[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ilves : ilvese : ilvest 'lühikese sabaga pruunikas kõrgejalgne kaslane (Lynx lynx)'
● liivi īlbõks 'ilves'
vadja ilves 'ilves'
soome ilves 'ilves'
isuri ilves 'ilves'
Aunuse karjala iľves 'ilves'
lüüdi ilvez 'ilves'
vepsa iľbez 'ilves'
saami albbas 'ilves'
Läänemeresoome-saami tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt mongoli irbis 'lumeleopard'.

kiur : kiuru : kiuru 'pruunika ülapoole ja triibulise, heledama alapoolega lõokesetaoline lind (Anthus)'; mrd 'lõoke'
○ kirderanniku kiuru
? ← balti
läti cīrulis 'lõoke'
● vadja kiuru, hrv tšiuru 'lõoke'
soome kiuru 'lõoke'
isuri kiuru 'lõoke'
Aunuse karjala kiuru 'lõoke'
lüüdi kiur(oi), ḱiuru 'lõoke'
Võib olla ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi: linnu häälitsust jäljendav tüvi võib olla läänemeresoome ja balti keeltes rööpselt tekkinud. Peamiselt kirderannikumurretes tähenduses 'lõoke' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud perekonda Anthus kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina.

prussakas : prussaka : prussakat 'peamiselt soojades ruumides elutsev pruunikas lapik putukas (Blatella germanica)'
○ prusak, russak(as)
← vene prusák 'prussakas'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi prúsak 'prussakas'.

ruske : ruske : rusket 'punakaspruun, pruunikaspunane'
◊ ruse
← balti
leedu rusvas 'pruunikas; ruskjas', rudskis '(punakas)pruun'
läti rūsgans 'punakaspruun'
● vadja ruskõa 'punakaspruun, pruun; hallikaspruun'
soome ruskea 'pruun'; van '(pruunikas)punane'
isuri ruskia 'punakaspruun, pruun'
Aunuse karjala ruskei 'punane; punakaspruun; ilus; hea, kena; punane vein; punased rõivad; munarebu'
lüüdi rusked 'punane, punetav; pruun [?]'
vepsa rusked 'punane; ilus; hea, kena'
Sarnasust balti tüvega on peetud ka juhuslikuks. Samuti on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *rus(s)a-, mille vaste on vanaülemsaksa rosa- sõnas rosamo 'koidupuna'.

smirgel : smirgli : smirglit 'korundist, kvartsist jm mineraalidest koosnev looduslik abrasiiv, mida kasutatakse ihumis- ja lihvimisvahendite valmistamiseks ning poleerimiseks'
○ mirjel, mürgel, mürjel, mürjen
◊ mirgel
← saksa Schmirgel 'smirgel, rauda sisaldav pruunikas v sinakas kivim, mida kasutatakse tükina v pulbrina metalli v kivi lihvimiseks v klaasi lõikamiseks'

tõmmu : tõmmu : tõmmut 'värvuselt, toonilt tume (hrl pruunikas v mustjas)'
○ kirderanniku tom(m)u
● vadja tumma 'tume; tuhm, hägune', tummõa 'tuhm, hägune'
soome tumma 'tume, tõmmu; kume, madal (hääle kohta)'
isuri tumma 'tume'
Aunuse karjala tummevuo 'tumeneda'
karjala tumma 'tume'
Tõenäoliselt sama tüve variant, mis sõnas tume. Eesti keelest on laenatud soome mrd tomu (tumepruuni lehma nimi).