[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

puha 'täiesti, tervenisti, üleni, kogu ulatuses; ainult, üksnes' puhas

puhe : puhte : puhet 'koidik, koidupuna; õhtuvidevik, eha'
● soome puhde 'koidik; videvik, hämarik'
karjala puhe 'koidik; hämarik'
saami boktit 'äratada'
ersa puvtams 'äratama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Sõna esialgne tähendus on olnud ’äratus, ärkamisaeg’.

puhk1 : puhu : puhku 'kord, juhtum; hetk, viiv; natuke' puhuma

puhk2 : puhu : puhku 'karusnahast ääris'
○ puhka
← vene mrd opúha 'karusnahast ääris, kant'
Laenamisel on rõhutu esisilp ära jäetud.

puhm : puhma : puhma 'väike kohev põõsake; tihe kohev karvade kogum'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

puht : puhi : puhti 'kokkukeeratud trossi v köie lapik rull'; mrd 'laht'
← saksa Bucht 'kõverus, käänak, looge; laht, abajas; (sea)sulg; köie looge'
← rootsi bukt 'kumerus, kõverus; väike laht, abajas; trossisilmus'

puhv : puhvi : puhvi 'krookimise teel moodustunud kuplitaoliselt puhevil osa (rõival)'
← saksa Puff 'tuhm hääl, löök; puhevil osa, puhv'
Samatüveline tegusõna puhvima võib olla samuti laenatud, ← saksa puffen 'puhvima'.

puu : puu : puud 'pikaealine kõrgema tüvega puittaim; (hrl mitm) puu tüveosa ja/või jämedad oksad kütmiseks parajateks tükkideks lõigatuna, halud; teivas, kaigas, latt'
◊ puit
● liivi pū 'puu; puit'
vadja puu 'puu; puit'
soome puu 'puu; puit'
isuri puu 'puu; puit'
Aunuse karjala puu 'puu; puit'
lüüdi puu 'puu; puit'
vepsa pu 'puu; puit'
mari pu 'puu; puit'
udmurdi pu 'puu; puit'
komi pu 'puu; puit'
lõunamansi -pā sõnas sε̮ľť-pā 'pärn'
idamansi -pə sõnas wuľ-pə 'seedermänd'
ungari fa 'puu; puit'
neenetsi ṕa 'puu; puit'
eenetsi ṕa, pe̮ 'puu; puit'
nganassaani χuā 'puu; puit'
sölkupi pō 'puu; puit'
kamassi pa 'puu; mets'
matori hä 'puu; puit; mets'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *bhuH-, *bhowH-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise bēam 'puu', saksa Baum 'puu'. puit on 1930. aastal kirjakeelde loodud reeglipäratu tuletis. Vt ka künnap, pada2, puuk1, uibu, õlp.