[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hääbuma : hääbuda : hääbun 'aeglaselt kaduma, pikkamisi hävima, surema, otsa saama'
← soome häipyä 'kaduda, jalga lasta; hajuda; vaikida, vaibuda; kahvatuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

küdema : küdeda : köen (milleski kütuse põlemise kohta)
◊ kütma
● liivi kittõ 'kütta'
vadja tšüttää 'põletada, kütist teha'
soome kyteä 'küdeda; hõõguda'
isuri küttööjä 'küdeda'
Aunuse karjala küdie 'hõõguda; vinduda'
lüüdi küdödä 'hõõguda'
vepsa küdoda 'hõõguda; vinduda'
handi kŏš- 'hõõguma; vinduma; põhja kõrbema'
mansi kwossi- 'hõõguma; põlema; valutama'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Küttis 'kütis' ja võib-olla ka läti ķute(s) 'küttematerjali kuhi kütise tegemiseks' (← kütis).

leek : leegi : leeki 'põlemise silmale nähtav helendus, tulekeel'
● soome liekki 'leek'
karjala liekki 'leek'
Läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka vadja lõõkkua 'kiikuda; liikuda, õõtsuda, hõljuda' , soome liekkua 'kiikuda, õõtsuda', isuri leekkua 'kiikuda, õõtsuda' ja karjala liekkuo 'kiikuda, õõtsuda; kõikuda, liikuda'.

lämmastik : lämmastiku : lämmastikku 'keemiline element, põlemist mittesoodustav lõhnata, värvita gaas (N)' lämb

põõn : põõna : põõna 'puidust põikliist laudadest eseme ühendamiseks ja tugevdamiseks; mõlemast otsast kinnitatud riideriba hrl riietuseseme seljal'
← alggermaani *spēnu-
vanaislandi spánn 'õhuke lapik puu; liist'
vanarootsi spān 'laast, liist'
saksa Span 'laast, liist'
● liivi pȭn 'põikpuu'
vadja piina '(ukse v akna) piit'
soome piena 'põõn; liist; pulk'
isuri peena 'uksepiit'
karjala piena 'põik-, tugipuu'
Sama germaani tüvi võib olla sõna peen laenuallikas. Vt ka põõnama.

säinas : säina : säinast 'võrdlemisi kogukas mage- ja riimveekala (Leuciscus idus)'
○ lõunaeesti säünäss
● vadja säünäz, säünije, säüne, säünin 'säinas'
soome säynävä 'säinas'
isuri säünes 'säinas'
Aunuse karjala säünü 'säinas'
lüüdi šäuńäg 'säinas'
vepsa söunaz 'säinas'
saami seavnnját, seavnnjág 'säinas'
ersa seńej 'säinas'
mokša śeńi 'teatud kala (arvatavasti karpkala)'
udmurdi son liitsõnas son-č́ori̮g 'säinas'
komi si̮n 'säinas v muu kala'
ungari őn 'säinas v muu kala'
Soome-ugri tüvi.

tasa 'poole, summutatud häälega, hääletult; aegamisi, pikkamisi; kergelt, õrnalt; millegagi ühel(e) joonel(e), samal(e) kõrgusel(e); (vastastikku) võrdses seisukorras, pretensioonideta; (rahaliselt) tasutud v tasutuks, nullseisu(s)'
◊ tase, tasu
● liivi tazā 'rahulik, tasane'
vadja tasa 'ühetasa, ühtlaselt; vaikselt'
soome tasan 'võrdselt; ühetasa, ühtlaselt; täpselt'
isuri tasa 'tasane, sile', saman tasan 'ühepalju'
Aunuse karjala taza 'tasane, sile; ühetasane, võrdne; paaris (arvu kohta)'
lüüdi tazalai '(millegagi) tasa, millenigi'
vepsa tazo 'tasane, sile'
? neenetsi tasᵊ 'kogu, terve; võrdselt, ühtlaselt; paariline, paaris'
Läänemeresoome või koguni uurali tüvi. Neenetsi vaste on kaheldav seetõttu, et teistes kaugemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tasa! 'vait!'; tas’n, tasnas 'kustuma' (← tasanema).

triivima1 : triivida : triivin 'tuulest v voolust aetav olema, ajuma; ajuma panema, ajama; (pikkamisi, nihkudes) minema, (aeglaselt) liikuma'
○ riivima
← alamsaksa driven 'ajuma, triivima; ajama; (karja) pidama; tegelema'
Mõnevõrra hiljem võib olla laenatud sama sõna teises tähenduses, triivima2. Sama tüvi on laenatud sõnas triip-2.

tuli : tule : tuld 'leegiga põlemise ilming, mille juures eraldub valgust ja soojust; mingi valgusallika valgus; tulirelvadest laskmine; (liitsõnade esiosana) väga, ülimalt'
● liivi tu’ļ 'tuli, leek; (tule)valgus'
vadja tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
soome tuli 'tuli, leek; tulirelvadest laskmine'; van 'valgus'
isuri tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
Aunuse karjala tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
lüüdi tuľi 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
vepsa tuli, tuľ 'tuli, leek'
saami dolla 'tuli, leek; lõke; (mitm) tuletikud, tulused'
ersa tol 'tuli, leek'
mokša tol 'tuli, leek'
mari tul 'tuli, leek; lõke; valgus; elekter'
udmurdi ti̮l 'tuli, leek; valgus'
komi ti̮v liitsõnas ti̮vke̮rt 'tulekivi'
neenetsi tu 'tuli, leek'
eenetsi tu 'tuli, leek; valgus; välk'
nganassaani tui 'tuli, leek'
sölkupi tǖ 'tuli, leek'
kamassi šш 'tuli, leek; valgus'
matori tuj 'tuli, leek'
Uurali tüvi. Vt ka tulus, virvatuli.

tükk1 : tüki : tükki 'osa tervikust; klomp, kamakas; võrdlemisi suur kogus, hulk; üksikese v -isend; koolist koduülesandeks antu; temp, vigur'; kõnek 'näidend; muusikapala'
← alamsaksa stucke 'osa tervikust; maatükk; asi, ese; kelmustükk, temp, vemp'
Tähendust on hiljem mõjutanud ka saksa Stück 'osa tervikust; üksikese, eksemplar; näidend; muusikapala; kahur; tegu, teguviis; süütegu, temp, vemp', mis võib olla ka sõna tükk2 laenuallikas. Samatüveline tegusõna tükeldama on tõenäoliselt saksa keelest laenatud, ← saksa stückeln 'tükeldama'. Eesti keelest on laenatud vadja tükkü 'tükk, pala, (põllu)riba; eksemplar; temp, vemp', tükki 'tükk, pala; eksemplar', isuri tükkü 'tükk, pala, põlluriba; eksemplar' ja soome mrd tykky 'tükk, pala, põlluriba, jääpank; temp, vigur'.

üsna 'võrdlemisi, küllaltki; päris, täiesti, lausa'
On arvatud, et tüve üks vana mitmuslik käändevorm, < *üksinä.