[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

anger- sõnas angervaks 'niisketel aladel kasvav kõrge sulgjate lehtedega rohttaim (Filipendula ulmaria)'
? ← balti *vangar-va
leedu vingiorykštė, vangarykštė 'angervaks'
● liivi āngõrstõm 'angervaks', āngastõb liitsõnas āngastõb-āina 'angervaks'
soome angervo 'angervaks; enelas'
karjala änkeriene, änkeries 'angervaks'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas angerjas.

jakk : jaki : jakki 'eest lahti käiv ülakeha kattev varrukatega pealisrõivas'
← alamsaksa jacke 'jakk'

jope : jope : jopet 'lühem sportlik ülerõivas'
◊ jopp
← saksa Joppe 'jope, poolpalitu'

kasukas : kasuka : kasukat 'karusnahast ülerõivas'
○ kassukas, kasuk, kask
← vene kožúh 'lambanahka kasukas'
Sõna kuulub vanemate vene laenude hulka. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kask 'karusnahk, kasukas'.

kleit : kleidi : kleiti 'naise v tütarlapse (enamasti) üheosaline pealisrõivas'
○ leit
← saksa Kleid 'kleit; rõivas, rüü'
Eesti keelest on laenatud vadja kleitti '(lapse) kleit', isuri kleitti 'kleit' ja eestirootsi kḷäit 'poekleit; põll'.

mantel : mantli : mantlit 'mitmesuguse kuju ja tegumoega ülerõivas; väliskest, ümbris'
← alamsaksa mantel 'mantel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina mantellum, mantelum 'kate, tekk, vaip'.

palakas : palaka : palakat mrd 'voodilina'; 'halva ilmaga või sõitudel kasutatud kahelaidne linane v takune naiste ülerõivas'
◊ palla-
← läti palags 'voodilina'
Õlgadel kandmiseks mõeldud palakas oli enamasti kahelaidsest, pallapool ühelaidsest riidetükist.

pihik : pihiku : pihikut 'pluusi v kleidi peal kantav lühike, vööni ulatuv varrukateta taljes jakike; pihaosa kattev alusrõivas (naistel, lastel)' piht1

pintsak : pintsaku : pintsakut 'ülakeha ja puusi kattev pikkade varrukatega eest nööbitav (meeste) hrl voodriga pealisrõivas, kuub'
← vene pidžák, mrd pindžák 'pihtkuub, pintsak'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi pinnsak 'pintsak, jakk'.

pluus : pluusi : pluusi 'ülakeha kattev õhem hrl kinnisega pealisrõivas; päevasärk'
○ luuse
← saksa Bluse 'pluus; tööpluus'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi plōs, plūs 'pluus'.

porgand : porgandi : porgandit 'sarikaline aia- ja põllukultuur (Daucus); selle oranžikas söödav mahlakas juurikas'
◊ porken
? ← balti
läti burkāns, mrd burkan(i)s, burkants 'porgand'
? ← vene mrd barkán, borkán, burkán 'porgand'
● liivi borkõn(z), borkkiņ 'porgand'
vadja borkkana 'porgand'
soome porkkana 'porgand'
isuri borkkana, porkkona 'porgand'
karjala porkkana 'peet; põldrõigas; vesiroos, vesikupp'
On ka arvatud, et läti laen. Vene sõna võib olla balti keeltest laenatud. On arvatud, et läti keelest on sõna laenatud eesti, liivi ja vene keelde ning arvatavasti vene keele vahendusel teistesse läänemeresoome keeltesse. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bårk, porkān, bårkoaḷ 'porgand'.

pulm : pulma : pulma 'abielu sõlmimise pidu; loomade paaritumisaeg, eriti selleaegne isaste kogunemine emaslooma juurde'
● vadja pulma 'pulm'
isuri pulmad (mitm) 'pulm'
On arvatud, et soome pulma 'raske küsimus; raskus; kimbatus' võib olla sama tüve vaste, kui algtähendus on olnud 'lärm, kisa; möll'. Sel juhul on mõeldav hilisem tähenduste areng eri suundades: eesti keeles 'rõõmuhõise, -hüüe' > 'pulmahõise, -hüüe' > 'pulm', soome keeles aga 'hädakisa, kurtmine' > 'raskus, kimbatus'.

rüü : rüü : rüüd 'kehakate, rõivas; endisaegne linane või villane pikk ülerõivas; kiht, kest, sulestik v miski muu kattev v ümbritsev'
○ rüüd, rüvv
← rootsi van ry, ryda 'rüiuvaip, -tekk (kasutati muu hulgas rõivaesemena)'
Eesti keelest on laenatud soome mrd ryyti 'tikitud kaeluse ja lõhikutega linane ülekuub' ja tõenäoliselt ka vadja rüüdi 'endisaegne linane pikk-kuub, ülekuub; vaimuliku- v mungarüü' ja isuri rüüdi 'endisaegne pikk ülekuub' (← murdevariant rüüd).

seelik : seeliku : seelikut 'alakeha kattev, vöö v värvliga vöökohale kinnitatav hrl naiste pealisrõivas; kleidi alaosa'
On arvatud, et tuletis tüvest selg. Vähem tõenäoliseks on peetud oletust, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *segla, mille tähendus on olnud 'äralõigatud tükk, riie' ja mille vaste on nt rootsi segel 'puri'. Selle tüve teine variant või selle variandi skandinaavia vaste võib olla laenatud sõnas siil2. Eesti keelest on laenatud soome mrd sielikko 'seelik'.

särk1 : särgi : särki 'ülakeha kattev alusrõivas; vastav käistega meeste pealisrõivas'
← algskandinaavia
vanarootsi särker 'särk'
rootsi särk 'särk'
● liivi serk 'särk'
soome mrd sarkki, särkki 'jämedast kangast (naiste) särk'

tutkas : tutka : tutkast 'luhtadel ja rannikuniitudel elutsev rästast suurem lind, kelle pulmarüüs isaslinnul on kaelal kohevile aetav sulgkrae (Philomachus pugnax)'; mrd 'peeru ots'
○ lõunaeesti tuka 'peeru ots'
● liivi tutkām 'lõpp, ots'
Salatsi liivi tutk(a) 'lõpp, ots; tipp; tääv; lakkamine, lõppemine'
vadja tutkamõ 'kangalõimede otsad lõimepakul, mis pärast kanga lõpetamist ära lõigatakse'
soome tutkain (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; van (ains) teravik', tutka 'oga, astel, teravik'; mrd 'lõimelõnga ots'
isuri tuda- liitsõnas tudampääd 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
Aunuse karjala tutkain 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
lüüdi tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
vepsa tutkmed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
? saami dutkkon, dutkkom 'pung'
udmurdi tuľi̮m 'noor ladvavõrse'
handi tä̆j 'latv; jõe ülemjooks; tipp, ots; mõrra pära'
mansi taľəχ 'tipp, ots; jõe ülemjooks'
ungari tőgy 'udar'
Soome-ugri tüvi. Varasemast tähendusest 'kanga lõime ots' on kujunenud linnunimetus sel alusel, et isastutkale iseloomulik sulgkrae meenutab kanga otsanarmaid.

vammus : vammuse : vammust 'meeste ülerõivas'
○ vambus
← alamsaksa wambōs, wambus 'vammus, kampsun; pihtkuub'