[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 19 artiklit

kohe2 mrd 'poole' koht

loll : lolli : lolli 'rumal, taipamatu; lihtsameelne; hull, poole aruga'
liivi loļ 'loll, rumal'
vadja lollo 'juhm; lollakas, juhmakas'
soome mrd lolli 'narr, loll, rumal; paks, lodev, laisk'
isuri lolloi 'rumal, loll'
? karjala ľoľľo 'vennas (venna hellitusnimi)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt rootsi kõnek lolla 'maakas, rumal ja naiivne naisterahvas', saksa mrd lulle, löll(e), lülle 'mõistmatu, rumal', itaalia lollo 'mõistmatu, rumal'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Loll 'väiksemate vaimsete võimetega'.

lõngerdama : lõngerdada : lõngerdan 'kord ühele, kord teisele poole kaldudes liikuma'
Tõenäoliselt tuletis lõnkuma tüvest, lonkama, mida on mõjutanud lengerdama.

nookuma : nookuda : noogun 'korduvalt üles-alla, edasi-tagasi v kahele poole liikuma'
noogutama, nook
Salatsi liivi nuok 'kummarduda, painduda'
soome nuokkua 'ripneda, longu vajuda; tukkuda'
Aunuse karjala hrv ńuokahtoakseh 'vaevaliselt istuma tõusta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas nokutama.

paluma : paluda : palun 'soovi esitama; kutsuma kedagi kuhugi v midagi tegema; jumala v jumaluse poole pöörduma, kellegi eest kostma'
palve
liivi pallõ 'paluda'
vadja palvoa 'paluda; palvetada'
soome palvoa 'kummardada; imetleda, jumaldada'
isuri palvoa 'teenida, ametis olla; palvetada'
Aunuse karjala palvuo 'kaitsta, valvata; jumalat uskuda'
? ersa palams 'suudlema'
? mokša palams 'suudlema'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vanem, v-line tüvevariant on säilinud nt tuletistes palve, palvetama. Vt ka pälvima.

palve : palve : palvet 'kellelegi teisele teatavaks tehtud (tungiv) soov, mille täitmist loodetakse; sõnaliselt v mõttes mingi soovi v tänutundega jumala v jumaluse poole pöördumine' paluma

pool1 : poole : poolt 'murdarv üks kahendik; keskkoht; millegagi võrreldes kaks korda (suurem, väiksem vms); kaheks jaotatava eseme vm üks osa'
liivi pūoļ 'üks kahendik; pool, külg'
vadja pooli 'üks kahendik; kesk-; pool, külg; kant, maanurk'
soome puoli 'üks kahendik; pool, külg; suund'
isuri pooli 'üks kahendik; suund, kant'
Aunuse karjala puoli 'üks kahendik; pool, külg; keskpaik'
lüüdi puoľi 'üks kahendik; pool, külg'
vepsa poľ 'üks kahendik; suund, kant; pool, külg'
? ersa pola 'abikaasa (sageli mees); (hrv) osa'
? mokša pola 'abikaasa (sageli mees); (hrv) osa'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Varem on arvatud, et tüve variant võib olla kaugemate sugulaskeelte samatähenduslikes eesvokaalsetes sõnades, peel. On oletatud, et tüvi võib olla indoeuroopa (baltoslaavi) laen, ← tüvi, mille vaste on nt vene pol 'pool; põrand; sugu, sugupool'. Tuletis pooldama on laenatud keeleuuenduse ajal soome keelest, ← soome puoltaa 'pooldada, toetada'.

rappuma : rappuda : rappun 'põrutamisest, korduvatest järskudest tõugetest tingituna üles-alla, edasi-tagasi v kahele poole tugevasti võnkuma; vappuma, võbisema, tõmblema'
vadja raputtaa 'raputada; värisema panna (külma kohta); sakutada, tutistada; (linu) ropsida; lehvitada; virutada'
soome mrd rapata 'viljavihke rabada'
isuri rabuttaa 'raputada; puistata (lund); pilgutada (silmi)'
Aunuse karjala rappa- 'kiiresti, järsku teha'
Võib olla rabama ja/või rabisema tüve variant. Eesti keelest on laenatud soome mrd raputtaa 'raputada; lina puhastada' ja eestirootsi rappot 'raputama' (← raputama). Vt ka rappima.

reetma : reeta : reedan 'kellegi usaldust petma v kuritarvitama; oma kohuse, truudusvande v lubaduse vastaselt talitama; ära andma (nt vaenlase poole üle minnes)'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi, impulss-sõna on võinud olla saksa verraten 'reetma, ära andma; (välja) näitama, paljastama; välja lobisema'.

räsama : räsada : räsan 'saehambaid vaheldumisi ühele ja teisele poole painutama' räsa

siksak : siksaki : siksakki 'sirgest suunast vaheldumisi mõlemale poole järsult kõrvale kalduv joon; selline kulgemistee'
saksa Zickzack 'siksak'
Saksa allikas on paarissõna, mille teine osis on laenatud ka sõnas sakk.

