[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

hõrak- liitsõnas hõrakmari 'punane sõstar (Ribes rubrum)'
liivi õŗā- liitsõnas õŗāmāŗa 'punane sõstar'
soome herukka 'sõstar'
Läänemeresoome tüvi. Murrakuti esineb ka rahvaetümoloogiline variant harakamari, mis on osaliselt vana kirjakeele mõjul tekkinud. Võib olla ka sama tüvi mis murdesõna hõrasilm 'kõõrdsilm' esiosis, sõra-.

kaunis : kauni : kaunist 'esteetiliselt meeldiv, ilus; selge, päikesepaisteline, meeldiv; sisemiselt v sisult väärtuslik; õnnelik, meeltülendav vms; üsna suur v rohke; üsna (suurel määral), küllaltki'
alggermaani *skauniz
gooti *skauns 'sarmikas, veetlev'
vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
saksa schön 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
vadja kaunis 'punane; ilus'
soome kaunis 'ilus'
isuri kaunis 'ilus (ilma kohta)'
Aunuse karjala kauniš 'ilus; selge (ilma kohta)'
lüüdi kauńiž 'ilus'
Laenatud võib olla ka mõni germaani tüve hilisem vaste, kena. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kanes 'üsna, päris'. Vt ka kann1, sulnis.

käbe : käbeda : käbedat 'tragi, kärmas'
vadja tšäpiä 'ilus, tore, kena'
soome mrd käpeä 'käbe, kärmas'
isuri käppiiä 'kaunis, kena'
karjala käpie 'käbe, kärmas, väle'
vepsa käb́ed 'ilus, hea; punane'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kräbe.

leetrid : leetrite : leetreid (mitm) '(laste) nakkushaigus, mida iseloomustab punane laiguline lööve'
leedrid
alamsaksa bladder, bledder, bledere 'vill, rakk'

leevike : leevikese : leevikest 'lühikese jämeda nokaga väike jässakas lind, isaslinnul on keha alapool punane (Pyrrhula pyrrhula)' lõoke

maage-2 liitsõnas maagelõng 'punane puuvillane v linane tikkelõng'
maak, kumak(as)
vene mrd kumák 'tavaliselt erepunane, vahel ka sinine puuvillane kangas'

muulukas : muuluka : muulukat 'lühikeste võsunditega madal metsmaasikataoline taim (Fragaria viridis); selle taime valkjas, tipust punane söödav vili'
baltisaksa Muhl- liitsõnas Muhlbeere 'muulukas'
Eesti keeles on tüvele lisatud liide -kas.

puna : puna : puna 'maasikate, pohlade, vere vms värvus'
pune
liivi punni 'punane'
vadja puna 'puna', punanõ 'punane'
soome puna-, punainen 'punane'
isuri punnain 'pruun, ruske; punane'
karjala punaine 'punane; hangelind'
ersa pona 'karv; vill; värvus'
mokša pona 'karv; vill'
mari pun 'karv(ad), karusnahk; sulg, suled; ihukarv(ad), ripsmed, kulmukarvad; (kanga) ebe, narmas'
handi pun 'karv, vill, sulg; karva värvus'
mansi pun '(linnu) sulg, karv'
ungari mrd fan, fon 'häbemekarvad'
Soome-ugri tüvi. Esialgne tähendus on olnud karv, mille kõrval on võinud olla juba alguses tähendus (karva) värvus, mis on läänemeresoome keeltes arenenud tähenduseks punane (värvus). Eesti keelest on laenatud läti mrd punika 'punik, punane lehm' (← punik).

raud : raua : rauda 'keemiline element, hõbehall hästi töödeldav raskmetall (Fe); sellest metallist ese(med)'
rautsik
alggermaani *rauđan-
vanaislandi rauði 'soomaak, millest rauda sulatati'
liivi rōda 'raud'
vadja rauta 'raud, malm, plekk; raudese; hobuseraud'
soome rauta 'raud; raudese; (mitm) püünisrauad; käerauad'
isuri rauda 'raud; raudese; hobuseraud; (mitm) suurauad'
Aunuse karjala raudu 'raud; rauast tugevdusdetail; (mitm) suurauad; püünisrauad; ahelad'
lüüdi raud(e͔) 'raud; (mitm) suurauad'
vepsa raud 'raud; tuleraud; (mitm) käärid, lambarauad; suurauad'
saami ruovdi 'raud; (mitm) püünisrauad; ahelad'
On ka oletatud, et tüvi on balti laen, ← balti *raudā, mille vaste on leedu rauda 'punane värv'. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka tungraud.

rist : risti : risti '(hrl täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v märk; samakujuline ese; ristumiskoht'; piltl 'raskused, mured'
vanavene krĭstŭ 'rist'
liivi rišt 'rist; risti (kaardimast)'
vadja rissi 'rist; ristpiste(tikand); risti (kaardimast); ristimine; raskused, mured'
soome risti 'rist; ristumiskoht; risti (kaardimast); raskused, mured'
isuri risti 'rist; ristimine; teerist; risti (kaardimast)'
Aunuse karjala ristu 'rist; raskused, mured; ristamisi laotud hunnik, riit; märk, ristike, linnuke'
lüüdi rist(e͔) 'rist; ristamisi laotud hunnik'
vepsa ŕist 'rist; miski ristamisi pandu; (mitm) pesunõu alus; risti (kaardimast); punane riie, mida peiupoiss pulmas kannab risti üle õla'
Vanavene tüvi lähtub vahenduskeelte kaudu kreekakeelsest ristiusu lunastaja lisanimest Christós 'Kristus, võitu, salvitu'. Alguses on sõna tähendanud ainult Jeesus Kristust, hiljem aga hakanud märkima ristilöödud Kristuse kuju ja lõpuks risti kujundit üldiselt. Vt ka risti-, ristima, rästi.

ruske : ruske : rusket 'punakaspruun, pruunikaspunane'
ruse
balti
leedu rusvas 'pruunikas; ruskjas', rudskis '(punakas)pruun'
läti rūsgans 'punakaspruun'
vadja ruskõa 'punakaspruun, pruun; hallikaspruun'
soome ruskea 'pruun'; van '(pruunikas)punane'
isuri ruskia 'punakaspruun, pruun'
Aunuse karjala ruskei 'punane; punakaspruun; ilus; hea, kena; punane vein; punased rõivad; munarebu'
lüüdi rusked 'punane, punetav; pruun [?]'
vepsa rusked 'punane; ilus; hea, kena'
Sarnasust balti tüvega on peetud ka juhuslikuks. Samuti on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *rus(s)a-, mille vaste on vanaülemsaksa rosa- sõnas rosamo 'koidupuna'.

ruutu : ruutu : ruutut 'kaardimast, mille sümboliks on punane romb'
rootsi ruter 'ruutu'
On ka arvatud, et sõna on alamsaksa laen, ← alamsaksa ruten 'ruutu'. Tõenäolisem on laenamine rootsi keelest, sest arvatavasti tutvusid eestlased kaardimänguga esmakordselt Rootsi ajal. Rootsi sõna on sama tüve vana mitmusevorm, mis on ruut3 laenuallikas.

sits : sitsi : sitsi 'õhuke labase sidusega puuvillriie'
saksa Zitz '(punane) puuvillriie'
vene sítec (omastav sítca) 'sits'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sits 'õhuke puuvillane kangas'.

sõstar : sõstra : sõstart 'lehtpõõsas (Ribes); selle põõsa mari'
kirderanniku sester
vadja sõssar 'sõstar'
soome mrd siestar 'must sõstar'
isuri seestara 'sõstar'
lüüdi sestroi 'punane sõstar; (kohati) must sõstar'
vepsa sestŕiḱäińe 'punane sõstar'
? ersa šukštorov, čukštorov 'sõstar'
? mokša šukštǝru 'sõstar'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd sustarenes (mitm) 'sõstrad'.

särg : särje : särge 'mage- ja riimveekala (Rutilus rutilus)'
liivi särg 'roosärg, särg'
vadja särtši, särtšä 'särg'
soome särki 'särg'
isuri särgi 'särg'
Aunuse karjala särgi 'särg'
lüüdi šäŕg 'särg'
vepsa säŕǵ 'särg'
ersa seŕge 'särg'
mokša śäŕge 'särg'
mari šereŋge 'särg'
handi lär 'kiisk'
mansi tārka 'kiisk'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome ja volga keeltes võib olla balti laen, ← balti *sark-, mille vasted on läti sarks 'punakas', sarkans 'punane', leedu sarkanas 'ere, roosa, helepunane'.

tombak : tombaku : tombakut 'leevike'
toombak, tumbak, tumbah, tumpah
paap
alamsaksa dompappe 'toompreester; leevike'
Laenuallikas on liitsõna, dom 'toomkirik, peakirik; toomkapiitel' + pa(p)pe 'vaimulik'. Linnunimetus on metafoorne: leevikese punane rinnasulestik on meenutanud toompreestri rüüd. Laen on muganemisel rahvaetümoloogiliselt moonutatud. Vanemast murdekeelest on registreeritud ka laenuallikale lähemaid variante toompapp, toompaap. paap on laenu lühenenud variant, milles on säilinud ainult liitsõna järelkomponent. Laenuallikaks oleva liitsõna esikomponent on ka eraldi laenatud, toom2.

veri : vere : verd 'inimese ja loomade soontes voolav punane vedelik'
verkjas
liivi ver 'veri'
vadja veri 'veri'
soome veri 'veri'
isuri veri 'veri'
Aunuse karjala veri 'veri'
lüüdi veri 'veri'
vepsa veri 'veri'
saami varra 'veri'
ersa veŕ 'veri'
mokša ver 'veri'
mari βür 'veri'
udmurdi vir 'veri'
komi vir 'veri'
handi wur 'veri'
mansi wiγǝr 'veri; punane'
ungari vér 'veri'
Soome-ugri tüvi.

ärtu : ärtu : ärtut 'kaardimast, mille sümboliks on punane süda'
rootsi hjärter 'ärtu'
Teisalt on arvatud, et laenuallikaks on alamsaksa herte 'süda'. Tõenäolisem on laenamine rootsi keelest, sest arvatavasti tutvusid eestlased kaardimänguga esmakordselt Rootsi ajal. Samast alamsaksa allikast on laenatud härtu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur