[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
● vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

linuk : linuka : linukat 'naiste pidulik seljale rippuva sabaga tanu' linik

loss : lossi : lossi 'valitseja v kõrgaadliku suur pidulik elu- ja esindushoone'
← saksa Schloss 'loss'

mõnu : mõnu : mõnu 'rahuldus-, heaolu-, lõbutunne, nauding'
● vadja meno 'minek, kulg; väljaminek, kulu; asi, lugu, juhtum; komme, tava'
soome meno 'minek, sõit; liikumine, hoog; pidulik talitus; (mitm) väljaminek, kulu'
isuri mänö 'minek, väljaminek; koht'
Aunuse karjala meno 'käimine, minek; (mitm) kulu'
saami mânno 'minek, sõit, kord'
Võib olla sama sõna mis vanemas keeles esinev mõnu 'toon, meloodia'; sel juhul võib olla tuletis minema tüvest, esimeses silbis on vokaal muutunud õ-ks. Sama tuletise soome vaste on laenatud, menu.

niit1 : niidi : niiti 'õmblemiseks kasutatav korrutatud mittevillane lõng'
← vanavene nitĭ 'niit, lõng'
vene nit’ 'niit, lõng'
● vadja niitti '(linane v puuvillane) niit v lõng; (mitm) lõim'
soome mrd niitti 'niit, lõng'
isuri niitti 'nahast või puukoorest võru (nt vikati kinnitamiseks varre külge)'
Aunuse karjala niitti 'niit, lõng; kriidiga või nõega määritud lõng, millega tehakse joon saetavale või voolitavale puidule, sellise niidi jälg; helmed, pärlid; nöörlood'
lüüdi ńiiť(ťi) 'niit'
vepsa ńiť 'niit'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Laenatud on ka (vana)vene tüve balti vaste, niis .

poop- liitsõnas pooppuu 'hõlmiste lihtlehtede ja oranžpunaste viljadega pihlakas (Sorbus intermedia)'
○ koop-, poobus
Pooppuu puit on omadustelt lähedane pöögi puidule. Seepärast arvatakse, et ka pooppuu nimetus on pärit pöögi alamsaksa või rootsi nimetusest, ← alamsaksa boke 'pöök' või ← rootsi bok 'pöök'. Eesti keelest on laenatud Saaremaalt registreeritud baltisaksa Popen- liitsõnas Popenbaum 'pooppuu'. Vt ka pöök.

purssima : purssida : pursin 'mingit keelt selle puuduliku oskamise tõttu kehvasti, vigaselt rääkima'; mrd 'midagi vusserdades, kehvasti tegema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas purisema.

räni : räni : räni 'looduses ühendeina esinev element, mittemetall (Si); tulekivi; puidurike, mille korral tihenenud ja kõvenenud aastarõngastega puit on muutunud kõvaks, kuid rabedaks'
← vene mrd kren’ 'tulekivi; kõver puu; kasvava puu põhjapoolne külg; tiheda, keerdus süüga puit; kreml, kesklinn'
Keemilise elemendi tähendus on sõnale antud kirjakeeles, tähendusülekanne võib olla toimunud vene keele eeskujul, vrd vene kremén’ 'ränikivi, tulekivi' ja sellest tuletatud krémnij 'räni (Si)'.

rääk : räägu : rääku 'punapruun hakist väiksem peidulise eluviisiga rääksuvalt häälitsev rändlind (Crex crex)' rääkuma

sukman : sukmani : sukmanit 'setu naiste mustast kalevist pidulik pihtseelik'
← vene sukmán 'kalevist kaftan, sarafan'

tait : taida : taita 'peidulise eluviisiga hakisuurune lind (Gallinula chloropus)'; mrd 'lauk (Fulica atra)'
Tundmatu päritoluga tüvi. Vähelevinud murdeline linnunimetus on kirjakeeles kasutusele võetud teist, lähedast linnuliiki tähistava zooloogiaterminina.

tanu : tanu : tanu 'juukseid varjav abielunaise peakate; muu sellelaadne naise peakate'
● soome tanu 'tanu'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et võib olla sama tüvi kui soome tano 'tohuriba', mis on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on rootsi mrd tana, tåna 'side, mähe'. Sõnade erineva leviku tõttu on selles kaheldud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tano 'tanu, abielunaise peakate; piduliku riietusega juustes kantav lehv' ja vene mrd taník '(eestlaste) tanu'.

vaeg- 'mittetäielik, mitteküllaldane, puudulik' vaja

vaja 'tarvis'
◊ vaeg-
● liivi vajāg 'vaja'
vadja vajaga 'vaja; puudu'
soome vajaa 'napp, puudulik'
isuri vajjaa 'vaja; puudu'
Aunuse karjala vajai 'puudulik, mittetäielik; vaja'
lüüdi vajag 'puudulik; puudu'
vepsa vajag 'poolik, mittetäielik'
Võib olla sama tüvi mis sõnas vajuma. vaeg- lähtub tuletisest *vajaga. Vt ka vaibuma, vaid ja või1.