[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aadam : aadama : aadamat '(naljatlevalt) mees'
Üldnimeks muutunud isikunimi. Nimi on algselt pärit heebrea keelest, heebrea adam 'inimene, mees'. Vt ka iidamast.

elevant : elevandi : elevanti 'nüüdisaja suurim maismaaloom pika londi ja suurte võhkadega (Elephas, Loxodonta)'
← alamsaksa elefant 'elevant'
← saksa Elefant 'elevant'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina elephas, elephans 'elevant', elephantus 'elevant; elevandiluu', vanakreeka eléphas 'elevant'.

hiivama : hiivata : hiivan 'vinnama; üles v välja tõmbama'; kõnek 'näppama'
← rootsi hiva 'hiivama, üles vinnama'
← saksa hieven 'hiivama, üles vinnama'
Meremeeste keelest pärit sõna algallikas on inglise heave 'tõstma, hiivama'. Hiljem on sõna levinud üldkeelde koos tähenduse laienemisega. Eesti keelest võib olla laenatud vadja hiivata 'hiivata'.

hitse : hitsme : hitset 'külviee, külvirinna äärjoon'
● soome mrd sitkain 'hitse'
karjala sitkelmö 'hitse'
lüüdi sikloimi 'hitse'
vepsa sikloita 'külvirinna äärjoont märkida'
? saami časkkis 'tükk, jupp; leiva- v kalalõik'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et kirjakeelses lõunaeesti murretest pärit variandis on toimunud häälikute eristumine hits(k)e < *sits(k)e. Murrakuti on säilinud ka variandid sitke, site, (mitm) sitmed.

juhtuma : juhtuda : juhtun 'toimuma, aset leidma'
● vadja johtua 'meelde tulla'
soome johtua 'tuleneda, johtuda; pärineda, pärit olla'
isuri jouhtua 'meelde tulla'
Aunuse karjala juohtuo 'meelde tulla'
lüüdi ďuohtuda 'meelde tulla'
vepsa johtuda '(meelde) tulla'; johtutada 'meenutada'
Tõenäoliselt tuletis juhtima tüvest. Eesti keelest on laenatud liivi jut 'juhtuda'. Vt ka joht, johtuma.

kalkun : kalkuni : kalkunit 'sulgedeta ning käsnalise punaka kaela ja peaga suur kodulind'
← alamsaksa kalkūn 'kalkun'
← baltisaksa Kalkun 'kalkun'
Alamsaksa või baltisaksa laenuallikas on kujunenud sõnaühendist kalkūnsche höner 'Kalkuta kuked'. Sellise nimetuse andsid Ameerikast pärit linnule maadeavastajad, kes esialgu uskusid, et nad on jõudnud Indiasse. Eesti keelest on laenatud vadja kalkkuni 'kalkun'.

koiku : koiku : koikut 'lihtne voodi või muu magamisase'
○ koika, koik, koigas, koiko
← vene kójka 'voodi, ase, koiku; koi'
Sõnalõpuline u on tõenäoliselt pärit vene käändevormist kójku.

koor2 : koori : koori 'suur kollektiiv ühiseks laulmiseks'
← alamsaksa kōr 'koor'
Alamsaksa sõna on ladina laen, ← ladina chorus 'koor; tants', mis omakorda on pärit vanakreeka keelest, ← vanakreeka chorós 'tantsuplats; tantsurühm; tants, ringmäng'.

kroonu : kroonu : kroonut 'riik; sõjavägi'
← rootsi krona 'kroon; kroonu, riik'
Laenatud 18. sajandi alguses kirjalike tekstide kaudu, esialgu kujul kruunu. Sõna lõpu u on pärit rootsi käändevormist.

lagrits : lagritsa : lagritsat 'magusjuurest saadav magusaine'
← saksa Lakritze(n) 'lagritsapõõsas'
Meile saksa laenuna jõudnud, paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka glykýrrhiza 'magus juur'.

latern : laterna : laternat 'tuule- ja vihmakindel valgusti'
○ later, laterm(u)
← saksa Laterne 'latern'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina lanterna, lāterna 'latern, lamp', vanakreeka lamptḗr 'latern, lamp'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi latt, lattär 'latern' (← murdevariant later).

lilla : lilla : lillat 'punasinine, (hele)violett'
← saksa lila 'lilla'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit pärsia keelest ja jõudnud Lääne-Euroopasse araabia keele vahendusel, araabia līlāk 'sirel', pärsia līlak, nīlak 'sinakas'.

lõvi2 : lõvi : lõvi 'peamiselt Aafrika savannides ja poolkõrbetes elutsev suur pruunikaskollane kaslane (Panthera leo)'
◊ lõu-
← alamsaksa louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina leo 'lõvi', vanakreeka léōn 'lõvi'.

lärm : lärmi : lärmi 'valjude (inim)häälte segu, kisa, kära'
○ larm
← alamsaksa allārm, allarm, allerm 'alarm, häire, lärm, kisa, müra; sõjaline ülestõus'
← saksa Lärm 'lärm, kära, müra; alarm, häire'
Alamsaksa allikas on algselt pärit itaalia keelest, ← itaalia all' arme 'relvade juurde'. Selle vaste on eesti keelde hiljem laenatud kujul alarm 'hoiatusmärguanne, kutse relvile v ohuvastasele tegevusele', ← saksa Alarm 'alarm, häire'.

manna : manna : mannat 'peeneteralised nisutangud; (piiblis) taevast sadanud imetoit'
← alamsaksa manna 'taevast sadanud imetoit'
Tüvi on algselt pärit heebrea keelest, heebrea mān 'anne, and'. Meil sai sõna tuntuks piibli vahendusel. Tähendus 'peeneteralised nisutangud' on laenatud vene keelest, vene mánna, mánnaja krupá 'manna'.

mantel : mantli : mantlit 'mitmesuguse kuju ja tegumoega ülerõivas; väliskest, ümbris'
← alamsaksa mantel 'mantel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina mantellum, mantelum 'kate, tekk, vaip'.

masin : masina : masinat 'inimeste kehalist v vaimset tööd kergendav ja tõhustav seade v seadmete kogum'; kõnek 'auto (v mootorratas)'
← saksa Maschine 'masin; lennuk'
Uuem tähendus 'auto ' on laenatud vene keelest, ← vene mašína 'masin, seade; auto'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina machina 'mehhanism, ehitus, konstruktsioon; masin, vahend', vanakreeka mēchanḗ 'tööriist, seadeldis, vahend'.

moorlane : moorlase : moorlast van 'musta- v tõmmunahaline'
← alamsaksa morian, mōr 'maur; neeger'
← saksa Mohr van 'maur'; kõnek 'mooramees, neeger'
Paljudes keeltes tuntud, meile saksa keelest laenatud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina Mauri 'maurid, moorlased, Mauritaania elanikud'. Laenatud võib olla ka tüve rootsi vaste, murjan.

munk : munga : munka 'usulistel põhjustel maailmast tagasitõmbunult üksiklasena v kloostri kogukonnas mungatõotuse järgi elav mees'
← alamsaksa mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'munk'
← rootsi munk 'munk'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina monachus 'munk', vanakreeka monachós 'munk'. Vt ka muuk2.

märter : märtri : märtrit 'usukannataja; oma veendumuste pärast kannataja'
← alamsaksa martelere, mertelere 'märter'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina martyr 'märter, kannataja', vanakreeka mártyr 'tunnistaja; märter'.

mässama : mässata : mässan '(riigi)võimule vastuhakust osa võtma; tormitsema, möllama; millegagi tegevuses olema'
◊ mässima, mäsu
← vene mešát’ 'segama, segi ajama'
● Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja mäsätä (oleviku ains 1P mässään) 'häirida; sassi ajada; segada, liigutada (toitu); (kinni) mässida', soome mässätä 'õgida; prassida; noomida, pahandada'; van kirjak 'kakelda, lärmata', isuri mässätä 'prassida, möllata' ja millega on segunenud nimetatud vene allikast pärit laentüvi. mäsu on tuletis nimisõnast mäss.

mööbel : mööbli : mööblit '(elu)ruumide sisustusesemed'
← saksa Möbel 'mööbel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina mobile 'liikuv vara', mobilis 'liikumisvalmis'.

münt2 : mündi : münti 'seadusega määratud kaalu, koostise ja vormiga metallitükk maksevahendina, metallraha'
← alamsaksa munte, monte 'müntide vermimise õigus; rahapaja; münt, metallraha'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina moneta 'rahapaja; münt, raha(tükk)'.

ohver : ohvri : ohvrit 'jumalatele, vaimudele jt soosingu saavutamiseks v tänuks annetatu; vabatahtlik loobumine millestki olulisest kellegi v millegi kasuks; kannatanu, kahjustatu v hukkunu'
← alamsaksa offer 'ohver'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina offerre 'vastu kandma v viima; ohverdama'.

paber : paberi : paberit 'taimse kiudaine sadestamise teel saadav õhuke kangas- v lehtmaterjal, hrl kirjutus- v pakkematerjalina; leht (käsikirjalise) tekstiga; ametlik kiri'
← alamsaksa pap(p)īr 'paber'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit kreeka keelest, vanakreeka pápȳros 'papüürus (taim); sellest tehtud kirjutusmaterjal'. Eesti keelest on laenatud vadja paperi 'paber; dokument; paberraha'.

padinad : padinate : padinaid (mitm) 'naeltega puutallad jääl käimiseks'
← rootsi patina 'pori ja märja eest kaitsev jalanõu, mis koosnes puittallast ning kahest kontsast ja kinnitati hrl rihmadega jalalaba külge'
← soomerootsi patin 'naeltega puutald jääl käimiseks'
Rootsi keelest laenatud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina patinus 'tuhvel'.

pagema : pageda : pagen 'eest ära minema, põgenema'
◊ pagu2, paotama, põgenema, põgus
● vadja pagõta 'põgeneda; peitu minna'
soome paeta 'põgeneda; peidus olla'
isuri paeda 'põgeneda; alaneda (merevee kohta)'
Aunuse karjala paita 'põgeneda; voolata, joosta; lahti tulla'
lüüdi pageta 'põgeneda; voolata, alaneda (jõe kohta)'
vepsa pageta 'põgeneda'
Läänemeresoome tüvi. Lõunaeesti murdest pärit tüvevariandis on säilinud vana a, põhjaeestilisel tüvevariandil põhinevas sõnas põgenema on toimunud häälikumuutus a > õ.

palitu : palitu : palitut '(paksemast riidest v vatiiniga) mantel'
← saksa Paletot 'palitu'
← vene pal’tó 'palitu'
Saksa või vene keele kaudu laenatud sõna on algselt pärit prantsuse keelest, prantsuse paletot 'palitu'. Vene keele vahendusel on saadud murdesõnad paltu, palto. Eesti keelest on laenatud eestirootsi páleto, pálito 'mantel'.

pappel : papli : paplit 'põhjapoolkeral levinud haava sarnane lehtpuu (Populus)'
← saksa Pappel 'pappel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, vrd ladina populis 'rahvas'. Paplitega ääristati juba vanas Roomas avalikke väljakuid ja muid kogunemiskohti.

park2 : pargi : parki 'korrastatud ja kujundatud puhkeala puude, põõsaste, muru ja veekogudega; mingi asutuse v organisatsiooni liiklusvahendite, masinate, mehhanismide kogum v nende asupaik'
← saksa Park 'park, puiestik; liiklemisvahendite v masinate kogumik ja nende asupaik'
Masinate kogumi ja asupaiga tähenduses on mõjutanud vene keel, vrd nt vene àvtopárk 'autopark'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← keskladina parricus 'aedik, tarandik'.

pass : passi : passi 'teatav dokument'
← saksa Paß 'pass'
Paljudes keeltes tuntud sõna on tähendanud 'läbikäiguluba' ja on algselt pärit ladina keelest, ← ladina passus 'samm'.