[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

harima : harida : harin 'maad viljelema, külviks ette valmistama; puhtaks tegema, puhastama; arendama' hari

kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama; kraapimisega uuristama; (korduvalt v kokku) pühkima; kratsima; kiiresti, tormates minema'
alggermaani *skaƀan-
vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'
saksa schaben 'kaapima, kraapima; riivima'
vanarootsi skava 'kaapima, kraapima; hõõruma'
gooti skaban 'kaapima, kraapima; pügama'
liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'
soome kaapia 'kaapida, kraapida'
isuri kaavida 'kaapida, kraapida'
Aunuse karjala kuabie 'kaapida, kraapida'
lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'
vepsa kabita 'kaapida, kraapida'
Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kõhvitsema. Vt ka kaabakas, kaaberdama, kaapama ja kõõpima.

kasima : kasida : kasin 'mustusest puhastama; midagi eest ära koristama; (ära) minema, lahkuma'
kasin
liivi kažīņ 'kasin, puhas, korralik'
vadja kasia 'kasida'

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
kisa1
liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

kitkuma : kitkuda : kitkun '(juurtega) välja kiskuma, välja tõmbama v ära rebima; katkuma'
lõunaeesti kitskma
liivi kitkõ 'kitkuda, rohida'
vadja tšitkõa, tšitkoa 'katkuda, kitkuda, rohida'
soome kitkeä 'kitkuda, rohida, välja kiskuda'
isuri kitkiä 'kitkuda, rohida'
Aunuse karjala kütkie 'kitkuda, rohida'
lüüdi kütkidä, küťkida 'kitkuda, rohida'
vepsa küťkťä 'kitkuda, rohida'
ersa kočkoms 'kitkuma, rohima'
mokša kočkəms 'kitkuma, rohima'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Teisalt võivad kaugemate sugulaskeelte vasted olla (esitatud ersa ja mokša vaste asemel) saami gaskit 'kitkuda (lindu)', ersa kočkams 'valima; koguma, korjama' ja mokša kočkams 'valima; koguma, korjama'. Eesti keelest on laenatud läti mrd ķiķēt 'kala puhastama'.

kloppima : kloppida : klopin '(kergelt) taguma, korduvalt lööma; selliselt puhastama; peksma, kolkima; ägedalt, valjusti koputama; ägedalt tuksuma, pekslema'
loppima
alamsaksa kloppen 'taguma, toksima; peksma; sisse lööma v taguma'
On ka oletatud, et häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi, sel juhul sama mis klopp. Eesti keelest on laenatud vadja kloppia 'müüri laduda; lüüa' ja isuri kloppia '(kolinal) laduda (nt puid riita) [?]'. Vt ka klobima.

koristama : koristada : koristan 'puhastama, kraamima; ära v kõrvale viima; valminud vilja v muid põllu- ja aiasaadusi lõikama' korjama

kroovima : kroovida : kroovin 'viljateri kestadest puhastama'
roovima
alamsaksa schrofen 'vilja peeneks jahvatama'

küürima : küürida : küürin 'nühkides ja hõõrudes põhjalikult pesema'
alamsaksa schuren 'küürima, puhastama'

nügima : nügida : nügin 'vähehaaval nihutades tõukama; müksima, tõuklema, trügima'
vadja nügätä 'toetada, toetuda; tirida, sikutada'
soome nykiä 'tirida, kiskuda; näkkida (kala kohta); tukselda; nõksuda'
Aunuse karjala ńügie 'trügida; näkkida (kala kohta)'
? handi ńăγəs- 'rookima, soomust eemaldama, puhastama'
? mansi ńaw- 'kitkuma, noppima'
? ungari nyű '(lina, kanepit) kitkuma'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Võib olla häälikuliselt ajendatud, seega võib ugri keelte tüvi olla rööpselt tekkinud. On ka arvatud, et tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla sölkupi ńiŋkǝl- 'kitkuma' ja kamassi ńeʔ- '(välja) tõmbama', ńede̮- 'rebima, tõmbama'.

pesema : pesta : pesen 'veega v vees puhastama'
liivi piezzõ 'pesta'
vadja pesä 'pesta'
soome pestä 'pesta'
isuri pessä 'pesta'
Aunuse karjala pestä 'pesta; märjaks teha (vihma kohta)'
lüüdi pestä 'pesta'
vepsa pesta 'pesta'
saami bassat 'pesta'
ersa pezems 'pesema'
mokša pezǝms 'pesema'
Võib olla vana indoeuroopa laen, ← tüvi, mille eelgermaani vaste on *bhes- ja vaste tütarkeeltes on nt saksa Besen 'luud'.

puhtima : puhtida : puhin 'külvist taimehaiguste v -kahjurite vastu töötlema'; mrd 'teravilja puhastama, puhetama'
pohe-
indoeuroopa *powH-eye-, *powH-eyo-
vanaülemsaksa fewen, fouwen 'sõeluma, puhastama'
keskülemsaksa vöuwen 'sõeluma, puhastama'
vadja pohoa '(tuulates) puhastada (tangu v purustatud viljateri)'
soome pohtaa 'vilja tuulata'
isuri poohtaa 'vilja v marju tuulates puhastada'
karjala puohtoa 'vilja tuulata'
lüüdi puohtada 'vilja tuulata'
vepsa pohtta 'vilja tuulata; segada'
? ersa ponžavtoms 'vilja tuulama'
? mokša ponžaftǝms 'vilja tuulama'
? udmurdi puž 'sõel'
? komi pož 'sõel'
Eesti keeles on rahvaetümoloogia seostanud tüve osalt sõnadega puhas ja puhuma. Sama tüve vaste võib olla laenatud sõnas puhas.

pühkima : pühkida : pühin 'midagi v millegagi kuskilt üle libistama; niiviisi midagi puhastama v kuskilt eemaldama'
?alggermaani *wiskian
vanaülemsaksa wisken 'pühkima'
vadja pühtšiä 'pühkida'
soome pyyhkiä 'pühkida'
isuri püühkiä 'pühkida'
Aunuse karjala pühkie 'pühkida, kuivatada; midagi kiiresti teha'
lüüdi pühkidä 'pühkida'
vepsa pühkta 'pühkida'

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
raat-2
vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

rappima : rappida : rapin 'kalu v tapetud loomi sisikonnast jm mittetarvilikust puhastama, rookima; kiskuma, rebima; rabelema, visklema; peksma, nahutama'
Võib olla algselt sama tüvi, mis sõnas rappuma ja/või rabama, kuid kahtlemata on mõjutanud saksa schrappen 'kaapima, kraapima; enda kätte kahmama' ja ehk ka rootsi rappa 'äigama, virutama'.

roobitsema : roobitseda : roobitsen '(roobiga) (kokku) kraapima, rehitsema; roobitsaga linu luudest puhastama' roopima

rookima : rookida : roogin '(põhjalikult) nühkides, kraapides jne puhastama; peksma, lööma'; mrd 'ropsima; parkima'
algskandinaavia *rōkian
vanaislandi rœkja 'hoolitsema, hoolima kellestki'
liivi rūokõ 'nahka venitada, parkida [?]'
vadja roottšia 'rookida, puhastada; koorida'
soome ruokkia 'sööta, toita'; mrd 'koristada, puhastada; peksta'
isuri rookkia '(kala) puhastada; laasida; lund rookida'
Aunuse karjala ruokkie 'koristada, puhastada; saaki koristada; tallele panna; toita, hoolitseda'
Laenuallikas on tuletis germaani tüvest, mis on ka eraldi läänemeresoome keeltesse laenatud, roog1.

ropsima : ropsida : ropsin 'vihtuma, materdama, lööma; linavarsi luudest puhastama'
vadja ropsia 'ropsida, raputada'
soome ropsia '(kergelt) lüüa, ropsida, rapsida'
Aunuse karjala ropsata 'kiiresti, ropsuga teha; rapsata, laksata; pritsida'
vepsa ropsahtada 'partsatada, potsatada', ropsta 'robiseda, rabiseda, krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kopsima, lopsima, popsima.

siirima : siirida : siirin 'liha kontidest, kõõlustest jms puhastama'
saksa schieren 'puhtaks tegema'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur