamu; onn, varjualune'
soome maja 'onn; peavari, eluase'
isuri maja 'onn, ajutine varjualune'
karjala maja 'onn, ajutine varjualune; eluase'
lüüdi maja 'onn, ajutine varjualune'
Teisalt on arvatud, et võib olla balti laen, kuid läti māja 'maja, kodukoht; pere, pererahvas' peetakse praegu pigem läänemeresoome laenuks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mai̯a 'hütt, maja', mai, mäi, māe 'võrgumaja rannas'. Hiljem on laenatud tüve alggermaani vaste, magama. Vt ka majutama.

pintsak : pintsaku : pintsakut 'ülakeha ja puusi kattev pikkade varrukatega eest nööbitav (meeste) hrl voodriga pealisrõivas, kuub'
vene pidžák, mrd pindžák 'pihtkuub, pintsak'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi pinnsak 'pintsak, jakk'.

pluus : pluusi : pluusi 'ülakeha kattev õhem hrl kinnisega pealisrõivas; päevasärk'
luuse
saksa Bluse 'pluus; tööpluus'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi plōs, plūs 'pluus'.

rahvas : rahva : rahvast 'etniliste tunnuste alusel piiritletav inimrühm; mingi paikkonna, koha elanikud, talupere liikmed; maa, riigi elanikkond; inimesed, suur inimhulk'
?alggermaani *þrawwaz
vanaülemsaksa trouwen 'kasvama'
liivi ro 'inimesed, inimhulk'
vadja rahvas 'inimesed, inimhulk; inimene'
soome rahvas 'lihtrahvas, maarahvas; inimesed, inimhulk'
isuri rahvas 'inimesed, inimhulk'
Aunuse karjala rahvas 'inimesed, inimhulk'
lüüdi rahvaz 'inimesed, inimhulk'
vepsa rahvaz 'inimesed, inimhulk'
Germaani laen eeldab, et läänemeresoome keeltes on toimunud tähendusnihe 'täiskasvanud, tugev' > 'täiskasvanu' > 'täiskasvanud inimesed, rahvas'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd ravasts 'suur pere'.

seelik : seeliku : seelikut 'alakeha kattev, vöö v värvliga vöökohale kinnitatav hrl naiste pealisrõivas; kleidi alaosa'
On arvatud, et tuletis tüvest selg. Vähem tõenäoliseks on peetud oletust, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *segla, mille tähendus on olnud 'äralõigatud tükk, riie' ja mille vaste on nt rootsi segel 'puri'. Selle tüve teine variant või selle variandi skandinaavia vaste võib olla laenatud sõnas siil2. Eesti keelest on laenatud soome mrd sielikko 'seelik'.

särk1 : särgi : särki 'ülakeha kattev alusrõivas; vastav käistega meeste pealisrõivas'
algskandinaavia
vanarootsi särker 'särk'
rootsi särk 'särk'
liivi serk 'särk'
soome mrd sarkki, särkki 'jämedast kangast (naiste) särk'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur