[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

itsi väljendis itsi tegema 'säru, vingerpussi tegema'
← saksa Hitze 'kuumus, palavus'

padi : padja : patja 'pehme materjaliga täidetud kinnine (riide)kott, mida kasutatakse peaaluseks, istumisel pehmendamiseks v toetamiseks; toeks, aluseks olev osa mitmesugustes seadeldistes, konstruktsioonides, mehhanismides jm'; mrd 'voodikott'
← alggermaani *bađja(z)
vanaislandi beðr '(sule)madrats'
rootsi bädd 'voodi'
saksa Bett 'voodi'
● liivi paḑā 'padi'
soome patja 'madrats'
karjala patja 'rangipolster'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi pade 'sedelgas, väike padi hobuse seljal' ja baltisaksa Paddi 'padi'.

pagi : pagi : pagi 'tugev mõneminutine tuulepuhang, millega hrl kaasnevad tuule suuna muutumine ja sademed' pagisema

pai : pai : paid 'hellitav silitus; hea, armas, sõnakuulelik, vagur'
● liivi paijõ 'silitada'
vadja pai 'hea, kuulekas'
soome mrd paija 'mänguasi', paijata 'paitada'
? Aunuse karjala bai bai 'äiu-äiu, tudule, tuttu'
? karjala paiju, baiju 'äiu-äiu; häll'
Karjala ja Aunuse karjala vasted on vähemalt osaliselt laenatud vene keelest, ← vene baj-baj 'äiu-äiu; tudule, tuttu', báju(ški)-bajú 'äiu-äiu'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt vene páin'ka 'pai laps', soomerootsi paj(a) 'mänguasi', baltisaksa pai 'kuulekas', hollandi paaien 'rahustama, paitama', alamsaksa paeyen 'paitama'. Osaliselt võivad sõnad olla rööpselt kujunenud, osaliselt aga laenatud. Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi pai 'paitama, silitama', pais 'hea; sõnakuulelik' ja võib-olla ka läti lastek pai 'kuulekas'.

pali : pali : pali 'hrl ovaalne (kolme jalaga) puunõu pesupesemiseks'
○ pall
← alamsaksa balge, ballige 'tõrs, vann'

pari : pari : pari van 'kasu, vahe(lt)kasu'
○ paris
◊ paristama,parseldama
← vene barýš 'pari, (vahe)kasu, tulu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi parest 'hobuste ja kariloomadega kaubitsema' (← paristama). Vene keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, parisnik.

pati- liitsõnas patisaks 'suvitaja, supelsaks'
← saksa Bad 'kümblus, suplus; kuurort', Badegast 'supelvõõras'
Saksa liitsõnast on laenatud esiosa ja lisatud saks. On kasutatud ka tõlgitud esiosaga liitsõna supelsaks ja tõlkelaenu supelvõõras ( saksa Gast 'külaline; puhkaja').

peni : peni : peni mrd 'koer'
● liivi pi’ņ 'koer'
vadja peni 'emane koer', penikka 'kutsikas'
soome penikka 'kutsikas; jõmpsikas', rhvl peni 'koer'
isuri penikka 'kutsikas'
karjala penikkä 'kutsikas'
saami beana 'koer'
ersa pińe 'koer'
mokša pińä 'koer'
mari pij 'koer'
udmurdi puni̮ 'koer'
komi pon 'koer'
Läänemeresoome-permi tüvi.

pidi 'mööda, mingi maa-ala, ruumi piires v ulatuses; millegi külge kinnitatuna; millegi põhjal' pidama

pigi : pigi : pigi 'tõrva ja õlide destilleerimisel saadav must tahke v viskoosne jääkaine'
← alamsaksa pik 'pigi'