tasa 'poole, summutatud häälega, hääletult; aegamisi, pikkamisi; kergelt, õrnalt; millegagi ühel(e) joonel(e), samal(e) kõrgusel(e); (vastastikku) võrdses seisukorras, pretensioonideta; (rahaliselt) tasutud v tasutuks, nullseisu(s)'
tase, tasu
liivi tazā 'rahulik, tasane'
vadja tasa 'ühetasa, ühtlaselt; vaikselt'
soome tasan 'võrdselt; ühetasa, ühtlaselt; täpselt'
isuri tasa 'tasane, sile', saman tasan 'ühepalju'
Aunuse karjala taza 'tasane, sile; ühetasane, võrdne; paaris (arvu kohta)'
lüüdi tazalai '(millegagi) tasa, millenigi'
vepsa tazo 'tasane, sile'
? neenetsi tasᵊ 'kogu, terve; võrdselt, ühtlaselt; paariline, paaris'
Läänemeresoome või koguni uurali tüvi. Neenetsi vaste on kaheldav seetõttu, et teistes kaugemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tasa! 'vait!'; tasn, tasnas 'kustuma' (← tasanema).

tola : tola : tola 'narr, kloun, veiderdaja; tobu, lollpea; poole aruga, napakas'
● ? soome mrd toli 'vähese aruga; tõsine; tark', tolikka, tolero 'rumal; rumaluhke, jutukas inimene; poisinolk; väike haug'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd tola 'vähese aruga' ja eestirootsi tåla 'tobu, loll; narr, kloun'. Vt ka tolvan.

tõmbama : tõmmata : tõmban '(kä(t)ega) enda poole v mingis suunas liikuma panema, vedama; (laiali) laotama, pingule venitama; (käega) mingit pinda mööda libistama; viipama; virutama, lööma; (selga, kätte, jalga, pähe) panema v (seljast, käest, jalast, peast) võtma; midagi mingisse asendisse v seisundisse viima; (midagi) sisse hingama; (materjalide, esemete kohta:) endasse imema; valmimisprotsessi lõpuni seisma, hauduma'
kirderanniku tembama, tombama
balti
leedu tempti 'tõmbama, tirima; tassima; venitama; vedama'
läti tiept 'ulatama; kõvasti hoidma; kangekaelne olema'
liivi tõmbõ 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vadja tõmmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; tõmbuda; suitsetada, sisse hingata'
soome temmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; virutada, lüüa'
isuri temmada 'tõmmata, kiskuda, tirida; laulu jorutada; petta, tüssata'
Aunuse karjala temmata 'haarata; eemale v välja v kaasa v ära tõmmata, tirida; hoogsalt midagi teha, rabada'
lüüdi ťembaita 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vepsa ťembe͔ita '(välja) tõmmata'
Bumeranglaenuna võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tembīt 'lohistama'. Vt ka temp2.

ulatama : ulatada : ulatan 'kellegi poole sirutama, et kätte anda; küünitama; küündima'
ulu
liivi ulātõ 'ulatada, küündida; küünitada'; ulān liitsõnades ulān-alli 'ulu', ulān-allõ 'ulu all'
soome ulottaa 'küünitada, välja sirutada; laiendada'
vepsa ulotuda 'piisata, küllalt olla'
saami ollit 'piisata, küllalt olla'; ollu, olu 'palju'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et uurali tüvi, mille vaste on neenetsi ŋuľiʔ 'täitsa, väga; terve, kogu'. Vt ka ulgu- ja uljas.

vastu 'asendi poolest esiküljega (näoga) otse kellegi esikülje (näo) poole; millegagi vahetusse kokkupuutesse' vast

viik2 : viigi : viiki 'mitte kummagi poole võit v edu, võrdne tulemus'
On arvatud, et sama tüvi mis viik1. Tähendusmuutuse lähtekohaks oleks väljend viigi peal olema 'ebakindel, otsustusvõimetu olema'.

võppuma : võppuda : võppun 'põrutamise v löögi tõttu kahele poole võnkuma v rappuma' vappuma

ümber 'millegi kui keskpunkti suhtes ring- või pöörlemisliikumises; ümbritsevas asendis; umbes, ringis; paiku; kestel; pikali, kummuli; teistsuguseks'
ümar, ümmardama, ümmargune
?alggermaani *umbi-
saksa um 'ümber; ajal, paiku; võrra; eest; ligikaudu, umbes'
rootsi om 'ümber; pool; poole; ajal; kohta; ringi; uuesti'
liivi immõr 'ümber; ligikaudu'; immõrgouţlimi 'ümmargune'
vadja ümpäri, ümperitsee 'ümber'; ümmärkõin 'ümmargune'
soome ympäri 'ümber; ringi'; ymmyrkäinen mrd 'ümmargune'
isuri ümpäär 'ümber'; ümmürkäine 'ümmargune'
Aunuse karjala ümbäri 'ümber; üle; ligikaudu'
lüüdi ümbäŕ(i) 'ümber; üle'
vepsa ümbri 'ümber; ligikaudu; üle'
Samast germaani allikast on laenatud ka umbes. Tuletise ümmardama tähendus oli algselt 'ootavalt või teenides ümber isanda käima'. Eesti keelest on laenatud liivi immõrtõ 'ümmardada'. Vt ka üpris.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur