[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kuub : kuue : kuube 'pintsak; pikem hõlmadega meeste ja naiste pealisriie'; mrd 'seelik, kleit'
Tõenäoliselt alamsaksa laen, kuigi allikaks sobivat sõna ei ole keskalamsaksa keelest kirja pandud. Teada on vastav keskülemsaksa sõna schūbe 'naiste seelik või mantel'.

malakas : malaka : malakat 'jämedam ning pikem vits, kepp vms'
Võib olla reeglipäratu tuletis tüvest malk.

malk : malga : malka 'pikem kepikujuline löömisvahend, peenem kaigas, ritv'
← balti
leedu malka 'halg, küttepuud, puuriit'
läti malka 'küttepuu'
preisi malko 'puud'
● liivi mālka 'puuhalg, teivas'
vadja malkka '(katuse-, kuhja)malk'
soome malka 'katusemalk; palk'
isuri malgo 'õlgkatuse v heinakuhja malk', malkko 'õlg-, tohukatuse malk'
karjala malko, malka 'õlgkatuse v heinakuhja malk'
lüüdi malg 'linaleopuu'
vepsa malg 'linaleopuu; katuse-, heinakuhja malk', moug 'kaua vees olnud puu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi malk 'kaigas, vai'. Vt ka malakas.

matk : matka : matka '(puhkeotstarbeline v sportlik) rännak; pikem teekond jalgsi v muul viisil'
← soome matka 'teekond; sõit; reis'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Laenatud on teinegi samatüveline sõna, matkima.

ohi : ohja : ohja 'hobuse juhtimiseks kasutatav pikem rakmerihm v -nöör, mille otsad kinnitatakse valjaste v päitsete külge kahel pool looma suud'
◊ ohjeldama
? ← alggermaani *ansjā
vanaislandi æs 'auk servas, ääristuses (lõnga läbitõmbamiseks)'
alamsaksa ȫse 'käepide, silmus rihmast kinni hoidmiseks looma kaelas'
● liivi ū’oḑlõz, ū’oļmõz 'ohi'
vadja õhja 'ohi'
soome ohja (hrl mitm) 'ratsuti, ratsmed; ohjad'
isuri ohjat (mitm) 'ohjad'
Aunuse karjala ohjas 'ohi'
lüüdi ohďas 'ohi'
vepsa ohǵäse͔d (mitm) 'ohjad'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, öös.

pilbas : pilpa : pilbast 'pikem õhuke puukild'
● liivi pīlpa 'väike puutükk'
soome mrd pilppa 'laast, liist, väike tükk (nt leiba)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pilp 'sindel, katuselaast' ja baltisaksa Pilpen 'katuselaast', Pilpat (mitm) 'pilpad'.

vars : varre : vart 'rohttaime maapealne tugiosa; tööriista vm tarbeeseme küljes olev käepidemena toimiv pikem osa'
◊ varrukas, varsti, vart1
● liivi vaŗž 'taimevars; tööriista vars'
vadja varsi 'taimevars; seenejalg; tööriista vars; (saapa- v suka)säär'
soome varsi 'taimevars, tüvi; tööriista vars; kere, keha; äär, serv'
isuri vars 'taimevars; tööriista vars'
Aunuse karjala varzi 'tööriista vars; serv, äär'
lüüdi varž 'tööriista vars'
vepsa varź 'käepide; taimevars'
mari βurδo 'taimevars; käepide, tööriista vars'
Läänemeresoome-mari tüvi. Tuletis varrukas lähtub varasemast kujust *varti-ukka-s > *vardukas. Määrsõnas varsti on varasem viisiütleva käände lõpp asendatud sti-lõpuliste määrsõnade analoogial sti-liitega, viisiütlevavormiline on nt soome varsin 'päris, üsna'. vart on moodustatud ta-liitelisest tegusõnast *vart-ta-. Vt ka varras.

veerima : veerida : veerin 'tähthaaval lugema'
← alamsaksa bōkstavēren 'tähthaaval lugema või ütlema'
Laen on muganemisel lühenenud, vanemas keeles on kasutusel olnud ka pikem sõnakuju pookstaveerima. Alamsaksa tegusõna on tuletis nimisõnast, mis on samuti laenatud, pookstav.