pii : pii : piid 'peenike pulgake, pinnuke v haagike, konks'
● liivi pīgõz 'pii'
vadja pii 'pii, pulk, hammas'
soome pii 'pii, pulk'
isuri pii 'pii, pulk'
Aunuse karjala pii 'pii, pulk, hammas'
lüüdi pii '(reha, ahingu) pii, pulk'
vepsa pi '(reha, kammi, soa) pii'
ersa pej 'hammas'
mokša pej 'hammas'
mari püj 'hammas; pii'
udmurdi piń 'hammas; pii'
komi piń 'hammas; pii'
handi peŋk 'hammas'
mansi puŋk 'hammas'
ungari fog 'hammas; pii'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome keeltes on hilisem balti laen hammas kõrvale tõrjunud osa esialgsest tähendusest. Võib ka olla vanem, uurali tüvi, mille vasted on lisaks kirderannikumurretes tuntud pii liitsõnas piikivi 'tulekivi' (võib olla laenatud soome keelest), soome pii 'räni(kivi)', isuri pii liitsõnas piikivi 'ränikivi', karjala pii liitsõnas piikivi 'ränikivi', saami biŋal 'lülipuit', neenetsi pæ 'kivi; klaas(pudel), portselan; mägi', eenetsi pu 'kivi', nganassaani χualǝ 'kivi', sölkupi pǖ 'kivi', kamassi pi 'kivi, maak; ränikivi', matori hilä 'kalju'.

piri- liitsõnades piriparas 'täpselt, täiesti paras', piripardani 'ääretasa, triiki', piripingul 'täiesti, hästi, väga pingul'
● vadja piri- liitsõnas piripinnallaa 'ääreni, pilgeni (täis)'
soome piri- liitsõnades piripintaan 'ääreni (täis)', pirilaitana 'ääreni (täis)'
Aunuse karjala piri- liitsõnas piripinnalla 'ääreni (täis)'
Tõenäoliselt tüve piir variant.

plii : plii : pliid 'keemiline element, hallikas pehme raskmetall (Pb); seda metalli põhiosana sisaldav sulam'
← alamsaksa bli, blig 'plii'
Vt ka pliiats.

plüü : plüü : plüüd 'Euraasia väike tundralind (Pluvialis squatarola)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Nimetus on saadud venitatud vile järgi.

poi : poi : poid 'ankurdatud ujuv meremärk laevatee, madalike, võrkude, supluskoha jm tähistamiseks'
← alamsaksa boie 'ahel, kütke; ujuv meremärk'
← saksa Boje 'ujuv hoiatusmärk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ilmselt ladina keelest, ← ladina boia 'kaelas kantav ahel'.

pori : pori : pori 'vesine kleepuv pinnas'
● ? liivi bo'ŗ 'uss, vihmauss'
vadja poro 'leelisvesi, tuhavesi'
soome poro 'tuhk; raba, sete, (kohvi)paks'
isuri poro 'prügi, tuhk; leelisvesi, tuhavesi'
Aunuse karjala poro 'lehelis'
lüüdi poro 'lehelis'
vepsa poro 'lehelis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas porisema. Kaugemate sugulaskeelte vasted on ilmselt rööpselt kujunenud tüved: mansi pors 'prügi, sodi', ungari por 'tolm; pulber; põrm', kamassi pшre 'liiv, leetseljak', bor 'suits, tolm'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi pur 'helbeline tuhk', mongoli bor 'tolm, liiv'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi påre 'jääsupp, lobjakas'.

poti : poti : potit 'kaardimast' pott1

prei : prei : preid 'hobuse jalanahapõletik'
○ rei
← alamsaksa spreie 'laiali puistatu'
← saksa Spreu 'aganad'
Haiguse tähendus on tüvel olnud tõenäoliselt juba alam- ja baltisaksa keeles, vrd alamsaksa sprē 'seenhaigus, suupõletik hobustel', sprēwen '(laiali) puistama, levitama'. Alamsaksa laenu kinnitab rööplaen läti keeles, läti spreijas 'pätk, hobuse jalahaigus'. Haiguse puhul on ekseem nagu aganad vms laiali puistatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi präi 'hobuste haigus'.

prii : prii : priid 'vaba; tasuta'
○ rii
← alamsaksa vri 'vaba'

prügi : prügi : prügi 'tarbetu puru, rämps, jäätmed'
○ rügi
← alamsaksa brugge 'sild, tänav'
Alamsaksa sõna on algselt tähendanud kaigastest tammi, tammi põhja kindlustamiseks oli vaja ka kive, liiva ja prahti. Eesti keeles on laensõnaga esialgu tähistatud tänavasillutist, see tähendus on säilinud tegusõnas prügitama 'teed v pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama'. Selleks kasutati kivi-, puidu- jm jäätmeid ning nii on hakatud nimetama ka igasugust rämpsu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prige, priki, prugi 'mustus, jäätmed' ja baltisaksa Prüggi 'igasugused raasukesed'. Vt ka sild.

pudi : pudi : pudi 'väikesed peened tükikesed' pudenema
●

pugi : pugi : pugi 'tugev mõneminutine tuulepuhang, millega hrl kaasnevad tuule suuna muutumine ja sademed, pagi' pugima

puri1 : purje : purje 'kolm- v nelinurkne tuulepüüdur, mille abil laev v muu sõiduk pannakse liikuma'
◊ purjus
← alggermaani *burja-
vanaislandi byrr 'pärituul, soodne tuul'
rootsi mrd bör 'pärituul, soodne tuul'
● liivi pūraz, pūŗaz 'puri'
vadja purjõ 'puri'
soome purje 'puri'; mrd 'pärituul; hoog'
isuri purje 'puri'
Aunuse karjala purieh 'puri'
vepsa puŕeh 'puri'
saami borjjas 'puri', borjat 'pärituul'
purjus on u-tüvelise variandi seesütleva käände vorm. Eesti keelest on laenatud läti bura 'puri' ning soome mrd purjus(sa) 'purjus, joobnud', isuri purjus 'purjus, joobnud' ja vadja purjuza 'purjus, joobnud' (← purjus).

puri-2 liitsõnas purihammas 'iga silmahambast tagapool asetsev laia mälumispinnaga hammas' purema

põhi : põhja : põhja 'ilmakaar maakera põhjapooluse suunas; eseme vm alumine (rõhtne) osa; aluseks olev, kandev pind v kiht; alus, lähtekoht'
? ← alggermaani *bandsja-
vanaislandi bás 'aedik lehmalaudas'
? ← algindoiraani
avesta pasča 'taga, hiljem, järel'
● liivi pū’oj 'põhi, alus; ilmakaar'
vadja põhja 'põhi, alus, tald; ilmakaar'
soome pohja 'põhi, tald; alus; ilmakaar'
isuri pohja 'põhi, tald; põhjal olev kiht, pära'
Aunuse karjala pohju 'põhi, alus; pära, lõpp'
lüüdi pohď 'põhi; noodapära; ilmakaar'
vepsa pohj 'põhi; tald'
saami boašˈšu 'püstkoja, eluaseme tagaosa'
Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen.

põli : põlve : põlve 'elujärg, elamine-olemine; elutingimused, olukord' põlv

päri 'samal arvamusel; mingi liikumisega samas suunas' pära

püvi : püvi : püvi 'püü' püü

püü : püü : püüd 'nurmkana v mõni sellega sarnane kanaliste hulka kuuluv lind'
◊ püvi
● liivi pī’ki, pi’uki 'nurmkana, põldpüü; laanepüü'
vadja püü 'nurmkana, põldpüü; laanepüü'
soome pyy 'laanepüü'
isuri püü liitsõnas püühauli 'väike haavel, mida kasutatakse püüde laskmisel'
Aunuse karjala püü 'püü'
lüüdi ṕüu 'püü'
vepsa pü 'püü'
saami bakku 'laanepüü'
ersa pov(o) 'püü'
mokša povńä 'püü'
idahandi pĕŋk 'püü'
ungari fogoly 'nurmkana, põldpüü'
sölkupi pēkä 'püü'
kamassi pшže 'püü'
Uurali tüvi. Vt ka püüdma.

püür : püüri : püüri 'padja vahetatav ümbris'
○ pöör
← alamsaksa bure 'padjapüür'
Murdevariandi pöör juures on võinud mõjutada rahvaetümoloogiliselt ka sõna pöör.

tai : tai : taid 'ilma pekita sealiha, nähtava rasvata liha'
On oletatud, et selle tüve vasted on soome taaja 'tihe'; mrd 'täpne, hoolas; osav; pikaldane, muutumatu; harv', Aunuse karjala toagei 'tihe, tihke; sage' ja saami dávji 'tihe, sage, korduv', dávjá 'sageli' (saami vasted võivad olla ka läänemeresoome keeltest laenatud). Sel juhul võib tüvi olla balti laen, ← balti *tankjā, mille vaste on leedu tankus 'tihe; sage', või germaani laen, ← alggermaani *tanχja-, mille vaste on saksa zäh 'sitke, vintske, kõva; veniv, viskoosne'.