[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

mudil : mudila : mudilat 'väike merede põhjakala (Gobius)' mudilane

mudilane : mudilase : mudilast 'väike laps'; van 'mudil, väike merede põhjakala (Gobius)'
◊ mudil
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mutukas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi muto- liitsõnas muto-lā 'putukate parv'.

murjan : murjani : murjanit 'must, määrdunud inimene'; van 'neeger, mooramaalane'
← rootsi morian 'murjan (neegri kohta)'
← alamsaksa morian 'neeger; maur'
← soome murjaani 'neeger; murjan; mooramaalane'
Murretes on sõna levinud peamiselt Eesti põhjaranniku läheduses, seepärast võib olla laenatud ka soome keelest. Soome sõna on laenatud rootsi keelest. Laenatud on ka tüve alamsaksa või saksa vaste, moorlane. Vt ka muri.

nolgus : nolguse : nolgust 'Põhja-Jäämeres, Atlandi ookeani põhjaosas ja Läänemeres elutsev laia peaga põhjakala (Myoxocephalus scorpius)' nolk

norra 'teatud Skandinaavia rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← rootsi Norge 'Norra'
Sõna häälikulist kuju võib olla mõjutanud rootsi norra 'põhja-, põhjapoolne'.

räni : räni : räni 'looduses ühendeina esinev element, mittemetall (Si); tulekivi; puidurike, mille korral tihenenud ja kõvenenud aastarõngastega puit on muutunud kõvaks, kuid rabedaks'
← vene mrd kren’ 'tulekivi; kõver puu; kasvava puu põhjapoolne külg; tiheda, keerdus süüga puit; kreml, kesklinn'
Keemilise elemendi tähendus on sõnale antud kirjakeeles, tähendusülekanne võib olla toimunud vene keele eeskujul, vrd vene kremén’ 'ränikivi, tulekivi' ja sellest tuletatud krémnij 'räni (Si)'.

trulling : trullingu : trullingut 'pisike keha katva limakihiga mageveekogude põhjakala (Nemachilus barbatus)'
○ trülling
? ← alamsaksa grundele, grundelink 'rünt'
On arvatud, et laen on tugevasti moondunud rahvaetümoloogilisel seostamisel sõnaga (t)rull, rull. Samast allikast võib olla laenatud ka rünt.