[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kammits : kammitsa : kammitsat 'liikumist takistav seade hobuse vm looma jalgade küljes'; mrd 'kinnitusvahend (kalapüünisel, harkadral)'
◊ kammeljas
← balti
leedu kampas 'nurk'
läti kampis 'kaelaraud; kõver puu'
● vadja kammittsa 'kammits'
soome kammitsa 'kammits'; mrd 'valesti seotud lõimelõng; kokku seotud paar saunavihtu'; kampi 'vänt'; mrd 'käepide (nt sirbil, vikatil); sirp'
isuri kammitsa 'kammits; veel mitte kõndiva lapse liikumist takistav seade'
Aunuse karjala kampičču, kammičču 'kokku seotud paar vihtu v vihke; raudkonks (kahest puust uuristatud paadi poolte ühendamiseks)'
? vepsa kambič 'tugipuu'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ts(a). Tuletusliiteta tüvi esineb iseseisva sõnana vaid soome keeles (kampi). kammeljas on samuti läänemeresoome tuletis sellest tüvest. On ka oletatud, et tüvi on slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on serbia kàmba 'ikke osa, mis pannakse härjale ümber kaela', või germaani laen, ← alggermaani *kamp-, mille vaste on saksa mrd kamp 'puu, mis pannakse sigadele kaela (tarast läbi ronimise takistamiseks)'.

kark : kargu : karku 'tugikepp, millele toetutakse kaenla ja käega; kõmp; põikpulk labida- ja hargivarre otsas v vikatilöe küljes'; mrd 'reha pulkadega põikpuu; tugipuu, tugijalg'
On oletatud, et tüve vasted võivad olla liivi kä’rk 'auguga puu käsikivi ülemisel kivil, millesse pannakse käepide' ja soome karkku 'kärgkastsillasammas'; mrd 'puuriida kelp; puuriit; kaevurakked', tähenduserinevuse tõttu on see kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi karkk 'kõmp', karrk 'kõmp; kark, tugikepp'.

kaust : kausta : kausta '(papist) kaaned koos nende vahel olevate paberitega; formaat; jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas; suur nahatükk'
○ kirderanniku kausta
← balti *skaustas
läti skausts '(looma) turi'; mrd 'ristluu'
● liivi kōsta 'ree põikpuu'
vadja kaussa 'reekaust'
soome kausta 'reekaust'; mrd 'rannik'
isuri kausta 'reekaust'
Aunuse karjala kaustu 'reekaust'
lüüdi kaust(e͔) 'reekaust'
vepsa koustaz 'reekaust'
Balti keeltes looma või inimese kehaosa märkinud tüvi on läänemeresoome keeltes hakanud tähistama eelkõige ree osa; nende nimetamine kehaosade järgi on tavaline, vrd nt jalas. Eesti keeles on tähendusest 'turi' kujunenud 'suur nahatükk' (mis loogiliselt hõlmas turja), selle edasiarendused on tänapäeva kirjakeele põhitähendused 'kindla suurusega paberileht, formaat' ning '(kindla suurusega) paberite kogum'.

kärbis : kärbise : kärbist 'koonusjas rõuk'; mrd 'oksatüügastega puu, tugipuu'
◊ kärp2
← alggermaani *χarƀa-z
rootsi harv 'äke'
norra harv, horv 'äke'
taani harve 'äke'
● soome mrd kärväs 'okslik puu, okslik teivas kuhja tegemiseks'
vepsa kärbuz 'okslik teivas kuhja tegemiseks'
Eesti keelest on laenatud läti ķērpas 'okslik teivas herneste vms kuivatamiseks' ja eestirootsi kärbis 'kärbis'.

laud : laua : lauda 'saematerjal; mööbliese'
? ← balti
leedu plautas '(sauna)lava; mesipuu lennulaud'
läti plauts 'seinariiul'
? ← alggermaani *flauþ-, *flaut-
vanaislandi fleyðr 'katusekonstruktsiooni ristpalk'
rootsi flöte 'ristpuu üle telje, millele toetub vankrikast; palgiparv; võrguujuk'
norra flauta 'saani, ree ristpuu'
● liivi lōda 'saematerjal; mööbliese'
vadja lauta 'saematerjal; mööbliese'
soome lauta 'saematerjal'
isuri lauda 'saematerjal; mööbliese'
Aunuse karjala laudu 'saematerjal'
lüüdi laud 'saematerjal; (mitm) (sauna)lava; paadi istelaud'
vepsa laud 'saematerjal; mööbliese'
saami luovdi 'nooda v võrgu puust käba'
Isuri vaste võib olla eesti või vadja keelest laenatud. Vt ka laug1, rula.

nool : noole : noolt 'vibult v ammult lendu lastav (teravaotsaline) varb; vibunoolt meenutav suunav märk'
● soome nuoli 'nool'
isuri rhvl nooli 'nool'
karjala rhvl nuoli 'nool'
saami njuolla 'nool'
ersa nal 'nool'
mokša nal 'nool'
mari nölö '(noole) luust ots'
udmurdi ńe̮l 'nool'
komi ńe̮v 'nool'
handi ńoᴧ, ńal 'nool'
mansi ńāl 'nool'
ungari nyíl 'nool'
neenetsi ńi liitsõnas tuᵊńi 'püss'
eenetsi ńi liitsõnas tuńi 'püss'
sölkupi ńī liitsõnas k͔āsəńī 'nool, millega lastakse linde'
kamassi ńié 'nool', ńä 'kuul'
matori ńej, nej 'nool; kuul'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nōl 'tugi, tugipuu'. Vt ka noolutama.

pakk4 : paku : pakku 'jämeda laasitud puutüve otsast saetud (lühem) tükk'
● vadja pakko '(puu-, raie)pakk; plokk, palgipakk; pakktaru, mesipuu'
soome pakko 'jalal pehkinud puu, pehkinud aiaroika jupp, känd'
isuri pakko 'puupakk'
On arvatud, et kui sõna algtähendus on olnud 'tükk, lõhandik, (kuivusest) lõhenenud puu', võib olla sama tüvi mis sõnades pakatama ja/või pakk2. Teise seletuse järgi võib tüvi olla germaani laen, ← alggermaani *spaka-, *spakō, mille tütarkeelte vasted on nt keskhollandi spāke, spaecke 'latt, vai; pakk', hollandi spaak 'pulk', alamsaksa spāke 'pulk', vanaülemsaksa spahha, spahho 'raag, vitsakimp'.

piit : piida : piita 'raam, milles paikneb uks v aken, leng; paadi ühest pardast teise ulatuv istelaud, sõudepink'
← algskandinaavia
islandi biti 'põikpuu'
norra bite 'põikpuu'
eestirootsi bita 'tugevdav põiklaud paadi keskel'
● liivi pīţ 'puust klamber'
vadja piitta 'tala, ristpuu; ratta pöid'
soome mrd piitta 'ristpuu, tugipuu; sõudepink; kuivatustala; painik'
isuri piitta 'sõudepink'

põõn : põõna : põõna 'puidust põikliist laudadest eseme ühendamiseks ja tugevdamiseks; mõlemast otsast kinnitatud riideriba hrl riietuseseme seljal'
← alggermaani *spēnu-
vanaislandi spánn 'õhuke lapik puu; liist'
vanarootsi spān 'laast, liist'
saksa Span 'laast, liist'
● liivi pȭn 'põikpuu'
vadja piina '(ukse v akna) piit'
soome piena 'põõn; liist; pulk'
isuri peena 'uksepiit'
karjala piena 'põik-, tugipuu'
Sama germaani tüvi võib olla sõna peen laenuallikas. Vt ka põõnama.

riim3 : riimi : riimi 'ülemise veskikivi silmas olev raud, mis toetub veski võllile'
Võimalik, et selle tüve läänemeresoome vaste on soome rima 'latt; liist'. Sel juhul on tegemist skandinaavia laenuga, ← algskandinaavia *rima, mille vasted on vanaislandi rim 'pulk, varb (väraval v aial)' ja rootsi mrd rem, rim 'tugipuu (kelgul), külgpuu (redelil)'.

sammas1 : samba : sammast 'kivist, puidust v metallist ringikujulise ristlõikega püsttoend; kellegi v millegi mälestuseks v auks püstitatud skulptuur; post, tulp'
? ← algindoiraani *stamb^has
vanaindia stambhaḥ 'sammas, post, vai'
● vadja sammaz 'sammas; post; (ukse)piit; mesipuu'
soome mrd sammas 'piirikivi; sammas, post, vai; ilmasammas'
On ka arvatud, et balti laen, ← tüvi, mille vasted on nt leedu stambas '(taime) vars', stambus 'suur ja raske; suurekasvuline; jäme ja tugev'. Vt ka samb, sammas-2.

sau1 : saua : saua 'kepp'
● liivi sovā 'kepp, teivas'
vadja savva, savvi, savvu '(kurni)kaigas'
soome sauva 'kepp, sau, ritv'
isuri sauvva 'kurikas'
Aunuse karjala savvoin 'latt, teivas'
lüüdi sauv 'tugipuu, teivas'
vepsa savoim 'mõla, teivas'
saami čávgŋi 'latt (turbaonni katuses)'
handi suw 'põhjapõdra ajamise teivas'
mansi suw 'kepp, sau'
Soome-ugri tüvi.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
● liivi sie’bbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.

taru : taru : taru 'mesilaste jaoks valmistatud eluruum, mesipuu'
← balti *trav-
leedu dravis 'metsmesipuu'
läti drava 'metsmesipuu; mesila'
Laenu muganemisel on häälikud kohad vahetanud, *trav- > *tarv- > taru. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas tare.

tits : titsi : titsi 'tugipuu'
← saksa Stütze 'tugipost; piilar; tugi; abiline'
Sõna häälikuline koostis osutab, et otseseks laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus ü asemel hääldati i.

tokk2 : toki : tokki '(hrl lihtne) kepp, teivas'
← alamsaksa stock 'kepp; känd; mesipuu; kõrge püstine annetustekast; puupostidest tööhoone; jalapakk'
← saksa Stock 'kepp; malakas, malk; känd; mesipuu; korjanduskarp (kirikus)'
Vt ka togima .

tugi : toe : tuge 'see, mis hoiab midagi v kedagi maha v ümber kukkumast'
◊ tugev
● liivi ti’g, tü’g 'tugi'
vadja tugõ 'tugi'
soome tuki 'tugi, tugipost'
isuri tuki 'tugipuu (heinakuhja toetamiseks)'
Aunuse karjala tugi 'tugi, tugipuu, tugipost'
lüüdi tugi '(kald)tugi, tugipuu'
vepsa tugi 'tugi, tugipuu; riiv, sulgur (uksel)'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd stugs, stuģis 'kolmejalgne tugi rannale tõmmatud paadi toetamiseks'.

viil2 : viilu : viilu 'katuse otsa sulgev seinapind'
● vadja viilo 'katuseviil'
soome mrd viilo 'katuse tugipuu; katusehari; katuseviil'
isuri viila 'katuseviil'
Aunuse karjala viilo 'katuse tugipuu; katuseviil'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis viil3.

õnar : õnara : õnarat 'lohk, süvend; soon, sisselõige, uure'
○ kirderanniku onar
● soome mrd onale 'pihipuu paadilaudade kokkusurumiseks'
Aunuse karjala onal 'teatud kalavõrk; nooda lõpuosa'
Läänemeresoome tüvi.

õrs : õrre : õrt 'katuse all olev rõhtne tugipuu; rõhtpuu, kus kanad käivad magamas'
○ lõunaeesti ors, kirderanniku ors
← balti
leedu ardas 'pars, linakuivatuspuu'
läti ārds 'pars, vilja- v linakuivatuspuu'
● liivi vȯŗž 'teivas, vai; ritv, õrs'
vadja õrsi 'katuse all olev rõhtne tugipuu; kanaõrs'
soome orsi 'roovtala, pikitala; palk; kanaõrs'
isuri ors 'roovtala; palk'
Aunuse karjala orzi 'riiulina kasutatav pikipalk'
lüüdi orž, orzi 'roovtala; pars, peenike latt'
vepsa orź 'peenike latt; roovtala'