[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ankur2 : ankru : ankrut 'väheldane vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt, umbes 30–40 liitrit'
← rootsi ankar(e) 'ankur, mahumõõt'
← alamsaksa anker 'ankur, mahumõõt'
← saksa Anker 'ankur, mahumõõt'
Sõna lõpuosa on muganemisel seostatud oma liitega -ur või seda on mõjutanud ankur1.

astja : astja : astjat 'kolme jalaga ümmargune v ovaalne puunõu leivataigna, kalja, liha vms jaoks'
● vadja astia 'astja, tõrs, vaat'
soome astia 'nõu, anum'
isuri astia 'nõu, anum'
Aunuse karjala aste, astii 'nõu, anum'
lüüdi ašťš́ 'nõu, anum'
vepsa asťii̯ 'nõu, anum; praam, lodi'
Läänemeresoome tüvi.

hila : hila : hila mrd 'võrgu ankrukivi'
← rootsi mrd ila 'suur võrgukivi; puutükk pikkuse ja laiuse suhtega 10 : 1'
Sõnaalguline h on eesti keeles tekkinud lisahäälik.

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
● vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

kapp1 : kapa : kappa 'puunõu ühe pikema küljelauaga, kust kinni hoida; endisaegne mahumõõt'; mrd 'teatud pinnamõõdu ühik'
○ kirderanniku kappa
← alggermaani *skapa-
vanasaksi skap 'anum, nõu'
saksa mrd Schaff 'ammutamisnõu; toober; vilja-astja'
● vadja kappa 'kapp, kibu; mahumõõt'
soome kappa 'kapp, kibu; mahumõõt'; van 'teatud pinnamõõt'
isuri kappa 'mahumõõt; väike lohk; suur viljavihkude kuhi rehes'
Aunuse karjala kappu 'mahumõõt; haavapuust ümmargune kaaneta vakk'
lüüdi kappe͔ 'mahumõõt'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kap 'ühe pikema küljelauaga puunõu' ning eestirootsi kapp 'ühe pikema küljelauaga puunõu'.

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kibu1 : kibu : kibu '(väike) kapp, puunõu'
← alggermaani *kippōn-
algskandinaavia *kippō
vanaislandi kippa 'korv'
norra kipa 'vitstest korv, kandmisnõu'
← alggermaani *skipa-
algskandinaavia *skipa
vanaislandi skip 'laev'
vanaülemsaksa skif 'laev; anum'
● vadja tšippo 'kruus'
soome kippo, mrd kippa 'kapp, kibu; kopsik; kruus'
karjala kippa 'kapp, kibu, laudadest puunõu'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või noorem, skandinaavia laen. Murretes on tuntud ka variant kipp. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kippe 'väike ammutamisnõu', eestirootsi kipo 'väiksem jooginõu' ja võib-olla läti mrd ķipa, ķipe, ķipis 'väike ammutamisnõu'. Vt ka kippel.

kimm : kimmi : kimmi 'ühest otsast kiiljalt õhenev lauake katuse katmiseks'; mrd 'puunõu kumer küljelauake'
○ kimb
← alamsaksa kimm, kimming 'sälk, renn nõul', kimme, kime, kieme 'anuma äär või väliskülg', kimke 'ühe põhjaga puunõu, toober, pang vms', kim liitsõnas kimwerk 'teatud aamissepatöö'
Võimalik, et sõna on murretes osaliselt laenatud soome keelest, ← soome kimpi, mrd kimmi 'puunõu küljelaud; katusesindel', soome sõna on rootsi keelest laenatud.

kirn : kirnu : kirnu 'kõrge kitsas puunõu (hrl piima v koore säilitamiseks)'
○ kirderanniku kirnu
← vanarootsi kirna 'kirn'
● vadja kirnu, tširnu 'kirn'
soome kirnu 'kirn'
isuri kirnu 'võikirn'
karjala kirnu 'kirn'
Tegemist võib olla ka veidi varasema, skandinaavia laenuga. On ka oletatud, et eesti sõna on laenatud alamsaksa keelest, ← alamsaksa kerne, karne, kirne 'võikirn (või valmistamiseks)', kuid tüvevokaal -u viitab rootsi või skandinaavia päritolule. Alamsaksa keelest on laenatud murretes esinev kärn ( : kärni) 'kirn'.

klomp : klombi : klompi 'pehmest v püdelast ainest tihenenud vormitu tükk, kämp, tomp'; mrd 'lühike ja jäme puutükk; puuking; jalatsi puukonts'
○ lomp
← eestirootsi klomp 'kamakas, tomp; ront, lühike puunott; lihtne puuking'

kulp : kulbi : kulpi 'kausja kaha ja hrl täisnurgi kinnitatud varrega riist vedelate toitude segamiseks ja ammutamiseks'
← alggermaani *skulpa-z
vanaislandi skolpr 'õõnespeitel'
rootsi skölp 'õõnespeitel'
norra mrd skolp 'väike õõnestatud puutükk'
taani skulpe 'kaun'
● vadja kulppi 'kulp'
soome mrd kulppi 'piimakulp, kauss'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kulp 'kulp'.

laik : laigu : laiku 'ümbrusest värvitooni vm poolest erinev väike pinnaosa'
← alggermaani *blaik(ⁱj)ōn-, *blaika-z
vanaislandi bleika, bleikja 'valge värv', bleikr 'kahvatu, kahkjas'
soomerootsi bleka 'veel kasvavale puule kirvega löödud märk'
rootsi mrd blaikå 'valge koht maas'
● ? liivi laik 'lauguga loom; lauk looma otsaesisel'
vadja laikko 'narmas'
soome laikka, laikkale 'laastust suurem puutükk; liist; suur täpp', laikku, plaikku 'täpp, tähn, plekk'
Aunuse karjala laikku 'täpp; sula koht kevadjääs'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lõikama. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, pleekima.

liud : liua : liuda 'vaagen v suur kauss'
← vanavene bljudŭ 'vaagen, liud'
vene bljúdo 'vaagen, liud; roog, toit'
● liivi lȭida, līda, lȭda, līu(v)da 'puunõu'
vadja bluuda 'liud'
soome mrd luotanen 'taldrik, vaagen'
karjala luota, pľuota 'taldrik'
lüüdi bľuod 'taldrik, vaagen'
vepsa bľöd, (b)ľod 'taldrik, liud, kauss'
Vadja, soome, karjala, lüüdi ja vepsa vasted on tõenäoliselt nooremad, vene laenud.

lähker : lähkri : lähkrit 'trummikujuline kahe põhjaga puunõu joogi kaasavõtmiseks'
← alamsaksa lechelen, lechelken, lecher 'puidust tünnike'
Eesti keelest on laenatud vadja lähkeri 'lähker' ja isuri lehkeri '(piima)lähker'.

lännik : länniku : lännikut 'pealt laienev väikeste kõrvadega ning sangkaanega puunõu piima, või, silkude vm hoidmiseks ja kaasavõtmiseks; (plekk)anum, mannerg'
← balti
leedu lenta 'laud; tahvel'
● vadja lännikko 'lännik, pütt; astja, tünn'
soome mrd lännikkö 'madal puust piimanõu'
isuri lännikko 'puupütt'
Eesti keelest on laenatud vene mrd ljánik 'suur puuvaagen'.

matt1 : mati : matti 'väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (nt terade, jahu jaoks); endisaegne peamiselt vilja mahumõõt; jahvatamise tasuks antav vili'
← alamsaksa mat(te) 'viljamõõt, mille mölder sai jahvatamise eest'
Matti kasutati peamiselt veskites naturaalse jahvatustasu, mativilja võtmiseks. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi matt 'vili, mille mölder sai jahvatamise eest; selle mõõt'.

mold : molli : moldi '(lühike) küna'
○ moll
← alamsaksa molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd molti 'puust soola purustamise nõu, kala rookimise nõu, küna', vadja molti 'pohemold' ja eestirootsi måld 'väike küna, puuküna sigade söötmiseks'.

mõhk2 : mõhe : mõhke 'hrl kolme jalaga ovaalne v ümmargune kaanega suletav puunõu leivataigna tegemiseks, leivaastja'
Võib olla sama tüvi mis mõhk1, sest nõusid tehti ka puu pahkadest.

napp1 : napa : nappa 'väike (puu)kauss v väike kaanega puunõu, karp'
← alggermaani *χnappa-z
vanaislandi hnappr 'kauss'
vanarootsi napper 'peeker, jooginõu'
● vadja naappa 'napp, (puu)kauss'
soome nappo 'kulp, kopsik; kapp (tõstmiseks)'; mrd 'põhjapõdralüpsik'
isuri naappa 'kulp'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või noorem, vanarootsi laen. On ka oletatud, et eesti sõna on veelgi hilisem, alamsaksa laen, ← alamsaksa nap 'kauss', kahtlemata on alamsaksa sõna eesti sõna mõjutanud. Hiljem on laenatud sama tüve rootsi vaste, napp2. Eesti keelest on laenatud läti mrd napītis 'väike (puu)nõu'.

nunnu : nunnu : nunnut 'kena ja armas olend v ese'; mrd 'väike olend v ese; väike puunõu'
● liivi ņūņa '(tütarlapse) rinnanibu'
soome nunnu 'nisa; lill'; mrd 'lutt'
Aunuse karjala ńuńńu 'peenis'
Lastekeelne läänemeresoome tüvi. Võib olla eri keeltes rööpselt kujunenud. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on lüüdi ńüńü 'peenis' ja vepsa ńüńa 'poisi peenis'.

pali : pali : pali 'hrl ovaalne (kolme jalaga) puunõu pesupesemiseks'
○ pall
← alamsaksa balge, ballige 'tõrs, vann'

pilbas : pilpa : pilbast 'pikem õhuke puukild'
● liivi pīlpa 'väike puutükk'
soome mrd pilppa 'laast, liist, väike tükk (nt leiba)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pilp 'sindel, katuselaast' ja baltisaksa Pilpen 'katuselaast', Pilpat (mitm) 'pilpad'.

pulk : pulga : pulka 'väiksem piklik puutükk, lühem sirge (puidust) kepp v varb'
● liivi pūlka 'kepp, pulk'
vadja pulkka 'pulk, kodar'
soome pulkka 'pulk, kepp; kelk, saan'
isuri pulkka 'puunael'
karjala pulkka 'nool; vokiratta pöid'
vepsa puu̯kiž 'palgijupp reel palkide vedamiseks'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pullk, pollk 'pulk, tikk, puupunn' ja võib-olla ka baltisaksa Pulk 'pulk, tikk'.

puutuma : puutuda : puutun '(kergelt) vastu minema; (põgusalt) katsuma; hingeliselt haavama'
◊ puuduma
● liivi pūtõ 'puutuda, puudutada; puududa'
vadja puuttua 'puutuda; sattuda'
soome puuttua 'puududa; puutuda; sekkuda'; mrd 'kinni jääda; saada'
isuri puuttua 'puutuda; sattuda; kinni jääda'
Aunuse karjala puuttuo 'sattuda, juhtuda; kokku minna, hakata (või kohta)', puuduo 'nõrgaks, põduraks jääda'
lüüdi puuttuda 'sattuda; jõuda; saada; kinni haarata, kinni jääda'
vepsa putta 'sattuda; jõuda; saada; juhtuda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud vadja puutus, puutos 'puudus, nappus' (← puudus).

pütt1 : püti : pütti '(väiksemate) puunõude rahvapärane ühisnimetus'
← alamsaksa butte 'pütt, tünn'
Eesti keelest võivad olla laenatud vadja püttü 'pütt, astja, puunõu' ja isuri püttü 'puust säilitusnõu'.

sälk : sälgu : sälku 'sisselõige, täke'
○ lõunaeesti tsälk
● soome mrd sälkky, sälkö 'puutükk, -kild'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab puu töötlemisel tekkivat heli. Teisalt võib olla soome-ugri tüvi, mille vasted on soome säle 'liist, varb; laast; latt', karjala sälö 'puukild, pilbas' (võib olla osaliselt soome keelest laenatud), saami čállit 'kirjutada; (lahti) lõigata (nt looma nahka nülgides, kala rookides)', mari šelaš 'tükeldama; (laastu) kiskuma; jagama, jaotama', udmurdi č́ali̮š 'viltu teritatud', komi će̮lavni̮ 'lõikama', mansi sil- 'lõikama', handi sil- 'lõikama, lahti lõikama (kala, looma), lõhestama', ungari szel 'lõikama, lõikuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sälk 'neitsinahk'. Vt ka sälitis.

toober : toobri : toobrit 'ülalt laienev kahe kõrvaga, jalgade ja kaaneta sõõriku põhjaga laudnõu'
○ toover, toorev, toor, toori(s), toore(s), toorja(s)
← alamsaksa tover, tober 'toober, kahe kõrvaga puunõu'
Eesti keelest on laenatud vadja toovari 'toober' ja isuri toovari 'toober'.

tukk2 : tuki : tukki '(pooleldi) söele põlenud puutükk'; kõnek 'käsitulirelv'
On arvatud, et võib olla reeglipäratu variant samast tüvest mis sõnas tungal. Eesti keelest on laenatud vadja tulõõ tukk 'tuletukk'.

tõrs : tõrre : tõrt 'suur ülalt pisut ahenev v silindriline puunõu'
○ kirderanniku tors
● liivi tõrdõz, tȭrdaz 'tõrs, toober'
soome mrd torto 'piklik puunõu, tainaastja; suur tünn, toober'
karjala torto '(õlle)tõrs'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd torsi 'tünn', torsa 'suur puunõu, kus lõigati kapsast'.

tünn : tünni : tünni 'kumerate külgede ja kahe põhjaga puunõu, millest üks põhi enamasti välja käib, muu sellelaadne suurem nõu'
← alamsaksa tunne 'tünn'
Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant või saksa vaste, tonn, samuti (vana)rootsi vaste, tünder . Eesti keelest on laenatud vadja tünni 'tünnike'.

võru : võru : võru 'rõngas või vits millegi ümber; kaarjas joon või moodustis'
○ lõunaeesti vahr, kirderanniku varo
● vadja varo 'võru, rõngas; puunõu vits'
soome varho 'uure, soon; vagu, rattajälg'
On arvatud, et tüve varb variant. Vt ka võra ja võre.