[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

eller- liitsõnas ellerhein 'pääsusilm' heller-

heller- liitsõnas hellerhein 'pääsusilm (Primula farinosa)'
eller-
On oletatud, et tegemist on tüve hell kordamisel saadud vormiga. Samalaadselt on moodustatud nt taimenimetused kullerkupp, kuller-2, ja nallernaat.

hõlp : hõlbu : hõlpu 'kerge elu, kergendus, kergus; lust, elurõõm'
alggermaani *χelpō
vanaislandi hjalp 'abi, päästmine'
rootsi hjälp 'abi, toetus'
saksa helfen 'aitama, abistama'
vadja helppo 'hõlbus, kerge; kergendus, hõlp'
soome helppo 'kerge, hõlbus'; van 'kergendus, abi'
isuri helppo 'kerge, hõlbus'
Aunuse karjala helpo 'kerge, hõlbus'
lüüdi helpota 'vaikida, sumbuda, rahuneda'

kimar : kimara : kimarat '(peen) korts, kurd; kortsuline, kipras'; mrd 'kräsuline, kähar'
vadja tšimara 'korts (nahal); kortsus; kurd, krooge'
soome mrd kimara 'kipras asi, kobar, salk; liiga hapu, halva lõhna v maitsega; külm, tormine'
Läänemeresoome tüvi.

paabu- liitsõnas paabulind 'vau, Indias ja Sri Lankal elutsev suur kanaline, kelle isaslinnul on pikk kirevasõõrilise kattesulestikuga saba (Pavo cristatus)'
alamsaksa pawe, pau-, pawe-, pagelūn 'paabulind'
Rahvakeeles on olnud harilikum hiljem laenatud saksa vaste, vau. v ~ b vaheldust on võinud mõjutada mehenimi Paap : Paabu.

redu : redu : redu 'peiduurgas, pelgupaik, peit, pagu, vari'
rõdu
?alamsaksa redde 'päästmine, pääste'
Vanemas murdekeeles on sõna tähendanud ka 'elumaja katuse ja kambrikulae vaheline ruum'. rõdu on murdevariant, mis on kirjakeeles kasutusele võetud eristunud tähenduses.

ribu-2 liitsõnas riburada 'looklev, käänuline v keeruline rada' ribu1

rähn : rähni : rähni 'tugeva peitelja noka, vetruva saba ja ronijalgadega puistulind (Picus)'
soome van srmt rähni, röhni, rähmi 'roherähn'
Tõenäoliselt tüve -näär2 varasemast kujust *närhi häälikute ümberpaiknemise teel tekkinud variant. Soome vaste võib olla osaliselt eesti keelest laenatud. Teise arvamuse järgi samasuguste häälikute erisuguseks muutumise teel tekkinud variant läänemeresoome-permi tüvest, mille vasted on murdesõna hähn 'rähn' ning liivi ē'ņ(õz) 'kirjurähn', soome mrd hähnä 'rähn', saami čáihni 'rähn', mari šište 'rähn', udmurdi śiź 'rähn' ja komi śiź 'rähn'. Võimalik, et tüved on omavahel segunenud.

sirk : sirgu : sirku mrd 'lind; rohutirts'
lõunaeesti tsirk
vadja sirkku 'lind, linnuke; pajulind, siisike', sirkka 'rohutirts, heinaritsikas'
soome sirkku 'tsiitsitaja; tsiitsitajaline', sirkka 'kilklane; rohutirts, ritsikas'
isuri sirkkulain, ťš́irkkulain 'varblane', serkka 'rohutirts; kilk'
karjala tširkku, tširkkuine 'varblane, tsiitsitaja vm väike lind', tširkka 'rohutirts; pääsuke; kulles; mäng, mängupulk'
lüüdi ťš́irk 'varblane; mäng', ťš́irkku 'rohutirts'
vepsa čirk 'tsiitsitaja, väike lind; pulgamängu pulk; kulles'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sirtsama.

vau : vau : vaud 'paabulind'
saksa Pfau 'paabulind'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, paabu-.

visa : visa : visa 'järjekindel; vastupidav; aeglane, vaevaline'
liivi vizā 'kõva; tugev, kange; visa, kangekaelne'
soome visa 'näsupuit, salmiline puit; näsuline'
Aunuse karjala viza liitsõnas vizakoivu 'maarjakask; Karjala kask'
lüüdi viža liitsõnas vižakoiv 'maarjakask; Karjala kask'
Läänemeresoome tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur