[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit, väljastan 30.

elevant : elevandi : elevanti 'nüüdisaja suurim maismaaloom pika londi ja suurte võhkadega (Elephas, Loxodonta)'
alamsaksa elefant 'elevant'
saksa Elefant 'elevant'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina elephas, elephans 'elevant', elephantus 'elevant; elevandiluu', vanakreeka eléphas 'elevant'.

haigur : haigru : haigrut 'veelembene pika kaela ja terava nokaga suur lind (Ardea)'
alggermaani *χaigraz
rootsi häger 'haigur'
taani hejre 'haigur'
vanaülemsaksa heigaro 'haigur'
soome haikara 'toonekurg'
karjala haikari 'toonekurg'

harakas : haraka : harakat 'musta-valge sulestikuga ja pika sabaga lind (Pica pica)'
balti
leedu šarka 'harakas'
preisi sarke 'harakas'
liivi arāgõz 'harakas'
vadja araga 'harakas'
soome harakka 'harakas'
isuri harakka 'harakas'
Aunuse karjala harakku 'harakas'
lüüdi harak(ke͔), harag 'harakas'
vepsa harag 'harakas'

haug : haugi : haugi 'suur mage- ja riimvete tugeva pea ja pika sihvaka kehaga röövkala (Esox lucius)'
havi
liivi aig 'haug'
vadja autši 'haug'
soome hauki 'haug'
isuri haugi 'haug'
Aunuse karjala haugi 'haug'
lüüdi haug(i) 'haug'
vepsa hauǵ 'haug'
Läänemeresoome tüvi. On peetud ka algslaavi laenuks, ← algslaavi *ščauka 'haug', mille vaste on vene ščúka 'haug'. havi on nõrga astme üldistumisel tekkinud tüvevariant.

hiir1 : hiire : hiirt 'väike, saleda keha ja pika sabaga näriline (Mus)'
hiir2
liivi īr 'hiir'
vadja iiri 'hiir; rott'
soome hiiri 'hiir'
isuri hiiri 'hiir'
Aunuse karjala hiiri 'hiir'
lüüdi hiiŕ(i) 'hiir'
vepsa hiŕ 'hiir'
ersa čejeŕ 'hiir'
mokša šejər 'hiir'
udmurdi ši̮r 'hiir'
komi ši̮r 'hiir'
handi leŋkər 'hiir'
mansi taŋkər 'hiir'
ungari egér 'hiir'
Soome-ugri tüvi. Lähedasi hiire jt sarnaste näriliste nimetusi on ka mitmetes turgi ja tunguusi keeltes, nt tatari sui̮r 'ümiseja', nanai singgere 'hiir; rott' ja evengi singerēkēn 'hiir; rott'. hiir2 'hall' on vana *oi-liitega tuletis. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hūr 'hiir'.

hurt : hurda : hurta 'pika kitsa pea, saleda kere ja kõrgete jalgadega jahikoer'
vanavene hŭrtŭ 'hurt'
liivi ūrtta liitsõnas ūrtta-piņ 'hurt'
soome hurtta, hurtti 'ajukoer; suur koer; hunt'
Aunuse karjala hurtu 'metsloom, metsaline'
karjala hurtta 'suur paksukarvaline koer'
On ka oletatud, et noorem laen, ← vene hort 'hurt'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hott 'hurt' .

karu : karu : karu 'suur kohmakas pruuni kuni musta pika karvaga kiskjaline imetaja (Ursus arctos)'
lõunaeesti kahr, karh
vadja karu 'karu; rabamispink (viljapeksul)'
soome karhu 'karu'
isuri karhu 'karu'
Aunuse karjala kar(a)hu 'karu'
Tõenäoliselt tuletis sõna kare3 tüvest, algselt eufemistlik nimetus. On ka oletatud, et võib olla indoiraani laen, ← algiraani *h2ŕ̥ḱšɔm.

kauge : kauge : kauget 'pika vahemaa taga asuv; pika ajavahemikuga eraldatud; kellegagi v millegagi vähe ühist omav, raskesti mõistetav, võõras'
kaua
liivi kougi 'kauge', kougõn 'kaugel'
vadja kaukaa 'kauge', kaukaalla 'kaugel'
soome kaukainen 'kauge', kaukana 'kaugel'
isuri kauvan 'kaua', kauvaaks 'kauaks'
karjala kauvan 'kaua'
? ersa kuvaka 'pikk; piklik; pikaajaline', kuvať 'kaua'
? mokša kuvaka 'pikk', kuvať 'kaua'
? handi χŏw 'pikk; kauge; kaua'; χŏwən 'kaua; ammu; kaugel'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. On ka oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *χauχa-, mille vasted on saksa hoch 'kõrge; pikk' ja rootsi hög 'kõrge'; sel juhul on kaugemate sugulaskeelte vasted teise päritoluga. Tänapäeva läänemeresoome keeltes esineb tüvi ainult mitmesugustes tuletistes või tüvisõna *kauka käändevormidest kujunenud määrsõnades; kaua on vana viisiütleva käände vorm sellest tüvisõnast.

