[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

juga-2 liitsõnas jugapuu 'igihaljas punase seemnerüüga okaspuu (Taxus baccata)'
● liivi jougūz 'jugapuu'
? soome jukeva, jukainen 'kõva, tugev'
Eesti keelest võib olla laenatud soome van srmt jukopuu 'jugapuu', laenamine võis toimuda seoses jugapuust tarbeesemete levikuga, sest hiljem ja mujalt pole sõna registreeritud.

jõhvikas : jõhvika : jõhvikat 'soodes ja rabades kasvav roomavate varte ja punaste marjadega taim ja selle mari (Oxycoccus palustris)' jõhv

kirss : kirsi : kirssi 'kerajate (tume)punaste luuviljadega viljapuu (Cerasus)'
○ kirts, kirs
← saksa Kirsche 'kirss'

kuker-2 liitsõnas kukerpuu 'kollaste õite ja piklike punaste marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)'; mrd 'kuslapuu'
◊ kukits
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik'. Sel juhul läänemeresoome tüvi, mille vasted on ka vadja kukka 'lill; õis', soome kukka 'lill', isuri lill, Aunuse karjala kukku 'lill'. Rahvakeeles on kukerpuu tähenduses rohkem kasutusel olnud laensõna paburits, murretes esinevad samas tähenduses ka kukerkuusk ja kukepuu. kukits on tuletis liitega -its . Vt ka kukal, kukkur, kupar.

pihl : pihla : pihla 'sulgjate liitlehtede, suurte valgete õisikute ning sügisel punaste marjakobaratega väike puu v põõsas (Sorbus)'
● liivi pī’lõg 'pihlakas'
vadja pihlaga, pihlaja 'pihlakas'
soome pihlaja 'pihlakas'
isuri pihlaja 'pihlakas'
Aunuse karjala pihlai 'pihlakas'
lüüdi pihľ 'pihlakas'
vepsa pihľ 'pihlakas'
ersa piźol 'pihlakamari', piźolks 'pihlakas'
mokša piźəl 'pihlakamari', piźəlks 'pihlakas'
mari pə̑zle 'pihlakas'
udmurdi paleź 'pihlakamari'
komi peli̮ś 'pihlakamari'
handi piśar 'pihlakamari'
mansi paśar 'pihlakamari'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud läti pīlādzis ja tõenäoliselt ka baltisaksa Piel-, Pil-, Pihl- liitsõnades Pielbeere, Pilbeere, Pihlbeere 'pihlakas'.

pohl : pohla : pohla 'madal puhmastena kasvav igihaljas punaste marjadega taim (Vaccinium vitis-idaea); selle söödav mari'
● liivi būolgõz 'pohl'
vadja poola, poolas 'pohl'
soome puola, puolukka 'pohl'
isuri poola 'pohl'
Aunuse karjala buolu 'pohl'
lüüdi buol(e͔) 'pohl'
vepsa bol 'pohl'
komi pul 'pohl'
mansi pil 'mari'
? ungari bogyó 'mari'
Soome-ugri tüvi.

sarlakid : sarlakite : sarlakeid (mitm) 'äge peenetähnilise punase lööbega palavikuline laste nakkushaigus'
○ sarlah(a)id, sarlatid
← saksa Scharlach 'sarlakid; sarlakpunane'

toom1 : toome : toome 'valgete lõhnavate õiekobarate ja mustade v punaste luuviljadega lehtpuu v -põõsas (Prunus padus)'
◊ toomingas
● liivi tūoimki 'toomingas; kirss'
vadja toomi 'toomingas'
soome tuomi 'toomingas'
isuri toomi 'toomingas; toomingamari'
Aunuse karjala tuomi 'toomingas'
lüüdi tuom(i) 'toomingas'
vepsa toḿ 'toomingas'
saami duopma 'toomingas'
ersa ľom 'toomingas'
mokša lajmä 'toomingas'
mari lom- sõnas lombo 'toomingas'
udmurdi ľe̮m 'toomingamari'
komi ľe̮m 'toomingas, toomingamari'
idahandi jɔm 'toomingamari'
mansi ľām 'toomingamari'
sölkupi će̮mǝ, ćī̮mǝ- 'toomingamari'
kamassi lem 'toomingamari'
Uurali tüvi.

toomingas : toominga : toomingat 'valgete lõhnavate õiekobarate ja mustade v punaste luuviljadega lehtpuu v -põõsas (Prunus padus)' toom1

türn- liitsõnas türnpuu 'asteldega lehtpõõsas v madal puu mustade, pruunide v punaste luuviljadega (Rhamnus); mrd viirpuu'
○ türm-
← algskandinaavia
vanaislandi þyrnir 'teatud okaspõõsas'
rootsi törne 'okaspõõsas; kibuvits; okas, oga, astel'
● soome tyrni 'astelpaju (Hippophae rhamnoides)'