[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

häil : häilu : häilu 'järsuveeruline tasase põhjaga sulglohk; puude väljalangemisest v rühmiti raiumisest tekkinud tühik puistus'
Tundmatu päritoluga tüvi. Vanemast murdekeelest tähenduses 'katel' registreeritud sõna on kirjakeeles oskussõnana uutes tähendustes kasutusele võetud. On arvatud, et sama tüvi on ka murdesõnas äil 'saksa häll'.

kimm : kimmi : kimmi 'ühest otsast kiiljalt õhenev lauake katuse katmiseks'; mrd 'puunõu kumer küljelauake'
○ kimb
← alamsaksa kimm, kimming 'sälk, renn nõul', kimme, kime, kieme 'anuma äär või väliskülg', kimke 'ühe põhjaga puunõu, toober, pang vms', kim liitsõnas kimwerk 'teatud aamissepatöö'
Võimalik, et sõna on murretes osaliselt laenatud soome keelest, ← soome kimpi, mrd kimmi 'puunõu küljelaud; katusesindel', soome sõna on rootsi keelest laenatud.

krõks : krõksi : krõksi 'hanekõrist rõngas lõngakera põhjana' rõksuma

kurn1 : kurna : kurna 'augulise põhjaga (metall)nõu vm vahend tahkete osade eraldamiseks vedelikust'
● liivi kūrna 'pesuküna; pesu; lekkiv anum'
vadja kurnata 'kurnata'
soome kuurna 'uure, soon; küna, renn'; van kuurnita 'kurnata, välja sõeluda'
Aunuse karjala kuuru 'uure, renn; joogiküna'
lüüdi kuure͔ 'lehma joogiküna'
vepsa kurn 'renn, uure; tila'
? mari korno 'tee, rada'
ungari horny, horony 'uure'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist germaani laenuga, ← alggermaani *χurna, mille vaste on saksa Horn 'sarv', kuid see ei ole tähenduserinevuse tõttu veenev. Sel juhul oleksid mari ja ungari vaste teise päritoluga.

kübar : kübara : kübarat 'vormitud põhjaga ja laiema servaga peakate'
← balti
leedu kepurė 'müts; kübar'
läti cepure 'müts; kübar'
● liivi kibār 'kübar'
vadja tšüpärä '(meeste) müts'
soome kypärä, kypäri 'kiiver; kübar'
saami gahpir 'müts'
Vt ka kiiver.

lehter : lehtri : lehtrit 'allapoole koonusjas hrl toruga lõppev põhjata riist v seadeldis vedeliku, puistaine vms valamiseks väikese avaga mahutisse; kraater, (mürsu)auk'
○ (t)rehtel, rehter
◊ trehter
← alamsaksa trechter 'lehter; ruupor'
Laenu muganemisel on konsonantühend sõna algul lihtsustunud ja seejärel on sõna lõpus oleva r-i mõjul sõna alguses toimunud muutus r › l.

lähker : lähkri : lähkrit 'trummikujuline kahe põhjaga puunõu joogi kaasavõtmiseks'
← alamsaksa lechelen, lechelken, lecher 'puidust tünnike'
Eesti keelest on laenatud vadja lähkeri 'lähker' ja isuri lehkeri '(piima)lähker'.

matt1 : mati : matti 'väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (nt terade, jahu jaoks); endisaegne peamiselt vilja mahumõõt; jahvatamise tasuks antav vili'
← alamsaksa mat(te) 'viljamõõt, mille mölder sai jahvatamise eest'
Matti kasutati peamiselt veskites naturaalse jahvatustasu, mativilja võtmiseks. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi matt 'vili, mille mölder sai jahvatamise eest; selle mõõt'.