kaur : kauri : kauri 'hanesuurune saleda keha, pika sirge kaela ja odaterava nokaga veelind (Gavia)'
?balti
läti gaura 'veelind, koskel [?]'
preisi geauris 'veelind, kormoran [?]'
soome van srmt kauru 'koovitaja'
Kuna tüvi on häälikuliselt ajendatud, võib see olla ka läänemeresoome ja balti keeltes rööpselt kujunenud. Eesti keelest võib olla laenatud vene mrd kavra, kaura 'tuttpütt (Podiceps cristatus)'.

kava : kava : kava 'mõte, plaan; millegi ellu- v läbiviimise üksikasjalik plaan; programm'; van '(bioloogiline) süsteem'
kaavik
alggermaani *skawwa-
keskülemsaksa schou 'vaatepilt, vaade'
saksa schauen 'vaatama; vaatlema; nägema'
inglise show 'näitama; paistma'
soome kaava 'šabloon, vorm; eeskuju, juhis; näidis; plaan'; mrd 'vari, kuju; laip'
Aunuse karjala kuavu 'eeskuju, mall; laad, sort; märk, viit'
kaavik on kirjakeeles loodud tuletis, mis lähtub vanemast murdekeelest registreeritud pika esisilbivokaaliga tüvevarianti sisaldavast sõnast kaave 'tont, kummitus'. Eeskujuks on olnud ilmselt soome kaave 'kunstlikult valmistatud peibutuslind, linnukuju; kummitus, viirastus'. Vt ka kaval ja kavatsema.

kiil1 : kiili : kiili 'suurte võrkjate tiibade ja pika saleda tagakehaga putukas; kiin, suur kärbselaadne kahetiivaline putukas, kelle vaglad elavad parasiitidena teistes loomades'
kiin1
balti
leedu gylys 'nõel, astel; parm'
soome kiiliäinen 'kiin (putukas); ninakiinlased (Oestridae)'
isuri kiiliäin 'kiin (putukas)'
kiin1 on tüve rööpvariant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kīl 'kiin (putukas)' ja bumeranglaenuna läti mrd ķīne, ķīnis 'hobuse-raudkärbes'. Vt ka kiil2.

kiivitaja : kiivitaja : kiivitajat 'pika kuklasuletutiga rohelise ülapoole ja valge alapoolega lind (Vanellus vanellus)'
liivi kīviţ 'kiivitaja'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas koovitaja. On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kivit, kiwit 'kiivitaja', kuid pigem on linnu häälitsust matkiv tüvi rööpselt kujunenud.

konts2 : kontsu : kontsu 'pika eseme tüügas' konts1

koovitaja : koovitaja : koovitajat 'pika allapoole kõvera noka ja pikkade jalgadega hallikaspruun lind (Numenius)'
soome kuovi 'koovitaja'
Aunuse karjala kuovittša 'koovitaja'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kiivitaja.

kopp : kopa : koppa 'pika varrega nõu v sellesarnane masina osa'
soome koppa 'korv; (pea)kolu'
koltasaami kuopp 'kolju'
? mansi (puŋk-)χopi 'kolju, pealuu'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et sõna on alamsaksa laen, ← alamsaksa kop 'karikas'.

kurg : kure : kurge 'suur, pika noka ja kaela ning kõrgete jalgadega lind (Grus)'
liivi kurg 'sookurg'
vadja kurtši 'sookurg'
soome kurki 'sookurg'
isuri kurki 'sookurg'
Aunuse karjala kurgi 'sookurg'
lüüdi kuŕg 'sookurg'
vepsa kuŕǵ 'sookurg'
saami guorga 'sookurg'
ersa kargo 'sookurg'
mokša karga 'sookurg'
neenetsi χǝŕo 'sookurg'
eenetsi kori 'sookurg'
sölkupi k͔ara 'sookurg'
kamassi kuruju 'sookurg'
matori körüh 'sookurg'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt sumeri kur-gi 'hani', akadi kurkū 'hani'.

kurvits : kurvitsa : kurvitsat 'väga pika sirge noka ja valdavalt pruuni sulestikuga lind'
vadja kurppa 'metskurvits'
soome kurppa 'kurvits, nepp'
Aunuse karjala kurmoi 'kurvits'
lüüdi guŕbiťš́ liitsõnas suoguŕbiťš́ 'metskurvits'
vepsa gurbič 'metskurvits'
? mari kurmə̑zak 'metskurvits'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi.

lõng : lõnga : lõnga 'kiudude ketramisel saadav v ühe pika kiuna esinev materjal riide, silmkoeesemete jm kudumiseks, tikkimiseks jne'
lõunaeesti lang, kirderanniku lang
alggermaani *langan-
islandi langi '(veise) jämesool'
liivi lānga 'lõng, niit'
vadja lõnka '(villane) lõng'
soome lanka 'niit; lõng; juhe, traat; pael, lõks'
isuri langa 'villane lõng; traat'
Aunuse karjala langu 'niit, lõng'
lüüdi lang 'lõng'
vepsa lang 'lõng'
Lule saami luoggē 'pärasool'
Saami vaste võib olla rööpselt laenatud. Islandi sõna tähendus peegeldab, et esialgu kasutati õmblemisel loomasooli.

madu : mao : madu 'pika rulja jalutu kehaga soomuseline roomaja'
?alggermaani *maþōn-, *maþan-
vanaülemsaksa mado 'tõuk, uss'
gooti maþa 'uss'
alamsaksa made 'uss, tõuk'
vadja mato 'madu; röövik, tõuk; vihmauss, limukas'
soome mato 'uss'
isuri mado 'madu; tigu, limune (ilma koja, karbita)'
Aunuse karjala mado 'madu'
lüüdi mado 'madu'
vepsa mado 'madu; uss, tõuk'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas made. Kolmanda võimalusena on arvatud, et tüve vaste on ka saami muohcu '(raamatu)koi' ning tüvi võib olla vana indoiraani laen, ← varane algindoiraani *matsa-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia maśa-ka-, maśa- 'sääsk, pistkärbes, moskiito', leedu maša-la- 'kihulane'. Sääsk, moskiito ja kihulane on ühes eluetapis vastsed, tõugud. Hiljem võib olla laenatud germaani laenuallika saksa vaste, maat-.

mäger : mägra : mäkra 'pikki urge kaevav jässakas lühikeste jäsemete ning pika tiheda karvkattega loom (Meles meles)'
määr1
?alggermaani *marþra-z
vanaülemsaksa mardar 'nugis'
vanasaksi marthrīn 'nugis'
liivi ggõr- liitsõnas ggõr-numm '(kohanimi', gr- liitsõnas gr-vadā '(kohanimi)'
soome mäyrä 'mäger'
Aunuse karjala mägrü 'mäger'
lüüdi mägr 'mäger'
vepsa mägr 'mäger'
Germaani päritolu peetakse kaheldavaks häälikulistel põhjustel. Nugis ja mäger kuuluvad siiski samasse sugukonda.

mütt : müta : mütta 'pika varrega nui kalade võrku hirmutamiseks; suhteliselt vaikne tume müra, tümin'
mütakas
vadja müttü 'komps; tuust'
soome mytty 'komps; hunnik', mrd mytätä 'pakkida, toppida, suruda'
isuri müttü 'hunnik'
Aunuse karjala mütätä 'raskelt, taarudes käia'
karjala müttü 'komps; väike hunnik'
Läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müts2, matakas.

naarits : naaritsa : naaritsat 'pika kehaga väike pruun kiskjaline (Mustela)'
nar(r)its, nagrits, naurits
vene mrd noríca 'naarits'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi narets, naurets '(euroopa) naarits', nārits '(euroopa) naarits, tuhkur'.

orav : orava : oravat 'Euraasia metsades puudel elutsev pika koheva sabaga väike näriline (Sciurus vulgaris)'
liivi vȯrābõz 'orav'
vadja õrava 'orav'
soome orava 'orav'
isuri orraava 'orav'
Aunuse karjala orau 'orav'
lüüdi orau 'orav'
vepsa orau 'orav'
saami oar'ri 'orav; kopikas'
ersa ur 'orav; kopikas'
mokša ur 'orav'
mari ur 'orav; raha, kopikas'
komi ur 'orav; kopikas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Raha tähendus sugulaskeeltes viitab sellele, et oravanahku on kasutatud maksevahendina.

piik : piigi : piiki 'endisaegne odataoline pika varrega torkerelv'; 'kahvli, purjelaeva masti küljes oleva kaheharulise põikpuu välimine ots'
alamsaksa pēk, peke 'piik', piek 'kahvli v kahvelpurje ülemine ots'
saksa Pike 'piik'
Laenu allikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem alamsaksa laen.

pikk : pika : pikka 'ruumiliselt suure ulatusega; ajaliselt kaua kestev v kestnud'
pikker,pikne
liivi pitkā 'pikk'
vadja pittšä 'pikk'
soome pitkä 'pikk'
isuri pitkä, pitki 'pikk'
Aunuse karjala pitkü 'pikk'
lüüdi piťk 'pikk'
vepsa piťk 'pikk'
handi pä̆l, păᴧ 'kõrge (puu)'
mansi palit 'pikkus; kaugus'
ungari fel, föl 'üles'
neenetsi ṕirća 'kõrge, pikk'
eenetsi pize, pizi 'kõrge'
sölkupi pirkə 'kõrge'
kamassi pшrže 'kõrge, pikk'
matori hirge 'kõrge'
Uurali tüvi. pikne tähendas esialgu hingede heidetud tulekeelt, teised rahvapärased nimetused tulenevad esivanemat tähistanud sõnadest, kõu, äike. pikker levis 19. sajandi lõpus kirjasõna kaudu ja on tekkinud tõenäoliselt trükiveast piksepalve tekstis (murdevariandi pikken asemel). Eesti keelest on laenatud eestirootsi pikko '(naljatlevalt) pikk inetu nina; kõhn siga pika kaela ja pika kärsaga'. Vt ka viker-1.

pootshaak : pootshaagi : pootshaaki 'pika varre otsas olev ühe sirge ja ühe kõvera haruga teraskonks'
alamsaksa bō(t)shake 'pootshaak'
saksa Bootshaken 'pootshaak'
rootsi båtshake 'pootshaak'
Laenuallikas on liitsõna, nt alamsaksa bōt 'paat' + hake 'haak, konks'. Laenatud on ka esiosise vanarootsi vaste, paat, ja järelosise alamsaksa või saksa vaste, haak. Laenatud on teinegi liitsõna sama esiosisega, pootsman.

rebane : rebase : rebast 'terava koonu, kikkis kõrvade ja pika koheva sabaga koerlane (Vulpes)'
rebu
?algindoiraani *reupōśo- 'rebane, šaakal'
avesta urupi- 'teatud koeratõug'
pärsia rōbāh 'rebane'
liivi rebbi 'rebane'
vadja repo 'rebane'
soome repo 'rebane'
isuri reboi 'rebane'
Aunuse karjala reboi 'rebane'
lüüdi reboi, rebuoi 'rebane'
vepsa reboi 'rebane'
saami mrd rēbiš 'rebane'
ersa ŕiveź 'rebane'
mari rə̑βə̑ž 'rebane'
udmurdi ǯ́ič́i̮ 'rebane'
komi ruć 'rebane'
? ungari ravasz 'kaval'; van 'rebane'; róka 'rebane'
rebu on tüve vana *oi-liiteline tuletis. Enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi just selles tuletises, eesti keeles on toimunud tähendusnihe 'rebane' > 'punakas, kollakas' > 'munakollane'.

reha : reha : reha 'pika varre ja pulkadega tööriist riisumiseks, tasandamiseks, kobestamiseks vms; hobusega veetav v traktori külge haagitav põllutööriist riisumiseks, vaalutamiseks v kaarutamiseks'
liivi rejā 'reha'
Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. On oletatud, et tüve vasted võivad olla ka soome mrd rehallaan 'laiali, hajali, segamini', rehakka 'harali olev' ja Aunuse karjala rehalleh 'laiali, lahti (nt ukse kohta); lohakil, segamini, korrast ära', algne tähendus oleks sel juhul olnud 'harali, laiali olev'.

roop1 : roobi : roopi 'pika varrega konks v põikpuu millegi tõmbamiseks v lükkamiseks' roopima

rästas : rästa : rästast 'maas hüpates kulgev enamasti pruuni ja halli sulestiku ning pika sabaga lind (Turdus)'; kõnek 'kuldnokk'
balti
leedu strazdas 'rästas'
läti strazds 'rästas'
preisi tresde 'rästas'
liivi rastā liitsõnas liegā-rastā 'laulurästas; ööbik'
vadja räsäs, rasas 'rästas, kuldnokk jt rästalised'
soome rastas, mrd rästäs 'rästas'; mrd 'kuldnokk'
isuri rästähäin 'hallrästas; kuldnokk'
Aunuse karjala račoi 'rästas; pasknäär'
karjala rassas 'rästas'
lüüdi raťš́uoi, riäťš́öi 'rästas'

saarmas : saarma : saarmast 'mageveekogude kaldaalade pruunikarvaline, pika lapiku saba ja ujulestadega imetaja (Lutra lutra)'
liivi sabriki, sagrõb(õz) 'saarmas'
soome saarva 'saarmas'
Aunuse karjala sagarvo 'saarmas'
lüüdi sagarv(o), sagarm 'saarmas'
vepsa sagarm 'saarmas'
? saami čeavrris 'saarmas'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste on kaheldav häälikulistel põhjustel.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur