[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jänn : jänni : jänni 'ummik, väljapääsmatu olukord, kitsikus'
← alamsaksa jan 'jänn, kitsikus'
Alamsaksa sõna on üldnimeks muutunud isikunimi Jan.

mänd2 : männi : mändi 'igihaljas, enamasti kimbus paiknevate pikkade okastega okaspuu (Pinus)'
● liivi mänd 'noor mänd'
vadja mäntü 'mänd, mastimänd'
soome mänty 'mänd'
isuri mändü 'kidur mänd'
Aunuse karjala mändü 'jändrik, kõva, vaigune (mänd); jändrik mänd'
lüüdi mänd 'mänd'
vepsa mänd 'soos kasvav männik; (männi) pehme maltspuit'
On arvatud, et tuletis tüvest mänd1, see tööriist tehti enamasti noore männi ladvast. Esialgne tähendus on olnud 'noor mänd'. Männi vana nimetus pedajas on säilinud peamiselt Lõuna-Eestis. Vt ka mänsak.

nänn : nänni : nänni mrd 'ema, memm; naiserind, rinnanibu'
● liivi nǟna 'naiserind; nisa'
vadja nännä 'naiserind; nisa; lutt'; nänni 'nisa'
soome nänni 'rinnanibu; nisa'; mrd 'rind'
isuri nännä 'naiserind; nisa; lutt'
Aunuse karjala ńäńńi 'naiserind; nisa; lutt, lutisarv; odraiva (silmas); liigliha hobuse igemetel'
lüüdi ńäńń, ńänni 'rinnanibu, naiserind; nisa'
vepsa ńäńei, ńäńī 'rinnanibu; nisa'
Lastekeelne läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi lastekeelseid tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt udmurdi noni̮ 'nisa; naiserind; lutt', komi ńoń 'nisa; naiserind; lutt'.

pann : pann : panni 'madalate äärtega siledapõhjaline metallnõu praadimiseks v küpsetamiseks'
← alamsaksa panne 'pann'
Eesti keelest on laenatud vadja panni '(sütega) soojenduspann'.

peerg : peeru : peergu 'pikk männi- v kasepakust kistud laast, pird'
◊ piirg
● liivi pirg 'peerg', pīrgal 'pind, pilbas'
vadja piirko 'pind, terav puukild'
? soome mrd pirkale 'laast, kild, peerupakk'
? karjala pirkaleh 'laast, kild, pilbas'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pergel 'laast' ja läti mrd spę̄rgala 'pisitilluke tükike'. Vt ka pird.

penn : penni : penni 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
○ pend
? ← alamsaksa bent 'nöör, (tünni)vits'
? ← rootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; katusesarikate v laevakaarte paar, ühendav palk jms'
On ka arvatud, et võib olla eestirootsi laen, ← eestirootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; kaldpuu väraval', kuid eesti sõna laia murdeleviku tõttu on see vähem tõenäoline.

pihk1 : piha : pihka 'vaik'
● vadja pihka '(okaspuude) vaik', pihku 'mänd'
soome pihka 'vaik'
isuri pihka 'vaik; ternespiim'
Aunuse karjala pihku 'vaik; ternespiim'
lüüdi pihk 'vaik'
vepsa pihk (omastav pihkan) 'kuuse, männi vaik', pihk (omastav pihkun) 'tihe madalmets, noor okaspuumets'
idahandi piγəᴧ 'paadi vaigust paik'
Soome-ugri tüvi. Vt ka pihkama.

piht3 : pihi : pihti 'pilak; (mitm) tangidekujuline pikkade harudega tööriist esemete kinnihoidmiseks sepistamisel, sepatangid; puust klamber esemete, nende üksikosade kinnihoidmiseks, fikseerimiseks vms'
● vadja pihed 'tangid, pihid'
soome pihti (hrl mitm pihdit) 'tangid, pihid, näpitsad'
isuri pihed (mitm) 'tangid, pihid'
Aunuse karjala piihtet, piihtüöt (mitm) 'tangid, pihid, näpitsad'
lüüdi piihťemed (mitm) 'tangid, pihid'
vepsa pihťhed (mitm) 'tangid, pihid'
saami basta 'klamber; tangid, pihid'
ersa peš- liitsõnas peš-čuvto 'panni saba'
mokša peš 'pilak, peerujalg'
komi peš 'pilak, peerujalg'
Läänemeresoome-permi tüvi.

pinn : pinni : pinni 'vasara õhem ots; rooli käepide'; mrd 'nael'
← alamsaksa pin, pinne 'väike nael, teravik, (puu)nael, kingsepanael, pulk'
← saksa Pinne 'väike nael; aeru (v rooli) käepide'
Samatüveline tegusõna pinnima 'rauda õhemaks (ja teravaks) taguma, midagi sitkemaks, pehmemaks v tihedamaks taguma; pealekäimise, surveavaldamisega midagi teada saada püüdma' võib olla samuti laenatud, ← saksa pinnen 'pulgaga kinnitama, naelutama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pinn 'vikatit pinnima, külmalt taguma, et teravamaks saada'. Vt ka pinnima.

punn1 : punni : punni kõnek 'väike (noor) õun, mari vm; (mäda)põletiku vinn, vistrik, mügerik'; kõnek 'jonnakas, kiusakas v saamatu, armetu inimene'
◊ punnima, punnu, punu
● liivi puņ 'punn, prunt', puņņi 'muhklik'
soome mrd punnata 'pingutada, punnida, rügada'
karjala punnata '(rasket asja) tõsta v ümber lükata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, millega on segunenud punn2. Vt ka punduma, põnn.

punn2 : punni : punni 'puust, paberist vm prunt, kork; laua v prussi servas olev hari, mis vastab teise laua v prussi servas olevale soonele, sulund'
← alamsaksa spunt 'sulgemispunn (üleval nõu keskel); pulk laua v palgi vigastatud koha parandamiseks; punniauk'
← saksa Spund 'punn, prunt'
Vt ka punn1.

põnn : põnni : põnni '(väike) laps'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tõenäoliselt on vähemalt tähendust mõjutanud punn1.

änn : änni : änni 'kajakasuurune röövlind (Stercorarius)' händ