mõnama : mõnada : mõnan '(torisedes) sajatama, kiruma, põhjama' manama

narr : narri : narri 'kloun, veiderdaja; see, kes teiste meelest mõistlikult ei käitu; tobedavõitu, naeruväärne; ebamugav, piinlik'
← alamsaksa narre 'narr'
Samatüveline tegusõna narrima võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa narren 'narritama, narrima, pilkama, ninapidi vedama'. Eesti keelest on laenatud vadja narri (pilke-, narrimis-, sõimusõna), narria 'narrida, pilgata; laimata, põhjata, teotada' ja isuri narria 'sõimata, laita; narrida'.

pargas : pargase : pargast 'suur lameda põhjaga paat v jõepraam'
← saksa Barkasse 'suur abipaat'
← rootsi barkass 'sõjalaevade abipaat moonaveoks'
← vene barkás 'suur paat, väike laev'

pott : poti : potti 'lameda põhjaga anum; ahjukivi; kaardimast'
◊ poti
← alamsaksa pot, put 'pott, eelkõige savipott; kahhelahju ahjupott'
Kaardimasti nimetusena on pott ja poti tüve pada3 sünonüümid, aluseks rahvaetümoloogiline seostamine sõnaga pada2. Eesti keelest on laenatud vadja potti 'nõu, anum, pott'. On arvatud, et soome kagumurretes on võinud tähendust 'pada' mõjutada ka eesti keel, soome potti 'pudel; (savi)pott'; mrd 'pada'.

praam : praami : praami 'lai lamedapõhjaline väikese süvisega (pukseeritav) kaubalaev'; kõnek 'parvlaev'
○ raam
← alamsaksa prām 'lameda põhjaga (ilma kiiluta) veesõiduk jõgedel raske lasti, inimeste jm vedamiseks'

rump : rumba : rumpa 'lameda põhjaga sõudepaat, ruup; ahjupoti tagakülje keskosas asuv süvend'
← alamsaksa rump 'kere; piklik nõu; masti, taglase ja tüürita laevakere'
Paadi tähenduses on tõenäoliselt tegemist hilisema, uusalamsaksa laenuga, keskalamsaksast niisugust tähendust registreeritud ei ole. Vt ka ruup.

ruup : ruuba : ruupa 'lameda põhjaga lootsik'
Võib olla tüve rump variant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rūp, rupp '(lamedapõhjaline) väiksem (kala)paat; sõudepaat 1–3 inimesele'.

sannikas : sannika : sannikat 'meil harva soistel niitudel ja soodes kasvav emajuurele lähedane rohttaim (Swertia)'
Tõenäoliselt nimetatud taime kasvukoha järgi, murretes sannik 'vesine sooheinamaa', vadja sannikko 'raba'. On arvatud, et sama tüve vaste võib olla soome santa 'liiv', mrd sannikko, santikko 'liivane maa, liivase põhjaga maa' ja tüvi on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on nt rootsi sand 'liiv'. Teise võimalusena on oletatud, et tuletis tüve sonn variandist.

siunama : siunata : siunan 'kiruma, põhjama, sarjama'
← vanarootsi sighna 'õnnistama, ristimärki tegema'
Varasemal ajal on ka eesti sõna tähenduste hulgas olnud 'õnnistama; nõiduma'.

toober : toobri : toobrit 'ülalt laienev kahe kõrvaga, jalgade ja kaaneta sõõriku põhjaga laudnõu'
○ toover, toorev, toor, toori(s), toore(s), toorja(s)
← alamsaksa tover, tober 'toober, kahe kõrvaga puunõu'
Eesti keelest on laenatud vadja toovari 'toober' ja isuri toovari 'toober'.

tünn : tünni : tünni 'kumerate külgede ja kahe põhjaga puunõu, millest üks põhi enamasti välja käib, muu sellelaadne suurem nõu'
← alamsaksa tunne 'tünn'
Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant või saksa vaste, tonn, samuti (vana)rootsi vaste, tünder . Eesti keelest on laenatud vadja tünni 'tünnike'.

vann : vanni : vanni 'ovaalse põhjaga nõu pesemiseks, kümbluseks'
← saksa Wanne 'vann'
Eesti keelest võib olla laenatud vadja vanni 'vann'.