[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kortel : kortli : kortlit 'endisaegne vedelike mõõtühik: veerand toopi; endisaegne pikkusühik: veerand küünart'
○ kolter, korter, kortser
← alamsaksa quartēr 'veerand'
Samast allikast on laenatud ka korter.

küünar : küünra : küünart 'õlavarrest allapoole jääva käsivarre osa pikkusest tuletatud endisaegne pikkusühik'
● liivi kīndõr 'küünar; küünarnukk'
vadja tšünnär- liitsõnas tšünnärpää 'küünarnukk'
soome kyynärä 'küünar'
isuri küünärä 'küünar'
Aunuse karjala küńäbrüs 'küünarnukk'
lüüdi ḱüur 'küünar'
vepsa künabruz 'küünarnukk'
? saami gaigŋir, gardnjil 'küünarnukk'
koltasaami kõõnjâr 'küünarnukk'
ersa keńeŕe 'küünarnukk'
mokša keńəŕ 'küünarnukk; küünar'
mari kə̑ńer 'lõngamõõt'; kə̑ńer-vuj 'küünarnukk, küünar'
udmurdi gi̮r- liitsõnas gi̮r-pum 'küünarnukk'
komi gi̮rďʒ́a 'küünarnukk'; mrd gi̮r 'kangamõõt'
idahandi kö̆ṇŋi 'küünarnukk'
mansi kwonl-ӑul 'küünarnukk'
ungari könyök 'küünarnukk'
Soome-ugri tüvi.

süld : sülla : sülda 'endisaegne pikkusühik (algselt kõrvalesirutatud käte vahemaa), u 2,13 m; küttepuidu, katuseroo mõõtühik' süli

toll1 : tolli : tolli 'pikkusühik, 2,54 cm; kübe, raas, natuke'
← alamsaksa tol 'oksa ots; oks'
Pikkusühiku tähendust alamsaksa sõnal registreeritud ei ole, kuid on usutav, et sõna siiski kasutati ka selles tähenduses, sest niisugune tähendusnihe on toimunud tüve saksa vaste puhul, vrd saksa Zoll 'toll'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåll 'toll (pikkusühik)'.

verst : versta : versta 'vana vene pikkusühik (1066,78 m)'
○ värst, vörst
← vene verstá 'verst'
Sõna on korduvalt laenatud, varasem, vanavene laen on murretes esinev virst, ← vanavene vĭrsta.